Kuveit on väike Araabia riik, pindalaga umbes 17 819 ruutkilomeetrit), mis asub Lähis-Idas ja Pärsia lahe rannikul. Riik koosneb peamisest mandriosast ning mõnest väiksemast saarest ja kuurortpiirkonnast. Kuveidi pealinn on Kuveit City (Kuwait City).
Asukoht, kliima ja loodus
Kuveiti piirkond on valdavalt kõrbe- ja poolkõrbeline. Suved on väga kuumad ja kuivad, talved on leebemad. Suurimateks piiranguteks põllumajandusele on vähene sademete hulk ja soolane pinnas, mistõttu looduslikku toiduainete tootmist on vähe.
- Keskmine sademete hulk on madal ja ebaregulaarselt jaotunud — sageli jääb vihma vähe.
- Rannikualad on tähtsad kalanduse ja transpordi seisukohalt ning riik püüab kala nii majanduslikul eesmärgil kui ka kohaliku toiduga varustamiseks.
Naftavarud ja majandus
Kuveiti majandus on tugevasti sõltuvuses naftast. Riigil on märkimisväärsed õlireservid: hinnanguliselt umbes 96–101 miljardi barreli ulatuses toornafta varusid, mis kuuluvad maailma suurimate hulka. Naftaeksport on Kuveidi peamine sissetulekuallikas.
- Naftatulu moodustab suure osa riigi tuludest ja ekspordist: suurem osa riigi väljaminekutest ja valitsuse eelarvest sõltub naftatulusidest (paljud allikad hindavad seda protsenti kõrgeks).
- Nafta müük välismaistele turgudele on põhiline ekspordiks minev kaup.
- Kuveit teeb koostööd rahvusvaheliste naftafirmadega, et arendada uusi naftavälju ja suurendada tootmisvõimsust, eriti riigi põhjaosas.
Vesi ja toiduga varustatus
Kuiv kliima ning mageda vee nappus tähendab, et riik sõltub suuresti vee destilleerimisest ja importimisest. Umbes 75% joogiveest tuleb desinfitseerida või hankida mujalt. Desalinitseerimise protsess eemaldab merest sool ja muud mineraalid, et vesi oleks joogiks sobiv.
Kuna põllumajandus on piiratud, impordib Kuveit suure osa oma toidust — ostes erinevatest riikidest toiduaineid — ning toetab kohalikku tarneahelat kalapüügile ja muudele imporditud toodetele.
Ajalugu ja poliitika
1990. aastal tungis Iraak Kuveiti, mis viis rahvusvahelise koalitsiooni sekkumiseni ja riigi vabastamiseni 1991. aastal — sündmused, mis on tuntud ka kui Pärsia lahe sõda. See konflikt mõjutas Kuveidi majandust, infrastruktuuri ja naftatööstust sügavalt ning tõi kaasa ulatuslikud taastamistööd.
Kuveit on tänapäeval konstitutsiooniline emiiraat, kus poliitiline süsteem tugineb emira ja osalisele parlamendile ning avalik-õiguslikele institutsioonidele. Riigil on rikkalik sotsiaalhoolekanne ja suur osa riigi tuludest suunatakse avalikesse teenustesse ning infrastruktuuri arendamisse.
Kultuur, keel ja religioon
Kuveidi ametlikuks religiooniks on islam, kuigi mitmekesine elanikestik sisaldab ka teisi usulisi kogukondi. Ligikaudu 15% elanikkonnast moodustavad kristlased või hindud ning teised usulised grupid. Kuveidi ühiskond on mitmekultuuriline tänu tööjõule ja ekspatriantidele.
Peamine keel on araabia keelt, kuid inglise keel on laialdaselt levinud ärisuhetes, hariduses ja igapäevases suhtluses, eriti kogukondades, kus elavad välismaalased.
Haridus ja elatustase
Kuveit on üks Lähis-Ida riikidest, kus on hästi arenenud haridussüsteem — haridus on kättesaadav eri vanusegruppidele ning riik investeerib nii algkooli- kui kõrgharidusse. Tervishoiuteenused ja sotsiaalteenused on suures osas riigi poolt toetatud.
Keskkonna- ja tuleviku väljakutsed
Kuigi naftatulu on toonud suurt rikkust, seisab riik silmitsi mitmete pikaajaliste väljakutsetega: majanduse mitmekesistamine, veevarustuse jätkusuutlikkus, kliimamuutuse mõjud ja varasemate konfliktide keskkonnakahjud (näiteks Pärsia lahe sõja ajal puhkenud naftaõlide põletamise ning lekete tagajärjed). Riik teeb samme investeerimiste kaudu ka tulevikku suunatud fondidesse ja taastuvenergia uurimisse.
Kokkuvõtlikult on Kuveit väike, kuid majanduslikult võimas riik, mille areng ja igapäevaelu on tugevalt seotud naftavarude, kuivkliima ja rahvusvaheliste suhetega.
