Kristlane: definitsioon, uskumused ja kristluse põhitõed

Kristlane En-us-Christian.ogg on inimene, kes usub kristlusse, mis on monoteistlik religioon. Kristlus on peamiselt Jeesuse Kristuse elu ja õpetused, mis on esitatud Uues Testamendis ja tõlgendatud prohvetlikult heebrea Piiblis/Vana Testamendis. Kristlus on maailma suurim religioon, millel on 2,1 miljardit järgijat kogu maailmas.

Kristlased peavad Piiblit pühaks raamatuks, mis on Jumala poolt inspireeritud. Püha Piibel on kombinatsioon heebrea piiblist ehk Toorast ja kirjakogumikust, mida nimetatakse Uueks Testamendiks. Arvamused nende kirjutiste tähtsuse kohta on erinevad. Mõned kristlikud rühmad eelistavad pigem Uut Testamenti, samas kui teised usuvad, et kogu Piibel on võrdselt tähtis. Samuti, kuigi paljud kristlased eelistavad pidada Piiblit täielikult tõeseks, ei usu kõik kristlikud rühmad, et see on täiesti täpne.

Usulised põhitõed ja uskumused

Kuigi kristlus on mitmerahvuseline ja -vaateliste suundumustega, jagavad paljud kristlased mõningaid põhilisi usualuseid:

• Jumala ainsus: üks Jumal, kes on loojaks ja hoidjaks.
• Kolmainsus: Jumala mõistmine kui Isa, Poeg (Jeesus Kristus) ja Püha Vaim — formulatsioon, mis on oluline paljude traditsioonide jaoks.
• Jeesuse elu, surm ja ülestõusmine: Jeesuse ristisurmas ja ülestõusmises nähakse lunastustikku, mis pakub päästet patust.
• Õndsus ja pääste: päästmine on paljude kristlike õpetuste kohaselt võimalik usu, armu ja/või tegude kaudu — täpsed rõhud erinevad denominatsiooniti.
• Piibli autoriteet: Piibel on paljudele kristlastele usu ja elu normaator; aga tõlgendused ja rõhuasetused varieeruvad.
• Eschatoloogia: teod ja õpetused viimsetest asjadest — Kristuse tagasitulek, kohtupäev ja igavik — on kristluse olulised osad.

Rituaalid, tava ja kiriklik elu

Kristlaste praktiline usuelu sisaldab tavaliselt palvet, jumalateenistusi, pühade tähistamist ja pühakirja lugemist. Olulised sakramendid/rituaalid on:

• Ristimine: märgiks liikmest ja usu avaldusest; traditsiooniliselt peetakse ristimist sageli kristlaseks saamise tunnuseks.
• Eukaristia/Armulaud: mälestusõhtusöök Jeesuse viimse õhtusööma jäädvustamiseks; selle tähendus varieerub – mõnikord nähakse seda kui ehtsat Kristuse ihu ja verd, teinekord kui sümboolset mälestust.

Lisaks on kristlik traditsioon rikkalik liturgia, pühade kalender (näiteks Jõulud ja Ülestõusmispühad) ning sotsiaalsed praktikad nagu vaimuliku juhtimise hierarhia (piiskopid, preestrid, pastorid) ja kogukondlik teenistus.

Kes on kristlane?

Küsimus "kes on kristlane?" võib olla väga keeruline. Kristlased on selles küsimuses sageli eriarvamusel, kuna neil on erinevad vaated vaimulikes küsimustes. Riikides, kus enamik inimesi on ristitud riigikirikus või enamiku kristlikes kirikutes, on mõiste "kristlane" vaikimisi kodanikuks või "meiesuguseks inimeseks". Selles kontekstis võivad religioossed või etnilised vähemused kasutada "kristlased" või "teie kristlased" terminina nende enamusrahvuste kohta, kes ei kuulu nende gruppi - isegi väga ilmalikus (kuigi varem kristlikus) ühiskonnas.

Isikud, kes on rohkem pühendunud oma kristlikule usule, ei kasuta seda sõna nii laialt, vaid viitavad sellega ainult neile, kes on aktiivsed oma kristlikus usus ja tõesti usuvad Jeesuse ja oma kiriku õpetust. Mõnes kristlikus liikumises (eriti fundamentalismis ja evangelismis) tähendab uuestisündinud kristlaseks olemine "vaimset uuestisündi", uskudes Piibli õpetustesse Jeesuse kohta ja otsustades teda järgida.

Kuulumine kirikusse ja erausupraktikad

Paljud kristlased otsustavad kirikusse minna. Enamik kristlasi usub, et see on märk nende religioossest pühendumusest Jumalale ja jumalateenistus. Mõned kristlikud rühmad arvavad siiski, et kristlane võib olla ka ilma kirikusse minemata. Kuigi selles küsimuses on palju erinevaid seisukohti, usub enamik protestante, et kõik kristlased on osa Kristuse vaimsest kogudusest, sõltumata sellest, kas nad käivad igal nädalal tegelikus kirikus või mitte. Teisalt on katoliiklased minevikus uskunud, et püha katoliku kirik on ainus tõeline kirik.

Denominatsioonide mitmekesisus ja tavad

Kristlus hõlmab mitmeid peamisi haru: rooma-katoliiklus, õigeusu kirikud ja mitmesugused protestantlikud suunad (luterlikud, reformeeritud, anglikaani, metodistlikud, baptistlikud, vabaevangeelsed, pentekostilised jt). Iga traditsioon rõhutab erinevaid teoloogilisi punkte, kiriklikku korda ja vaimulikke praktikaid:

• Katoliikluses ja õigeuskudes on tähtsal kohal liturgia, sakramendid ja apostlik hierarhia.
• Paljud protestantlikud kogukonnad rõhutavad isiklikku usku, pühakirja autoriteeti ja sageli koguduse iseseisvust.
• Pentekostalistlikud ja karismaatilised liikumised rõhutavad Püha Vaimu kogemusi ja vaimulikku kingitust.

Kultuuriline ja ühiskondlik mõju

Kristlus on kujundanud paljusid kultuurilisi, kunsti-, filosoofia- ja õiguslikke traditsioone. Kirik on ajalooliselt mänginud suurt rolli hariduse, tervishoiu ja heategevuse arendamisel. Samal ajal on kristlased olnud eri aegadel nii ühiskondliku konservatiivsuse kui ka sotsiaalse reformaatorliku tegevuse esindajad (näiteks orjanduse lõpetamine, vaesusevastased algatused).

Tänapäeva väljakutsed ja dialoog

Kaasaegne kristlus seisab silmitsi mitmete väljakutsetega: sekulariseerumine paljudes piirkondades, religioosne pluralism, teaduse ja usu küsimused, siseriiklikud erimeelsused (näiteks ordenamine naistele, seksuaalse sättumuse küsimused) ning vajadus sotsiaalse kaasatuse järele. Samal ajal jätkub ekumeeniline dialoog ning koostöö humanitaarabi, õiguste kaitse ja rahu edendamise vallas.

Kokkuvõte

Kristlane võib tähendada eri kontekstides erinevaid asju – inimesest, kes on ristitud või kuulub kirikusse, kuni inimesteni, kes elavad aktiivselt vastavalt kristlikele usuprintsipidele. Kristluse põhituumaks on usk Jeesusesse Kristusesse, tema õpetuste järgimine, Piibli tähendus elujuhisena ning koguduse ja rituaalide roll inimese vaimses elus. Hoolimata mitmekesisusest ja teoloogilistest erimeelsustest ühendab kristlasi pikk ühine traditsioon, millel on jätkuv mõju üle maailma.

Küsimused ja vastused

K: Mis on kristlane?

K: Millele keskendub kristlus?

K: Kui palju on kristlusel järgijaid?

K: Kas kristlus on monoteistlik?

K: Kust võib leida teavet Jeesuse elu ja õpetuste kohta?

Otsing