Kuveit — ülevaade: Pärsia lahe riik, naftavarud ja majandus
Kuveit on väike Araabia riik, pindalaga umbes 17 819 ruutkilomeetrit), mis asub Lähis-Idas ja Pärsia lahe rannikul. Riik koosneb peamisest mandriosast ning mõnest väiksemast saarest ja kuurortpiirkonnast. Kuveidi pealinn on Kuveit City (Kuwait City).
Asukoht, kliima ja loodus
Kuveiti piirkond on valdavalt kõrbe- ja poolkõrbeline. Suved on väga kuumad ja kuivad, talved on leebemad. Suurimateks piiranguteks põllumajandusele on vähene sademete hulk ja soolane pinnas, mistõttu looduslikku toiduainete tootmist on vähe.
- Keskmine sademete hulk on madal ja ebaregulaarselt jaotunud — sageli jääb vihma vähe.
- Rannikualad on tähtsad kalanduse ja transpordi seisukohalt ning riik püüab kala nii majanduslikul eesmärgil kui ka kohaliku toiduga varustamiseks.
Naftavarud ja majandus
Kuveiti majandus on tugevasti sõltuvuses naftast. Riigil on märkimisväärsed õlireservid: hinnanguliselt umbes 96–101 miljardi barreli ulatuses toornafta varusid, mis kuuluvad maailma suurimate hulka. Naftaeksport on Kuveidi peamine sissetulekuallikas.
- Naftatulu moodustab suure osa riigi tuludest ja ekspordist: suurem osa riigi väljaminekutest ja valitsuse eelarvest sõltub naftatulusidest (paljud allikad hindavad seda protsenti kõrgeks).
- Nafta müük välismaistele turgudele on põhiline ekspordiks minev kaup.
- Kuveit teeb koostööd rahvusvaheliste naftafirmadega, et arendada uusi naftavälju ja suurendada tootmisvõimsust, eriti riigi põhjaosas.
Vesi ja toiduga varustatus
Kuiv kliima ning mageda vee nappus tähendab, et riik sõltub suuresti vee destilleerimisest ja importimisest. Umbes 75% joogiveest tuleb desinfitseerida või hankida mujalt. Desalinitseerimise protsess eemaldab merest sool ja muud mineraalid, et vesi oleks joogiks sobiv.
Kuna põllumajandus on piiratud, impordib Kuveit suure osa oma toidust — ostes erinevatest riikidest toiduaineid — ning toetab kohalikku tarneahelat kalapüügile ja muudele imporditud toodetele.
Ajalugu ja poliitika
1990. aastal tungis Iraak Kuveiti, mis viis rahvusvahelise koalitsiooni sekkumiseni ja riigi vabastamiseni 1991. aastal — sündmused, mis on tuntud ka kui Pärsia lahe sõda. See konflikt mõjutas Kuveidi majandust, infrastruktuuri ja naftatööstust sügavalt ning tõi kaasa ulatuslikud taastamistööd.
Kuveit on tänapäeval konstitutsiooniline emiiraat, kus poliitiline süsteem tugineb emira ja osalisele parlamendile ning avalik-õiguslikele institutsioonidele. Riigil on rikkalik sotsiaalhoolekanne ja suur osa riigi tuludest suunatakse avalikesse teenustesse ning infrastruktuuri arendamisse.
Kultuur, keel ja religioon
Kuveidi ametlikuks religiooniks on islam, kuigi mitmekesine elanikestik sisaldab ka teisi usulisi kogukondi. Ligikaudu 15% elanikkonnast moodustavad kristlased või hindud ning teised usulised grupid. Kuveidi ühiskond on mitmekultuuriline tänu tööjõule ja ekspatriantidele.
Peamine keel on araabia keelt, kuid inglise keel on laialdaselt levinud ärisuhetes, hariduses ja igapäevases suhtluses, eriti kogukondades, kus elavad välismaalased.
Haridus ja elatustase
Kuveit on üks Lähis-Ida riikidest, kus on hästi arenenud haridussüsteem — haridus on kättesaadav eri vanusegruppidele ning riik investeerib nii algkooli- kui kõrgharidusse. Tervishoiuteenused ja sotsiaalteenused on suures osas riigi poolt toetatud.
Keskkonna- ja tuleviku väljakutsed
Kuigi naftatulu on toonud suurt rikkust, seisab riik silmitsi mitmete pikaajaliste väljakutsetega: majanduse mitmekesistamine, veevarustuse jätkusuutlikkus, kliimamuutuse mõjud ja varasemate konfliktide keskkonnakahjud (näiteks Pärsia lahe sõja ajal puhkenud naftaõlide põletamise ning lekete tagajärjed). Riik teeb samme investeerimiste kaudu ka tulevikku suunatud fondidesse ja taastuvenergia uurimisse.
Kokkuvõtlikult on Kuveit väike, kuid majanduslikult võimas riik, mille areng ja igapäevaelu on tugevalt seotud naftavarude, kuivkliima ja rahvusvaheliste suhetega.
Kuveiti kaart
Satelliidipilt Kuveidist (tehtud 2001. aastal)
Kuveidi siluett
Demograafia
Rahvastik (tuhandetes) 2004. aastal 2595. CBR (1000 inimese kohta) 2004. aastal 19,4. CDR (1000 inimese kohta) 2004. aastal 1,9. Kasvumäär (%) aastatel 1992-2002 2,1. 2002. aasta sündimuskordaja on 2,7. Linnarahvastiku protsent 2003. aastal 96,2. rahvamajanduse kogutulu elaniku kohta ($) 2002. aastal 612. Rahvastiku tihedus (ruutkilomeetri kohta) 2000. aastal 107,4 Imikute suremus (1000 kohta) 2005. aastal 9,95. Täiskasvanute kirjaoskuse määr (85%), naiste kirjaoskuse määr (81%) (2002).
Kubermangud
Kuveit on jagatud 6 kubermanguks. Kubermangud on jagatud ringkondadeks.
|
| ||||||||||||||||||||||||
| Alamrubriik | Capital | Areakm² |
| Loodud | ||||||||||||||||||||
| Al Asimah (Al Kuwayt)2) | Al-Kuwait | 200 | 261 013 | algne kubermang | ||||||||||||||||||||
| Hawalli | Hawalli piirkond | 84 | 487 514 | algne kubermang | ||||||||||||||||||||
| Al Farwaniyah | Al Farwaniyah | 190 | 622 123 | 1988 alates Al Asimah | ||||||||||||||||||||
| Al Ahmadi1) | Al Ahmadi | 5 120 | 393 861 | 1946 alates Al Asimah | ||||||||||||||||||||
| Al Jahra3) | Al Jahra | 12 130 | 272 373 | 1979 alates Al Asimah | ||||||||||||||||||||
| Mubarak Al-Kabeer | Mubarak Al-Kabeer | 94 | 176 519 | November 1999 alates Hawalli | ||||||||||||||||||||
| KOKKU | 17 818 | 2 213 403 |
| |||||||||||||||||||||
| 1) Neutraalne tsoon likvideeriti 18. detsembril 1969 | ||||||||||||||||||||||||
| 2) sealhulgas Failaka, Miskani ja Auhahi saared. | ||||||||||||||||||||||||
| 3) sealhulgas Warbahi ja Bubiyan saared. | ||||||||||||||||||||||||
Seotud leheküljed
- Kuveit olümpiamängudel
- Kuveidi jalgpallikoondis
- Kuveidi jõgede loetelu
Küsimused ja vastused
K: Kui suur on Kuveit?
V: Kuveit on umbes 17 819 ruutkilomeetrit.
K: Mis tüüpi majandus on Kuveidil?
V: Kuveidil on väike ja rikas majandus.
K: Kui suur osa maailma naftavarudest asub Kuveidis?
V: Kuveidil on 10% kõigist maailma naftavarudest.
K: Kui palju raha teenib Kuveit nafta müügist?
V: Nafta müügist saadav raha moodustab peaaegu poole kogu riigi sissetulekust. Samuti moodustab see 95% ekspordist ja 80% valitsuse tuludest.
K: Milliste muude tegevustega tegeleb Kuveit lisaks põllumajandusele oma ilmastikutingimuste tõttu?
V: Oma ilmastikutingimuste tõttu püüab Kuveit põllumajanduse asemel kala ja ostab toiduaineid teistest riikidest. Umbes 75% riigi joogiveest tuleb destilleerida või osta teistest riikidest.
K: Milline oli Iraagi seotus Kuveidiga 1990. aastal?
V: 1990. aastal tungis Iraak Kuveidi sisse (tõi sinna armee, et võidelda), mis käivitas esimese Pärsia lahe sõja.
K: Milliseid religioone Kuveidi elanikud praktiseerivad?
V: Kuveidi elanike ametlik religioon on islam, kuigi 15% elanikest on kristlased või hindud.
