Iraak – riik Edela-Aasias, Mesopotaamia, Bagdad, ajalugu ja faktid
Iraak on riik Edela-Aasias. Iraagi piirid kulgevad lõunas Saudi Araabia ja Kuveidiga, põhjas Türgiga, loodes Süüriaga, läänes Jordaaniaga ja idas Iraaniga. Iraagi pealinn on Bagdad, riigi suurim linn ning poliitiline ja kultuuriline keskpunkt.
Geograafia ja loodus
Iraak asub Tigrise ja Eufrati jõe orus ning see piirkond on ajalooliselt olnud väga viljakas. Eufrati ja Tigrise jõgede vahelise ala keskosa moodustab Mesopotaamia madalikud ja viljakad põllumaad, samas kui põhja-idas on kõrgemad mäestikud (Zagrose mäestik) ja lõuna- ja lääneosas laiuvad kõrbepiirkonnad. Lõunaosas on samuti olulised märgalad — Mesopotaamia rabad (marshes) —, mis on tähtsad nii elurikkuse kui kohalike kogukondade jaoks.
Ajalugu
Iraak on olnud tuntud kreeka nime all Mesopotaamia ja seda nimetatakse sageli "maa jõgede vahelaks" (Mesopotaamia tähendab sõna-sõnalt „jõgede vaheline maa”). See piirkond oli koduks mõningatele maailma vanimatele tsivilisatsioonidele alates 6. aastatuhandest eKr. Siin tekkisid sumerid, akkadlased, assüürlased ja babüloonlased — arengu vundamendiks olid põllumajandus, hüdraulikasüsteemid, linnriigid ja kirjasüsteem (kuivkirjas ehk tahvlikiri). Mesopotaamia panus näiteks kirja, seaduste, astronoomia ja matemaatika alal on ülemaailmselt tuntud.
Hiljem oli Iraagi territoorium osa mitmetest suurematest impeeriumidest ja valitsejatest, sealhulgas paiknesid siin perioodiliselt nii pärsia kui ka araabia ja türgi mõjusfäärid. Mõned nimetatud valitsejad ja dünastiad ajaloos olid ka Safavide ja Afšarid. 20. sajandi alguses kuulus suur osa alast Osmanite ehk Ottomani impeeriumiEsimese maailmasõja ajal vallutasid Briti väed Ottomani alad — hõlmates näiteks Basra ja Bagdadi provintse — ning hiljem moodustati mandaat ja lõplikult laienenud piire arvestades kaasati ka Mosuli provints.
20. sajandil kujunes Iraagist Osmanite võimu alt välja rahvusriik: pärast Briti mandaati dekadeerumist moodustati Iraagi kuningriik, mis sai 1932. aastal iseseisvaks. 1958. aasta sõjaväeline riigipööre kukutas kuningriigi ja algas intensiivne sise- ja välispoliitiline muutuste periood. 1968. aastal tõusis võimule Ba'ath Partei, mille kuulsaim juht oli Saddam Hussein. 1980. aastatel toimus kodu- ja naaberriigis konflikt (Irani-Iraagi sõda 1980–1988), 1990. aastal tungis Iraag Kuveiti, mille tulemuseks oli 1991. aasta Lääne koalitsiooni juhitud Lahesõda. 2003. aastal viis USA ja liitlaste invasioon Saddam Husseini kukutamiseni; sellele järgnes pikk okupatsiooni-, vastupanuliikumise ning sektariaalse vägivalla periood. 2014. aastal tõusis ja vallutas suuri alasid äärmuslik organisatsioon ISIS, mille sõjaline vastupanu nõrgenes ja territoriaalselt murdus aastatel 2016–2017, kuid julgeoleku- ja humanitaarprobleemid on püsivad.
Rahvastik, keel ja usk
Enamik iraaklasi on šiiitlikud moslemid, kuid riigis on ka märkimisväärne sunniitide vähemus. Etniliselt on enamik araablased, aga olulised vähemused on ka kurdid (peamiselt põhjas), turkmenid, assüürlased/kaldealased ja teised. Kurdi piirkonnad on suurema autonoomiaga (Iraagi Kurdistani autonoomne piirkond). Riigi ametlikud keeled on araabia ja kurdi keel; kohalikult räägitakse ka türgi-türgi keele suguseid murdeid, assüüriakeelseid keeli (süüria) ning teisi vähemuskeeli.
Majandus
Iraaki iseloomustab suur nafta- ja gaasivarude olemasolu — enamik riigi tulu ja ekspordist tuleb naftast. Iraak on tähtis OPEC-i liige ja nafta müük on riigi majanduse alus, kuid naftast sõltuvus on tekitanud ka haavatavuse — kõik majanduse sektorid ja avalik teenindusvajavad investeeringuid, mitmekesistamist ning infrastruktuuri uuendamist pärast aastakümneid kestnud sõdu. Põllumajandus (viljad, datlid), loomakasvatus ning kalandus on samuti olulised, ent sageli kannatavad veepoliitika ja kuivendatud märgalade tõttu. Rekonstrueerimine, tööpuudus ja pagulased ning ümberasunud inimesed kujutavad endiselt suurt sotsiaalmajanduslikku väljakutset.
Kultuur ja pärand
Iraaki peetakse üheks inimkonna kultuurilise pärandi algkoldest — siin on leitud linnaderajatisi, templite põhjendeid ja muistseid linnu nagu Ur, Uruk, Babylon ja Nineveh. Riigis on rikkalik kirjandus-, muusika- ja käsitöötraditsioon ning mitmed arheoloogilised paigad on UNESCO maailmapärandi nimekirjas. Kaasaegne kultuur peegeldab araabia, pärsia ja kurdi mõjutusi ning religioosseid ja etnilisi eripärasid.
Väljakutsed ja tulevik
Iraaki ootavad ees suured ülesanded: julgeoleku ja stabiilsuse taastamine, poliitiliste institutsioonide tugevdamine, korruptsiooni vähendamine, infrastruktuuri ja teenuste taastamine ning majanduse mitmekesistamine, et vähendada naftasõltuvust. Samuti on oluline tagada vaesuse vähendamine, hariduse ja tervishoiu parandamine ning põlvkondade ühisosa leidmine erinevate etniliste ja usuliste grupi vahel.
Poliitika
Aastatel 1968-2003 juhtis Iraaki Baathi partei. Saddam Hussein oli president 1979. aastast kuni Ba'athi partei laialisaatmiseni.
Pärast 1990. aasta sissetungi Kuveidisse võitlesid paljud riigid, sealhulgas Ameerika Ühendriigid, Ühendkuningriik, Saudi Araabia, Prantsusmaa, Itaalia, Pakistan ja teised, Kuveidi vabastamise eest. Hiljem üritasid mõned agendid, keda arvatavasti saatis Saddam Hussein, Kuveidis veoautopommiga tappa endist presidenti George H. W. Bushi.
2003. aasta märtsis toimunud sissetungi Iraaki juhtisid Ameerika, Briti, Austraalia, Austraalia, Taani ja Poola väed. Nad sundisid Baathi parteid alla andma. Invasiooni avalikuks põhjuseks oli see, et Saddam Hussein keeldus lubamast ÜRO inspektoritel otsida kahtlustatavaid tuuma-, bioloogilisi ja keemiarelvi. Varem kasutas Iraak inimeste tapmiseks keemiarelvi. Iraak oli teinud teadusuuringuid bioloogiliste ja tuumarelvade valmistamiseks.
Riik jagati algselt kolmeks tsooniks, Ameerika tsooniks, Briti tsooniks ja Poola tsooniks, sarnaselt sellega, kuidas Saksamaa jagati 1945. aastal. Taani väed kontrollisid Briti tsoonis asuvaid alasid. Uus ajutine valitsus moodustati 28. juunil 2004. aastal. Koalitsiooniväed olid riigis.
Kuni 15. detsembrini 2011, kui Iraagi sõda oli lõppenud, viibis riigis palju USA, Suurbritannia ja mitut riiki hõlmavaid vägesid. Usurühmade (šiiitide ja sunniitide ning kristlaste) vahelised pinged põhjustasid riigis suurt ebastabiilsust.
Geograafia
See maa-ala asub kahe jõe vahel; seetõttu nimetati seda piirkonda iidsetel aegadel Mesopotaamiaks. Eufrati ja Tigrise jõed piiravad seda, mida nimetatakse viljakaks poolkümneks. Iraagil on ka väike rannajoon piki Pärsia lahte ning seda rannajoont peeti enne esimest Pärsia lahe sõda Iraagi naftakaubanduse keskuseks. Ilm on äärmiselt kuum ja kuiv, sest Iraak on meredest ja ookeanidest kaugel ja isegi lähedased on mägedega blokeeritud, nii et vihmav tuul ei jõua sisemaale. Selles piirkonnas on viljakas maa kahe jõe tõttu.
Iraak on jagatud 18 provintsiks (muhafazah).
|
|
Iraagi provintsid
Majandus
Iraagil on suur kogus naftat. Iraak on maailma neljas riik naftatootmise poolest ja teine riik naftavarude poolest. Varem müüs Iraak suure osa sellest naftast teistele riikidele. Pärast Iraagi sissetungi Kuveiti 1990. aasta augustis peatas ÜRO Iraagi naftamüügi. Hiljem lubas ÜRO Iraagil müüa osa naftast, et osta toiduaineid, riideid ja ravimeid, et inimesed ei kannataks nii palju. Seda nimetati "Nafta toidu eest" programmiks.
Seotud leheküljed
- Iraak olümpiamängudel
- Iraagi jalgpallikoondis
- Iraagi jõgede loetelu
Küsimused ja vastused
K: Kus asub Iraak?
V: Iraak asub Edela-Aasias.
K: Milliste riikidega on Iraagil ühine piir?
V: Iraagil on ühised piirid Saudi Araabia, Kuveit, Türgi, Süüria, Jordaania ja Iraaniga.
K: Milline on Iraagi pealinn?
V: Iraagi pealinn on Bagdad.
K: Mida tähendab kreekakeelne nimi Mesopotaamia?
V: Kreeka nimi Mesopotaamia tähendab "maa jõgede vahel".
K: Miks nimetatakse Eufrati ja Tigrise jõgede vahelist piirkonda sageli tsivilisatsiooni hälliks ja kirja sünnikohaks?
V: Eufrati ja Tigrise jõgede vahelist piirkonda nimetatakse sageli tsivilisatsiooni hälliks ja kirja sünnikohaks, sest seal on alates 6. aastatuhandest eKr. olnud järjepidevalt üksteisele järgnevad tsivilisatsioonid.
K: Millistest impeeriumidest oli Iraak osa?
V: Iraak oli osa mitmest impeeriumist, sealhulgas Safavide ja Afšarididest.
K: Milline rahvastikurühm moodustab Iraagi põhjaosa elanikkonna?
V: Etnilised kurdid moodustavad põhjaosa elanikkonnast enamuse.
