Kristlik usutunnistus

Nomenklatuurid

Ülemaailmne kristlus jaguneb kümneks suuremaks kirikurühmaks:

• Rooma-katoliiklane
• Ida õigeusklikud
• Idamaine õigeusklik (miafüsiitlik)
• Idakirik (nestoriaani kirik)
• Anglikaani
• Luterlik
• Reformitud
• Anabaptistlik
• Evangeelne
• Mittetriinitaarne

Igal neist kümnest on olulised alajaotused. On ka teisi (väiksemaid) rühmi, mida siin ei ole mainitud.

Kristluse evangeelsed ja mittekristlikud harud on palju rohkem jagunenud kui kõik teised. Iga eraldi evangeelset kirikut nimetatakse sageli "konfessiooniks". Kui roomakatoliku kirik vaatab ühe maise juhi, paavsti, poole ja tal on sarnased uskumused kogu maailmas, siis mitmed protestantlikud konfessioonid ei vaata ühe juhi poole ja neil on mõnikord üksteisest väga erinevad uskumused.

Paljud kristlikud konfessioonid näevad end osana ülemaailmsest kirikust, mis hõlmab ka teisi konfessioone. Mõned konfessioonid, näiteks roomakatoliku ja õigeusu kirik ning mõned protestantlikud kirikud, usuvad, et nad on ainus tõeline kristlik kirik.

Mõnedel konfessioonidel on uskumusi, millega peaaegu kõik teised konfessioonid ei nõustu väga tugevalt. Neid uskumusi nimetavad teised kirikud "ketserluseks".

Varase kiriku poolt peeti ketserluseks mõningaid liikumisi, mida tänapäeval ei eksisteeri ja mida üldiselt ei nimetata konfessioonideks. Näiteks gnostikud (kes uskusid esoteerilisse dualismi), ebionlased (kes austasid Kristuse veresugulasi) ja aariaanlased. Tänapäeva kristluses on suurimad lõhed siiski idapoolse õigeusu, roomakatoliikluse ja erinevate konfessioonide vahel, mis tekkisid protestantliku reformatsiooni ajal ja pärast seda. Ka protestantismis ja õigeusus on olemas erinevad ühtsuse ja jagunemise astmed.

Konfessioonide vahelistesse võrdlustesse tuleb suhtuda ettevaatlikult. Näiteks mõned kogudused on osa suuremast kiriklikust organisatsioonist või piiskopkonnast, samas kui teistes rühmades on iga kogudus iseseisev organisatsioon. Seda küsimust teeb veelgi keerulisemaks ühise pärandiga koguduste rühmade olemasolu, mis on ametlikult mittekonfessionaalsed ja millel puudub tsentraliseeritud autoriteet või registrid, kuid mida mittekuulajad identifitseerivad konfessioonidena. Selliste koguduste uurimine konfessionaalses mõttes on seega keerulisem ettepanek.

Ka arvulised võrdlused on problemaatilised. Mõned rühmad loevad liikmeskonda täiskasvanud usklike ja ristitud usklike laste alusel, teised aga ainult täiskasvanud ristitud usklikke. Teised võivad arvestada liikmeskonda nende täiskasvanud usklike alusel, kes on ametlikult kogudusega liitunud. Lisaks sellele võivad konkreetse rühma pooldajatel või vastastel olla poliitilised motiivid, et propaganda või otsese pettuse abil suurendada või vähendada liikmeskonna arvu.

Peamised harud ja liikumised protestantismi sees


Peamised jagunemised kristluses.

Seotud leheküljed

• Usutunnistus
• Kristlike konfessioonide nimekiri liikmete arvu järgi