Fundamentalism: definitsioon, põhjused ja tänapäevane mõju
Fundamentalism: selge definitsioon, tekkepõhjused ja tänapäevane mõju ühiskonnale — miks inimesed pöörduvad traditsioonide poole ning kuidas see kujundab poliitikat ja kultuuri.
Fundamentalismi kasutati algul 20. sajandi alguses Ameerika Ühendriikide protestantliku kogukonna mõnede inimeste kirjeldamiseks. Nendel inimestel olid kindlalt määratletud ("fundamentaalsed") väärtused, mis asetusid vastandusse moodsamatele ideedele. Rõhk oli eelkõige sellel, et usk ja eriti Piibli sõna-sõnalisem tõlgendamine peavad olema aluseks usulisele ja moraalsele käitumisele. Kui usutakse, et religioonis olevad tõed on absoluutsed — ehk neid ei saa ega tohiks muuta —, siis nimetatakse seda sageli fundamentalismiks.
Mis on fundamentalismi laiem tähendus?
Tänapäeval kasutatakse terminit palju laiemalt kui esialgses religioosses kontekstis. Selle all mõeldakse rühmi või liikumisi, mis püüavad hoida või taastada teatud teadus-, moraali- või ideoloogiapõhiseid „aluseid“ ning tegutsevad nende väärtuste kaitseks sageli ka siis, kui need seisukohad on ühiskonnas vaidlustatud või vähemuse seisukohaks. Fundamentalism võib seega olla religioosne, poliitiline või ideoloogiline ning väljenduda nii igapäevases käitumises kui ka organiseeritud liikumistes.
Põhjused — miks inimesed fundamentalismi poole tõmbuvad?
- Reaktsioon modernsusele: kiire sotsiaalne ja tehnoloogiline muutus tekitab ebakindlust; mõned inimesed otsivad kindlust ja selgeid reegleid.
- Identiteedi ja kuuluvuse vajadus: traditsioonid ning tugev rühmaidentiteet pakuvad selgust ja turvatunnet keerulises maailmas.
- Majanduslik ja sotsiaalne ebavõrdsus: majanduslik ebakindlus ja marginaliseeritus võivad suurendada valmisolekut lihtsustatud vastusteks ja tugevamate liidrite toetuseks.
- Poliitiline ja kultuuriline surve: globaliseerumine, sekulariseerumine või kultuuriline muutus tajutakse sageli ohuna traditsioonilistele väärtustele.
- Juhtide ja organisatsiooni roll: karismaatilised juhid, tõhus propaganda ja sotsiaalsed võrgustikud võivad levitada ja tugevdada fundamentalistlikke ideid.
Vormid ja mitmekesisus
Fundamentalism ei ole ühtne nähtus; see võib avalduda väga erinevalt sõltuvalt kontekstist:
- Religioosne fundamentalism: püüab säilitada või taastada teatud usulisi tõekspidamisi ja praktikaid (näiteks ranged Piibli- või pühakirjatõlgendused).
- Poliitiline fundamentalism: ideoloogiline jäikus ja reeglite rangus poliitilistes liikumistes või riikides.
- Kultuuriline või moraalne fundamentalism: vastuseis liberaalsetele väärtustele (näiteks sooline võrdõiguslikkus, seksuaalvähemuste õigused) ja soov taastada „traditsiooniline“ ühiskonnakorraldus.
- Teaduslik või tehniline fundamentaalsus: rida jääv veendumus teatud metoodika või tõlgenduse ainuõigsuses (kuigi seda termineid kasutatakse selles kontekstis harvem).
Tänapäevane mõju ja ilmingud
Fundamentalism mõjutab kaasaegset ühiskonda mitmel moel:
- Poliitika ja seadusandlus: fundamentalistlikud liikumised võivad mõjutada valimisi, poliitikat ja seadusloomet — eriti kui neil on tugev organisatsiooniline baas.
- Haridus: vaidlused hariduskavade, teadusõppe (nt evolutsiooniteooria) ja koolide moraalsete juhiste üle on sageli seotud fundamentaalsete väärtuste kaitsega.
- Sotsiaalne polariseerumine: jäigad veendumused võivad suurendada rühmade vastandamist ja vähendada kompromissivõimet.
- Rassilised ja usulised pinged: fundamentaalsed tõlgendused võivad pingestada seoseid erinevate usuliste ja kultuuriliste rühmade vahel.
- Võimalik radikaliseerumine: kuigi enamik fundamentalistlikke liikumisi ei ole vägivaldsed, võivad teatud tingimused ja ideoloogiline jäikus viia äärmuslike tegudeni.
- Meedia ja internet: infolevik ning sotsiaalmeedia võivad kiirendada fundamentaalsete ideede levikut ja tugevdada echo-chamber’ite teket.
Kriitika ja eristamine konservatiivsest mõtlemisest
On oluline eristada fundamentalismi konservatiivsest või traditsioonilisest mõtlemisest. Konservatiivsus tähendab sageli muutuste ettevaatlikku suhtumist ja traditsioonide väärtustamist, kuid mitte tingimata väited tõdede absoluutse muutumatuse kohta. Fundamentalism seevastu rõhutab sageli absoluutset tõepõhisust ja sageli välistab alternatiivsed tõlgendused. Samuti on oluline tunnustada, et fundamentaalsuse sees on suur mitmekesisus — paljud, kes peavad end konservatiivseteks või religioosseteks, ei toeta jäigat või vägivallalist taktikat.
Kuidas ühiskond saab reageerida?
- Haridus ja kriitiline mõtlemine: mitmekesine haridus, mis arendab kriitilist mõtlemist ja ajaloolist teadlikkust, aitab vähendada lihtsustatud vastuste poole pöördumist.
- Dialoog ja kokkukuuluvuse tugevdamine: avatud dialoog erinevate rühmade vahel ning sotsiaalse kaasatuse poliitikad vähendavad marginaliseerumist.
- Õiguslikud kaitsed: inimõiguste ja uskude vabaduse tasakaalustamine, mis kaitseb nii usuvabadust kui ka rühmade ohvrite huve.
- Sotsiaal- ja majanduspoliitikad: ebavõrdsuse vähendamine ning kogukondlike tugisüsteemide tugevdamine aitab leevendada fundamentaalseile ideedele soodsaid tingimusi.
Kriitiline märkuse ja näited kunstis
Fundamentalismi käsitletakse ka kunstis ja satiiris. Näiteks on kunstnik Daniel Vander Ley loonud ja kasutanud kaubamärki, mis satiriseerib ja kritiseerib vägivaldsete lastekaristamiste õigustustamist — see projekt püüab äratada tähelepanu laste õiguste teemadele ning kutsuda esile arutelu kohalike ja rahvusvaheliste karistamispraktikate üle. Selline kunstitegevus demonstreerib, kuidas fundamentaalsuse probleemid võivad mõjutada ka igapäevaseid moraaliväiteid ja kuidas loomeväljund saab olla ühiskondliku kritika vahend.
Lõppsõna
Fundamentalism on mitmetahuline nähtus, mille juured ulatuvad nii isiklike vajaduste kui ka laiemate ühiskondlike, majanduslike ja poliitiliste muutusteni. Seda ei saa üheselt siduda vaid vägivalla või äärmuslusega — sageli on tegemist inimeste püüdlusega leida stabiilsust ja tähendust. Samas tekitab fundamentaalne jäikus väljakutseid pluralistlikele ja demokraatlikele ühiskondadele. Lahendused nõuavad haridust, kaasavat poliitikat ning avatust dialoogile ja kompromissile.

Mormoon ja tema naised, kes tantsivad kuraditosinate järgi ,illustratsioon aastast 1850

Juhuslik märk jalgpallifännidele Michigani osariigi ülikoolilinnakus
Protest islamivastase filmi vastu Bahreinis. Bänneri tekst on tõlkes "Islami rahvas ei salli neid, kes solvavad tema pühadusi".
Terminoloogia
Mõnedele inimestele, keda nimetatakse usufundamentalistideks, ei meeldi see nimetus, sest sellel terminil on ka teisi tähendusi. Neile ei meeldi see, sest "religioosne fundamentalist" on seotud negatiivsete mõtetega. Paljud inimesed, kes on poliitiliselt progressiivsed või liberaalsed, ei meeldi mõnikord religioossetele fundamentalistidele. Nad usuvad nende kohta halbu asju, näiteks et nad ei ole targad, nad ei ole haritud või et nad ei austa inimeste inimõigusi.
Mõnele kristlikule fundamentalistile meeldib see mõiste ja ta kasutab seda enda nimetamiseks. Kuid neile ei meeldi, kui neid nimetatakse usufundamentalistideks, sest islami fundamentalistid kuuluvad samasse rühma.
Ajalugu
Fundamentalism sai alguse liikumisena Ameerika Ühendriikides, alustades konservatiivsete presbüterlaste akadeemikute ja teoloogide seas Princetoni Teoloogilises Seminaris kahekümnenda sajandi esimesel kümnendil. Peagi levis see konservatiivide seas baptistide ja teiste konfessioonide seas Esimese maailmasõja ajal ja vahetult pärast seda. Liikumise eesmärk oli kinnitada õigeusu protestantlikku kristlust ja kaitsta seda innukalt liberaalse teoloogia, saksa kõrgema kriitika, darvinismi ja teiste kristlusele kahjulikuks peetavate liikumiste vastu.
Mõiste "fundamentalism" pärineb Niagara Piiblikonverentsist (1878-1897), mis määratles need asjad, mis on kristliku usu põhilised. Terminit kasutati ka "The Fundamentals", 1910. aastal avaldatud kaheteistkümnest raamatust koosnevat kogumikku viiel teemal, mida rahastasid Milton ja Lyman Stewart.
Fundamentalismi küsimused
Kõik usufundamentalistid ei usu samu asju. Kuid on palju teemasid, mille kohta neil on kindlad veendumused. Mõned neist teemadest on sarnased isegi erinevates religioonides. Mõned neist teemadest on järgmised:
- Abort
- Homoseksuaalsus
- Feminism (või naiste õigused)
- Seks enne abielu
- Rasestumisvastased vahendid
- Religioon kui seaduste alus
- Religiooni õpetamine koolides
- Teadus
Kriitika
Fundamentalistlike seisukohtade kohta on esitatud palju kriitikat. Üks levinumaid on see, et mõned fundamentalistide väited ei ole tõestatavad, need on irratsionaalsed, ilmselgelt valed või vastuolus teaduslike tõenditega. . Näiteks Clarence Darrow esitas mõningaid selliseid kriitilisi väiteid kuulsalt Scopes'i ahviprotsessi käigus.
Teine põhjus on see, et religioossed tõekspidamised ei väljendu hästi seadustes või sotsiaalpoliitikas erinevates sallivates ühiskondades. See kriitika soosib ilmalikkust kui paremat alust sotsiaalse harmoonia ja stabiilsuse saavutamiseks.
Üks kriitikutest, Elliot N. Dorff, kirjutas:
Selleks, et fundamentalistlikku programmi praktikas ellu viia, oleks vaja täiuslikku arusaamist originaalteksti vanast keelest, kui tõesti on võimalik (leida...) variantide seas tõelist teksti. Peale selle on inimesed need, kes seda arusaamist põlvkondade vahel edasi annavad. Isegi kui tahaks järgida Jumala sõna sõna-sõnalt, on vaja, et inimesed seda sõna kõigepealt mõistaksid (vajavad) inimlikku tõlgendamist. Selle protsessi kaudu seguneb inimlik ekslikkus lahutamatult jumaliku sõna enda tähendusse. Selle tulemusena on võimatu järgida Jumala vaieldamatut sõna, vaid on võimalik saavutada vaid inimlik arusaam Jumala tahtest.
Küsimused ja vastused
K: Mis on fundamentalism?
V: Fundamentalism on kindlalt määratletud väärtuste ja uskumuste kogum, mida peetakse absoluutseks ja mis ei allu muutustele. Seda kasutatakse sageli inimeste rühmade kirjeldamiseks, kes on pühendunud käituma või tegutsema oma moraalsete ja usuliste väärtuste kohaselt, isegi kui need väärtused võivad olla ebapopulaarsed või paljude poolt kritiseeritavad.
K: Millal ilmus mõiste "fundamentalism" esimest korda?
V: Terminit "fundamentalism" kasutati esimest korda 20. sajandi alguses, et kirjeldada Ameerika Ühendriikide protestantliku kogukonna mõningaid inimesi, kellel olid kindlalt määratletud ("fundamentaalsed") väärtused, mis olid vastuolus moodsamate ideedega.
K: Kuidas on fundamentalismi ajalooliselt vaadeldud?
V: Ajalooliselt on fundamentalismi vaadeldud kui vastust kaasaegsele ühiskonnale; see pakub midagi, mis ei muutu, kui tuttavad asjad võivad inimesi ebakindlaks muuta. Inimesed otsivad reegleid selle kohta, kuidas käituda, mis ei muutu, seega näevad nad oma religiooni kui seda, mis ei muutu.
K: Mis on näide fundamentalistlikust käitumisest?
V: Fundamentalistliku käitumise näide oleks keegi, kes peab rangelt kinni oma usulistest ja moraalsetest tõekspidamistest, kuigi need tõekspidamised võivad olla ebapopulaarsed või paljude inimeste poolt kritiseeritud.
K: Kas fundamentalismil on mõni vanem ajalooline pretsedent?
V: Jah, üks näide fundamentalismi vanemast ajaloolisest pretsedendist on reformatsiooniaeg.
K: Kas "fundamentalismil" on ka teine tähendus?
V: Jah, "Fundamentalism" on ka kaubamärgiga kaitstud vööde kaubamärk "Laste peksmiseks". Fundamentalismi nahkvööd on kujutatud kunstinäitustel, et satiiriliselt satiirida fundamentalistlikke kristlasi, kes arvavad, et nende Jumal tahab, et nad lapsi lööksid.
Otsige