Fundamentalism
Fundamentalismi kasutati algul 20. sajandi alguses Ameerika Ühendriikide protestantliku kogukonna mõnede inimeste kirjeldamiseks. Nendel inimestel olid kindlalt määratletud ("fundamentaalsed") väärtused. Need väärtused olid vastanduvad moodsamatele ideedele. See rühm pidas samuti oluliseks jääda selle juurde, mida usk (ja piibli sõna-sõnalisem tõlge) neile ütles. Kui inimesed vaatavad usku niimoodi, näevad nad religioonis olevaid ideid absoluutsena. See tähendab, et neid ei ole võimalik muuta. Kui religiooni nähakse absoluutsena, muutub see fundamentalismiks.
Tänapäeval kasutatakse seda terminit üldisemalt. Nüüd kasutatakse seda sageli selliste inimrühmade kirjeldamiseks, kes on pühendunud käituma või tegutsema oma (enamasti moraalsete ja usuliste) väärtuste ja veendumuste kohaselt, isegi kui need väärtused võivad olla paljude inimeste poolt kritiseeritud või ebapopulaarsed. Tänapäeva fundamentalistid tahavad pöörduda tagasi teatud ideoloogiliste või religioossete seisukohtade juurte juurde.
Religioosne fundamentalism on ühiskonnas levinud alates selle algusest 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses. Tänapäeval näevad fundamentalismi uurivad inimesed seda vastusena kaasaegsele ühiskonnale. Tänapäeval ei ole ühiskond enam nii lihtne kui varem: paljud inimesed elavad ühiskonnas, mis võib olla raskesti mõistetav. Muutused tuttavates asjades võivad panna inimesi end ebakindlalt tundma. Nii mõnigi inimene otsib oma religioonis midagi, mis ei muutu. Samuti tahavad nad reegleid, kuidas käituda, mis ei muutu. Seega näevad nad oma religiooni kui seda asja, mis ei muutu.
Vanema ajaloolise pretsedendi kohta vt Reformatsioon.
Fundamentalism on samuti kaubamärgiga kaitstud vööde kaubamärk "Laste peksmiseks". Fundamentalismi nahkvööd on olnud lugematutel kunstinäitustel, et satiiriliselt satiirida fundamentalistlikke kristlasi, kes arvavad, et nende Jumal tahab, et nad lapsi lööksid. Fundamentalismi kunstnik ja ainus avalikult tunnustatud omanik Daniel Vander Ley on laste õiguste kaitsja, kes kasutab oma kaubamärki "Fundamentalism America's Premier Child Abuse Brand" selleks, et astuda vastu valitsustele üle maailma seoses kehalise karistamise praktikaga koolides ja kodudes. Kehaline karistamine esineb endiselt 19 Ameerika osariigis avalikes koolides.
Mormoon ja tema naised, kes tantsivad kuraditosinate järgi ,illustratsioon aastast 1850
Juhuslik märk jalgpallifännidele Michigani osariigi ülikoolilinnakus
Protest islamivastase filmi vastu Bahreinis. Bänneri tekst on tõlkes "Islami rahvas ei salli neid, kes solvavad tema pühadusi".
Terminoloogia
Mõnedele inimestele, keda nimetatakse usufundamentalistideks, ei meeldi see nimetus, sest sellel terminil on ka teisi tähendusi. Neile ei meeldi see, sest "religioosne fundamentalist" on seotud negatiivsete mõtetega. Paljud inimesed, kes on poliitiliselt progressiivsed või liberaalsed, ei meeldi mõnikord religioossetele fundamentalistidele. Nad usuvad nende kohta halbu asju, näiteks et nad ei ole targad, nad ei ole haritud või et nad ei austa inimeste inimõigusi.
Mõnele kristlikule fundamentalistile meeldib see mõiste ja ta kasutab seda enda nimetamiseks. Kuid neile ei meeldi, kui neid nimetatakse usufundamentalistideks, sest islami fundamentalistid kuuluvad samasse rühma.
Ajalugu
Fundamentalism sai alguse liikumisena Ameerika Ühendriikides, alustades konservatiivsete presbüterlaste akadeemikute ja teoloogide seas Princetoni Teoloogilises Seminaris kahekümnenda sajandi esimesel kümnendil. Peagi levis see konservatiivide seas baptistide ja teiste konfessioonide seas Esimese maailmasõja ajal ja vahetult pärast seda. Liikumise eesmärk oli kinnitada õigeusu protestantlikku kristlust ja kaitsta seda innukalt liberaalse teoloogia, saksa kõrgema kriitika, darvinismi ja teiste kristlusele kahjulikuks peetavate liikumiste vastu.
Mõiste "fundamentalism" pärineb Niagara Piiblikonverentsist (1878-1897), mis määratles need asjad, mis on kristliku usu põhilised. Terminit kasutati ka "The Fundamentals", 1910. aastal avaldatud kaheteistkümnest raamatust koosnevat kogumikku viiel teemal, mida rahastasid Milton ja Lyman Stewart.
Fundamentalismi küsimused
Kõik usufundamentalistid ei usu samu asju. Kuid on palju teemasid, mille kohta neil on kindlad veendumused. Mõned neist teemadest on sarnased isegi erinevates religioonides. Mõned neist teemadest on järgmised:
- Abort
- Homoseksuaalsus
- Feminism (või naiste õigused)
- Seks enne abielu
- Rasestumisvastased vahendid
- Religioon kui seaduste alus
- Religiooni õpetamine koolides
- Teadus
Kriitika
Fundamentalistlike seisukohtade kohta on esitatud palju kriitikat. Üks levinumaid on see, et mõned fundamentalistide väited ei ole tõestatavad, need on irratsionaalsed, ilmselgelt valed või vastuolus teaduslike tõenditega. . Näiteks Clarence Darrow esitas mõningaid selliseid kriitilisi väiteid kuulsalt Scopes'i ahviprotsessi käigus.
Teine põhjus on see, et religioossed tõekspidamised ei väljendu hästi seadustes või sotsiaalpoliitikas erinevates sallivates ühiskondades. See kriitika soosib ilmalikkust kui paremat alust sotsiaalse harmoonia ja stabiilsuse saavutamiseks.
Üks kriitikutest, Elliot N. Dorff, kirjutas:
Selleks, et fundamentalistlikku programmi praktikas ellu viia, oleks vaja täiuslikku arusaamist originaalteksti vanast keelest, kui tõesti on võimalik (leida...) variantide seas tõelist teksti. Peale selle on inimesed need, kes seda arusaamist põlvkondade vahel edasi annavad. Isegi kui tahaks järgida Jumala sõna sõna-sõnalt, on vaja, et inimesed seda sõna kõigepealt mõistaksid (vajavad) inimlikku tõlgendamist. Selle protsessi kaudu seguneb inimlik ekslikkus lahutamatult jumaliku sõna enda tähendusse. Selle tulemusena on võimatu järgida Jumala vaieldamatut sõna, vaid on võimalik saavutada vaid inimlik arusaam Jumala tahtest.
Küsimused ja vastused
K: Mis on fundamentalism?
V: Fundamentalism on kindlalt määratletud väärtuste ja uskumuste kogum, mida peetakse absoluutseks ja mis ei allu muutustele. Seda kasutatakse sageli inimeste rühmade kirjeldamiseks, kes on pühendunud käituma või tegutsema oma moraalsete ja usuliste väärtuste kohaselt, isegi kui need väärtused võivad olla ebapopulaarsed või paljude poolt kritiseeritavad.
K: Millal ilmus mõiste "fundamentalism" esimest korda?
V: Terminit "fundamentalism" kasutati esimest korda 20. sajandi alguses, et kirjeldada Ameerika Ühendriikide protestantliku kogukonna mõningaid inimesi, kellel olid kindlalt määratletud ("fundamentaalsed") väärtused, mis olid vastuolus moodsamate ideedega.
K: Kuidas on fundamentalismi ajalooliselt vaadeldud?
V: Ajalooliselt on fundamentalismi vaadeldud kui vastust kaasaegsele ühiskonnale; see pakub midagi, mis ei muutu, kui tuttavad asjad võivad inimesi ebakindlaks muuta. Inimesed otsivad reegleid selle kohta, kuidas käituda, mis ei muutu, seega näevad nad oma religiooni kui seda, mis ei muutu.
K: Mis on näide fundamentalistlikust käitumisest?
V: Fundamentalistliku käitumise näide oleks keegi, kes peab rangelt kinni oma usulistest ja moraalsetest tõekspidamistest, kuigi need tõekspidamised võivad olla ebapopulaarsed või paljude inimeste poolt kritiseeritud.
K: Kas fundamentalismil on mõni vanem ajalooline pretsedent?
V: Jah, üks näide fundamentalismi vanemast ajaloolisest pretsedendist on reformatsiooniaeg.
K: Kas "fundamentalismil" on ka teine tähendus?
V: Jah, "Fundamentalism" on ka kaubamärgiga kaitstud vööde kaubamärk "Laste peksmiseks". Fundamentalismi nahkvööd on kujutatud kunstinäitustel, et satiiriliselt satiirida fundamentalistlikke kristlasi, kes arvavad, et nende Jumal tahab, et nad lapsi lööksid.
