Süüria on riik Lähis-Idas, Aasia lääneosas. Piirneb (lõunast põhja suunas) Liibanoni, Palestiina, Jordaania, Iraagi ja Türgiga. Selle lääneosa on suunatud Vahemere äärde. Selle ida- ja põhjaosa on mägine. Läänes on lühike rannajoon koos mäekõrgendikega (nt An-Nusayriya mäed), ida‑ ja lõunaosas ulatub riigi territoorium sügavale kõrbesse (Süüria kõrb). Suur osa rahvastikust koondub lääneosas, rannikualadel ja loode‑sisemaa linnades.
Valitsemine ja suurlinnad
Praegune president ja riigipea on Bashar al-Assad. Süüria riigi pealinn on Damaskus. Suurim linn on Aleppo, mis oli enne 2011. aastat riigi majanduslik ja kultuuriline keskpunkt, kuid sõja tõttu on elanike arv ja linnakeskkond oluliselt muutunud. Süüria kodusõda algas 2011. aastal ning on oluliselt muutnud riigi poliitilist ja sotsiaalset maastikku.
Rahvastik ja usundid
Süüria elanikkond koosneb paljudest rahvuslikest ja usulistest rühmadest. Originaalallikate kohaselt on ligi 74% elanikkonnast sunniitid, umbes 12% alevid ja ligikaudu 10% kristlased. Need protsendid on umbkaudsed ja võivad piirkonniti erineda. Lisaks on Süürias etnilisi vähemusi nagu kurdid, armeenlased, assüürlased ja druseid. Ametlik keel on araabia keel; kurdi keelt ja muid keeli kasutatakse laialdaselt teatud piirkondades.
Ajalooline ja poliitiline taust lühidalt
Süüria aladel on pikk ajalugu — seal asuvad ühed maailma vanimatest asulatest ja mitmed olulised ajaloolised paigad (nt Damaskuse vana linn, Palmyra, Aleppo vanalinn). 20. sajandil oli Süüria Osmanite impeeriumi osa, seejärel Prantsuse mandaadi all kuni iseseisvumiseni 1946. aastal. 1963. aastal tõusis võimule Ba’athi partei; perekond Assaditest on olnud riigi juhtiv jõud alates 1970. aastatest (Hafez al‑Assad ja hiljem tema poeg Bashar al‑Assad).
Kodusõda alates 2011. aastast ja selle tagajärjed
2011. aasta ülestõusudest kasvas konflikt kiiresti mitmetahuliseks sõjaks. Vaidlus hõlmas valitsusvägesid, eri opositsioonirühmitusi, rahvusvahelisi ja piirkondlikke jõude ning äärmuslikke rühmitusi (sealhulgas ISIS). Sõjaline olukord on aja jooksul muutunud — valitsus on taastanud kontrolli suure osa riigist, kuid mõnes piirkonnas (näiteks loode‑Idlibi ja kagu‑piirkondade puhul) on endiselt teisitimõtlejaid, kohalikke autonoomseid alasid ja välist hõivatust.
Kodusõjal on olnud rängad humanitaarsed tagajärjed: sõjas on hukkunud sadu tuhandeid inimesi ning miljoneid on sunnitud kodudest põgenema. Üle 5 miljoni süürlase on lahkunud pagulastena naabermaadesse ja kaugemale ning sisepõgenike arv ulatub samuti miljonitesse. Sõja tõttu on suurt osa elanikest tabanud vaesus, infrastruktuuri ja teenuste laialdane hävimine ning jätkuv humanitaarne vajadus.
Majandus, ühiskond ja pärand
Sõja eel oli Süüria majandus mitmekesine — põllumajandus, nafta ja gaas, kaevandused, tootmine ja turism andsid olulise osa SKP‑st. Konflikt on majanduse kokku kukutanud: tööpuudus ja inflatsioon on kõrged, paljud ettevõtted on hävinenud ning välisinvesteeringud vähenenud. Samas toimuvad piirkondlikud ja rahvusvahelised pingutused humanitaarabiks, taastamiseks ja poliitilise lahenduse leidmiseks, kuid taastumine on aeglane ja ebaühtlane.
Süüria kultuuripärand on rikkalik — Damaskuse vana linn ja Aleppo vanalinn olid UNESCO maailmapärandi nimistus, kuid sõda on tekitanud suuri kahjustusi ajaloolistele paikadele (nt Palmyra varemed ja Aleppo citadel). Samuti on probleemiks püsiv oht maamiinide ja teiste eksplosiivsete jäätmete tõttu, mis takistavad sõjajärgset taastamist ja põllumajandustegevust.
Rahvusvaheline olukord ja tulevik
Süüria konflikt on tihedalt seotud rahvusvaheliste huvide ja liitlastega. Riigi edasine stabiilsus sõltub nii sise‑ kui välispoliitilistest otsustest, humanitaarabist, julgeolekuolukorrast ja rahvusvahelisest koostööst poliitilise lahenduse leidmisel. Paljud süürlased ja rahvusvahelised organisatsioonid jätkavad tööd elutingimuste parandamiseks, tagasipöördumise võimaluste loomise ja riigi taastamise nimel, kuid teed püsiva rahu ja laialdase taastumiseni on keerulised ja pikad.
