Iraak on riik Edela-Aasias. Iraagi piirid kulgevad lõunas Saudi Araabia ja Kuveidiga, põhjas Türgiga, loodes Süüriaga, läänes Jordaaniaga ja idas Iraaniga. Iraagi pealinn on Bagdad, riigi suurim linn ning poliitiline ja kultuuriline keskpunkt.
Geograafia ja loodus
Iraak asub Tigrise ja Eufrati jõe orus ning see piirkond on ajalooliselt olnud väga viljakas. Eufrati ja Tigrise jõgede vahelise ala keskosa moodustab Mesopotaamia madalikud ja viljakad põllumaad, samas kui põhja-idas on kõrgemad mäestikud (Zagrose mäestik) ja lõuna- ja lääneosas laiuvad kõrbepiirkonnad. Lõunaosas on samuti olulised märgalad — Mesopotaamia rabad (marshes) —, mis on tähtsad nii elurikkuse kui kohalike kogukondade jaoks.
Ajalugu
Iraak on olnud tuntud kreeka nime all Mesopotaamia ja seda nimetatakse sageli "maa jõgede vahelaks" (Mesopotaamia tähendab sõna-sõnalt „jõgede vaheline maa”). See piirkond oli koduks mõningatele maailma vanimatele tsivilisatsioonidele alates 6. aastatuhandest eKr. Siin tekkisid sumerid, akkadlased, assüürlased ja babüloonlased — arengu vundamendiks olid põllumajandus, hüdraulikasüsteemid, linnriigid ja kirjasüsteem (kuivkirjas ehk tahvlikiri). Mesopotaamia panus näiteks kirja, seaduste, astronoomia ja matemaatika alal on ülemaailmselt tuntud.
Hiljem oli Iraagi territoorium osa mitmetest suurematest impeeriumidest ja valitsejatest, sealhulgas paiknesid siin perioodiliselt nii pärsia kui ka araabia ja türgi mõjusfäärid. Mõned nimetatud valitsejad ja dünastiad ajaloos olid ka Safavide ja Afšarid. 20. sajandi alguses kuulus suur osa alast Osmanite ehk Ottomani impeeriumiEsimese maailmasõja ajal vallutasid Briti väed Ottomani alad — hõlmates näiteks Basra ja Bagdadi provintse — ning hiljem moodustati mandaat ja lõplikult laienenud piire arvestades kaasati ka Mosuli provints.
20. sajandil kujunes Iraagist Osmanite võimu alt välja rahvusriik: pärast Briti mandaati dekadeerumist moodustati Iraagi kuningriik, mis sai 1932. aastal iseseisvaks. 1958. aasta sõjaväeline riigipööre kukutas kuningriigi ja algas intensiivne sise- ja välispoliitiline muutuste periood. 1968. aastal tõusis võimule Ba'ath Partei, mille kuulsaim juht oli Saddam Hussein. 1980. aastatel toimus kodu- ja naaberriigis konflikt (Irani-Iraagi sõda 1980–1988), 1990. aastal tungis Iraag Kuveiti, mille tulemuseks oli 1991. aasta Lääne koalitsiooni juhitud Lahesõda. 2003. aastal viis USA ja liitlaste invasioon Saddam Husseini kukutamiseni; sellele järgnes pikk okupatsiooni-, vastupanuliikumise ning sektariaalse vägivalla periood. 2014. aastal tõusis ja vallutas suuri alasid äärmuslik organisatsioon ISIS, mille sõjaline vastupanu nõrgenes ja territoriaalselt murdus aastatel 2016–2017, kuid julgeoleku- ja humanitaarprobleemid on püsivad.
Rahvastik, keel ja usk
Enamik iraaklasi on šiiitlikud moslemid, kuid riigis on ka märkimisväärne sunniitide vähemus. Etniliselt on enamik araablased, aga olulised vähemused on ka kurdid (peamiselt põhjas), turkmenid, assüürlased/kaldealased ja teised. Kurdi piirkonnad on suurema autonoomiaga (Iraagi Kurdistani autonoomne piirkond). Riigi ametlikud keeled on araabia ja kurdi keel; kohalikult räägitakse ka türgi-türgi keele suguseid murdeid, assüüriakeelseid keeli (süüria) ning teisi vähemuskeeli.
Majandus
Iraaki iseloomustab suur nafta- ja gaasivarude olemasolu — enamik riigi tulu ja ekspordist tuleb naftast. Iraak on tähtis OPEC-i liige ja nafta müük on riigi majanduse alus, kuid naftast sõltuvus on tekitanud ka haavatavuse — kõik majanduse sektorid ja avalik teenindusvajavad investeeringuid, mitmekesistamist ning infrastruktuuri uuendamist pärast aastakümneid kestnud sõdu. Põllumajandus (viljad, datlid), loomakasvatus ning kalandus on samuti olulised, ent sageli kannatavad veepoliitika ja kuivendatud märgalade tõttu. Rekonstrueerimine, tööpuudus ja pagulased ning ümberasunud inimesed kujutavad endiselt suurt sotsiaalmajanduslikku väljakutset.
Kultuur ja pärand
Iraaki peetakse üheks inimkonna kultuurilise pärandi algkoldest — siin on leitud linnaderajatisi, templite põhjendeid ja muistseid linnu nagu Ur, Uruk, Babylon ja Nineveh. Riigis on rikkalik kirjandus-, muusika- ja käsitöötraditsioon ning mitmed arheoloogilised paigad on UNESCO maailmapärandi nimekirjas. Kaasaegne kultuur peegeldab araabia, pärsia ja kurdi mõjutusi ning religioosseid ja etnilisi eripärasid.
Väljakutsed ja tulevik
Iraaki ootavad ees suured ülesanded: julgeoleku ja stabiilsuse taastamine, poliitiliste institutsioonide tugevdamine, korruptsiooni vähendamine, infrastruktuuri ja teenuste taastamine ning majanduse mitmekesistamine, et vähendada naftasõltuvust. Samuti on oluline tagada vaesuse vähendamine, hariduse ja tervishoiu parandamine ning põlvkondade ühisosa leidmine erinevate etniliste ja usuliste grupi vahel.
