Süüria

Ajalugu

Süürial on väga pikk ajalugu. See oli foiniiklaste maa. Hiljem sai sellest osa Ahemeniidide impeeriumist, Rooma impeeriumist ja seejärel Ida-Rooma impeeriumist. Tol ajal rääkisid inimesed süüria keelt. Antiookia linn oli suur ja üks tähtsamaid linnu kristluses. Umayyaadide kalifaadi kontroll Süürias 7. sajandil. Selles Araabia impeeriumis hakkasid inimesed rääkima araabia keelt. Tänapäeval usub enamik Süüria elanikke islami usku, kuid on ka kristlasi.

Kui algas Esimene maailmasõda, valitses Osmanite impeerium Süüriat ja paljusid teisi kohti. Kui sõda lõppes, kontrollis Prantsusmaa Liibanoni ja Süüriat. Suurbritannial olid Iraak, Jordaania ja Palestiina. Nad tõmbasid 1920. aastal piiri Iraagi ja Süüria vahele. Prantsusmaa kontrollis Süüriat kuni 1946. aastani, mil Süüriast sai oma riik.

Süüria oli 1958-1961 koos Egiptusega osa Araabia Ühendatud Araabia Vabariigist. Süüria pidas Iisraeliga mõningaid sõdu ja mõned territooriumid, nagu Golani platoo, olid Iisraeli poolt okupeeritud.

2012. aastal algas koos araabia kevadega verine kodusõda president Bashar al-Assadi vastu.

Selle kaardi keskel olev joon on 1920. aastal tõmmatud piir, mis eraldab Iraaki ja Süüriat.

Geograafia

Süüria asub 32° ja 38° põhjalaiust ning 35° ja 43° idapikkust vahel. Vahemerega piirnev ala on üsna roheline. Eufrat, Süüria tähtsaim jõgi, läbib riiki idas.

Süüria kliima on kuiv ja kuum. Talved on leebed.

Poliitika ja valitsus

Süüria on vabariik. Süüria vana põhiseadus hakkas kehtima 13. märtsil 1971. aastal. See tegi Süüriast ilmaliku sotsialistliku riigi. Islam oli enamusreligioon. Alates 2012. aastast on kehtinud uus põhiseadus.

Valitsemisalad

Täidesaatev võim koosneb presidendist, kahest asepresidendist, peaministrist ja ministrite nõukogust. Põhiseaduse kohaselt peab president olema moslem. See ei tee islami riigireligiooniks. Vastavalt 2012. aasta põhiseadusele valib presidenti Süüria rahvas otsevalimistel.

Rahvanõukogu on seadusandlik haru.

Riiklik kontroll

Peaaegu kõik Süüria raadio- ja telekanalid on riigi omanduses. Baathi partei kontrollib peaaegu kõiki ajalehti.

Inimõigused

Süüria inimõiguste olukord on inimõiguste organisatsioonide, näiteks Human Rights Watchi hinnangul üks halvimaid maailmas. Võimud arreteerivad demokraatia- ja inimõiguste aktiviste, tsenseerivad veebisaite, võtavad kinni blogijaid ja kehtestavad reisikeeldu.

Kubermangud

Süürias on neliteist kubermangu ehk muhafazat. Kubermangud on jagatud kuuekümneks ringkonnaks. Kubermangud on järgmised:

• Al Hasakah
• Al Ladhiqiyah
• Al Qunaytirah
• Ar Raqqah
• Nagu Suwayda
• Dara
• Dayr az Zawr
• Dimashq
• Halab
• Hamah
• Homs
• Idlib
• Rif Dimashq
• Tartus

Sõjaline

Süüria president on Süüria relvajõudude ülemjuhataja. Seal on umbes 400 000 sõjaväelast. Mehed peavad 18-aastaselt minema sõjaväkke.

Economy

Süüria on keskmise sissetulekuga riik. Majandus põhineb põllumajandusel, naftal, tööstusel ja turismil.

Transport

Süürias on kolm rahvusvahelist lennujaama (Damaskus, Aleppo ja Lattakia). Need on Syrian Airi sõlmpunktid. Neisse lendavad ka välismaised lennuettevõtjad. Enamikku Süüria kaubaveost veab Süüria raudtee-ettevõtja Chemins de Fer Syriens.

Demograafia

Süüria elanikkond
Aasta	Miljon
1971	6.6
1990	12.7
2009	21.9
Allikas: OECD/World Bank/UNO

Enamik inimesi elab Eufrati orus ja piki rannikutasandikku, mis on viljakas riba rannikumägede ja kõrbe vahel.

Haridus on tasuta vanuses 6-12 aastat. Kõik selles vanuses lapsed peavad käima koolis.

Sport

Kõige populaarsemad spordialad Süürias on jalgpall, korvpall, ujumine ja tennis. Damaskuses toimusid viiendad ja seitsmendad Pan Araabia mängud. Paljud populaarsed jalgpallimeeskonnad asuvad Damaskuses, Aleppos, Homsis ja Latakias.

Seotud leheküljed

• Süüria jõgede loetelu
• Süüria olümpiamängudel
• Süüria jalgpallikoondis