Jeesus

Nimi

Nimi Jeesus tuleneb arameakeelsest nimest "Jeshua", mis heebrea keeles tähendab "Jumal on päästja (või päästja)" ja oli tollal populaarne nimi. Jeesust nimetatakse sageli "Jeesus Kristus" või "Kristus". Sõna "Kristus" tuleb kreeka sõnast christos ja tähendab "õliga pea peale märgitud" või "võitud". Jeesuse kodumaal tehti võidmist selleks, et näidata, et inimene on valitud kuningaks või juhiks. Jeesust nimetatakse ka Messiaseks, mis tuleneb heebrea keelest Mashiakh ja tähendab samuti "võitud".

Nimi

Nimi Jeesus tuleneb arameakeelsest nimest "Jeshua", mis heebrea keeles tähendab "Jumal on päästja (või päästja)" ja oli tollal populaarne nimi. Jeesust nimetatakse sageli "Jeesus Kristus" või "Kristus". Sõna "Kristus" tuleb kreeka sõnast christos ja tähendab "õliga pea peale märgitud" või "võitud". Jeesuse kodumaal tehti võidmist selleks, et näidata, et inimene on valitud kuningaks või juhiks. Jeesust nimetatakse ka Messiaseks, mis tuleneb heebrea keelest Mashiakh ja tähendab samuti "võitud".

Elu evangeeliumide järgi

Sündinud

Matteuse ja Luuka evangeeliumides öeldakse, et enne Jeesuse sündi teadsid nii tema ema Maarja kui ka mees Joosep, kellele ta oli tõotatud, et Jeesus saab olema Messias või kuningas, kes oli juudi rahvale tõotatud iidsetes juudi raamatutes.

Luuka evangeelium räägib suurema osa sellest loost. Jeesuse sünni ajal valitses Rooma impeerium enamikku Lähis-Ida piirkonda. Valitsus tahtis, et iga perekonna nimi võetaks maha, et seda saaks maksustada, nii et kõik pidid tagasi minema sinna, kust nad olid pärit. Joosep oli pärit väikesest Petlemma linnast, mis asus Jeruusalemma lähedal, nii et kuigi Maarja oli lapse sünni lähedal, pidid nad koos tuhandete teiste inimestega reisima.

Kui nad jõudsid Petlemma, olid kõik toad täis. Jeesus paigutati sõimesse, sest kõrtsis polnud enam ruumi. Karjased, kes valvasid oma lambaid mäenõlval, tulid sisse, et näha last, ja läksid ära, tänades Jumalat vastsündinud kuninga eest.

Matteuse evangeeliumis öeldakse, et kaugest maast tulnud targad nägid taevas uut tähte ja sõitsid noore Jeesuse leidmiseks, sest nad teadsid, et Messias sünnib tähe all ja et see täht oli märk sellest, et Jeesus on sündinud kuningaks.

Enamik kristlasi tähistab Jeesuse sündimise päeva kui jõulupüha. Kuigi evangeeliumides ei ole öeldud, millisel päeval Jeesus sündis, valiti 25. detsembri kuupäev, sest sel päeval oli juba Rooma püha.

Ministeerium

Jeesuse saabumisest teadis Ristija Johannes. Ta ristis Jeesuse Jordani jões. Ristimise ajal laskus Jumala Vaim, nagu tuvi, Jeesuse peale ja Jumala hääl kõlas. Piibli järgi viis Vaim Jeesuse kõrbesse, kus ta paastus 40 päeva. Seal pidas ta vastu kuradi kiusatustele. Seejärel läks Jeesus Galileasse, asus elama Kapernauma ja hakkas kuulutama Jumala Kuningriigist. Ta oli umbes 30-aastane.

Jeesus õpetas peamiselt lugusid jutustades. Ta õpetas, et ainult Jumal on tõeline kuningas ja et inimesed peaksid armastama Jumalat ja üksteist, nagu pühakirjad käskisid neil teha. Ja ta õpetas oma järgijatele, kuidas palvetada. Jeesus tegi imetegusid, mis olid Jumala väe märgid, näiteks andis näljastele inimestele süüa ja veini, tervendas haigeid ja äratas surnuid uuesti ellu. Samuti vabastas ta inimesi kurjadest vaimudest.

Jeesus kogus kokku kaksteist meest, keda tuntakse kaheteistkümne apostli nime all ja keda ta valis ja õpetas oma sõnumit levitama. Tal oli veel palju teisi jüngrid, sealhulgas palju naisi, kuid juudi tavade tõttu ei saanud naisjüngrid õpetajatena üksi kaugetesse kohtadesse reisida.

Piibel ütleb, et Jeesus sai kuulsaks. Ta läks Jeruusalemma, kus paljud külastasid linna paasapüha puhul. Kui nad kuulsid, et ta tuleb, tervitasid nad teda nagu kuningat. Nad arvasid, et ta vabastab nad Rooma võimu alt, kuid Jeesus ratsutas Jeruusalemma eesli seljas, märgiks, et ta tuli rahuga.

Jeesus tegi teatud asju, mis ärritasid juudi usujuhte. Nad arvasid, et ta näitas üles lugupidamatust tavade suhtes, mida juudid olid sajandeid järginud. Näiteks ei teinud juudid nädala seitsmendal päeval, hingamispäeval, üldse tööd, sest see oli püha päev. Johannese evangeeliumi 5. peatükis on juttu sellest, kuidas Jeesus tervendab rammestunud meest. Jeesus nägi meest madratsi peal lamamas. Ta tervendas meest ja käskis tal madrats üles võtta ja koju minna. Patja kandmine hingamispäeval oli vastuolus religioosse tavaga, mistõttu usujuhid vaidlesid Jeesusega selle üle. Seejärel jälgisid nad kõike, mida ta tegi, ja jätsid meelde kõik asjad, mis olid religioossete tavade vastu.

Markuse evangeeliumi 11. peatükis öeldakse, et kui Jeesus jõudis Jeruusalemma, läks ta juudi templisse. Ta vihastas selle üle, mida ta nägi. Seal olid inimesed, kes müüsid asju, ja raha laenajad, kes petsid vaeseid inimesi. Jeesus ajas kõik inimesed, kes asju müüsid, minema. Ta ütles, et ülempreestrid ja kirjatundjad olid muutnud templi varaste koopaks, sest nad teenisid raha vaestelt ja võtsid kodud ära vaestelt naistelt, kellel ei olnud muud võimalust templi jumalateenistuse eest maksta.

Surm

Evangeeliumides öeldakse, et templijuhid olid vihased ja tahtsid teda tappa. Nad ütlesid Rooma valitsusele, et Jeesuse järgijad tahavad, et temast saaks riigi kuningas ja ta võtaks selle üle. Evangeeliumides öeldakse, et Rooma kuberner arvas, et Jeesus tuleks vabastada, kuid juudi juhid ütlesid: "Kui te seda teete, siis te ei ole keisri sõber!" (Caesar oli Rooma valitseja.)

Kuberner mõistis ta surma, sest tema järgijad olid väitnud, et ta on kuningas. Rooma sõdurid tapsid Jeesuse ristilöömisega. Ta naelutati käte ja jalgade külge kõrge risti külge. See oli roomlaste tavaline viis mässuliste ja kurjategijate tapmiseks.

Jeesuse surnukeha maeti hauda, mis kuulus ühele tema järgijale. Pärast hingamispäeva, varahommikul, läksid naised keha vürtside ja lõhnastatud õliga ravima. Kuid evangeeliumides öeldakse, et Jeesuse keha oli kadunud ja et teda nähti pärast seda elusana. Seda nimetatakse ülestõusmiseks.

Mõned inimesed, nagu jünger Toomas, ütlesid: "Ma ei usu seda, kuni ma ei ole seda oma silmaga näinud!" Kuid Piibel ütleb, et rohkem kui 500 inimest, sealhulgas Toomas, nägid Jeesust uuesti elusana. Evangeeliumides on palju lugusid sellest, mida Jeesus tegi pärast tema ülestõusmist. Lõpuks öeldakse Luuka evangeeliumis, et Jeesus viis oma jüngrid mäele, kus ta õnnistas neid ja käskis neil levitada oma õpetust üle kogu maailma, ning et siis tulid pilved alla ja ta tõsteti taevasse.

Enamik kristlasi tähistab lihavõttepühana aega, mil ta evangeeliumide kohaselt suri ja äratati surnuist üles.

Jeesus ratsutab Jeruusalemma ja teda tervitab rahvahulk, kes teeb oma mantlite ja okste abil talle vaiba. Giotto, 1300


Matteus räägib, et idast tulnud targad mehed tulid lapsele Jeesusele väärtuslikke kingitusi tooma (maalinud Giotto 1300. aastal).

Elu evangeeliumide järgi

Sündinud

Matteuse ja Luuka evangeeliumides öeldakse, et enne Jeesuse sündi teadsid nii tema ema Maarja kui ka mees Joosep, kellele ta oli tõotatud, et Jeesus saab olema Messias või kuningas, kes oli juudi rahvale tõotatud iidsetes juudi raamatutes.

Luuka evangeelium räägib suurema osa sellest loost. Jeesuse sünni ajal valitses Rooma impeerium enamikku Lähis-Ida piirkonda. Valitsus tahtis, et iga perekonna nimi võetaks maha, et seda saaks maksustada, nii et kõik pidid tagasi minema sinna, kust nad olid pärit. Joosep oli pärit väikesest Petlemma linnast, mis asus Jeruusalemma lähedal, nii et kuigi Maarja oli lapse sünni lähedal, pidid nad koos tuhandete teiste inimestega reisima.

Kui nad jõudsid Petlemma, olid kõik toad täis. Jeesus paigutati sõimesse, sest kõrtsis polnud enam ruumi. Karjased, kes valvasid oma lambaid mäenõlval, tulid sisse, et näha last, ja läksid ära, tänades Jumalat vastsündinud kuninga eest.

Matteuse evangeeliumis öeldakse, et kaugest maast tulnud targad nägid taevas uut tähte ja sõitsid noore Jeesuse leidmiseks, sest nad teadsid, et Messias sünnib tähe all ja et see täht oli märk sellest, et Jeesus on sündinud kuningaks.

Enamik kristlasi tähistab Jeesuse sündimise päeva kui jõulupüha. Kuigi evangeeliumides ei ole öeldud, millisel päeval Jeesus sündis, valiti 25. detsembri kuupäev, sest sel päeval oli juba Rooma püha.

Ministeerium

Jeesuse saabumisest teadis Ristija Johannes. Ta ristis Jeesuse Jordani jões. Ristimise ajal laskus Jumala Vaim, nagu tuvi, Jeesuse peale ja Jumala hääl kõlas. Piibli järgi viis Vaim Jeesuse kõrbesse, kus ta paastus 40 päeva. Seal pidas ta vastu kuradi kiusatustele. Seejärel läks Jeesus Galileasse, asus elama Kapernauma ja hakkas kuulutama Jumala Kuningriigist. Ta oli umbes 30-aastane.

Jeesus õpetas peamiselt lugusid jutustades. Ta õpetas, et ainult Jumal on tõeline kuningas ja et inimesed peaksid armastama Jumalat ja üksteist, nagu pühakirjad käskisid neil teha. Ja ta õpetas oma järgijatele, kuidas palvetada. Jeesus tegi imetegusid, mis olid Jumala väe märgid, näiteks andis näljastele inimestele süüa ja veini, tervendas haigeid ja äratas surnuid uuesti ellu. Samuti vabastas ta inimesi kurjadest vaimudest.

Jeesus kogus kokku kaksteist meest, keda tuntakse kaheteistkümne apostli nime all ja keda ta valis ja õpetas oma sõnumit levitama. Tal oli veel palju teisi jüngrid, sealhulgas palju naisi, kuid juudi tavade tõttu ei saanud naisjüngrid õpetajatena üksi kaugetesse kohtadesse reisida.

Piibel ütleb, et Jeesus sai kuulsaks. Ta läks Jeruusalemma, kus paljud külastasid linna paasapüha puhul. Kui nad kuulsid, et ta tuleb, tervitasid nad teda nagu kuningat. Nad arvasid, et ta vabastab nad Rooma võimu alt, kuid Jeesus ratsutas Jeruusalemma eesli seljas, märgiks, et ta tuli rahuga.

Jeesus tegi teatud asju, mis ärritasid juudi usujuhte. Nad arvasid, et ta näitas üles lugupidamatust tavade suhtes, mida juudid olid sajandeid järginud. Näiteks ei teinud juudid nädala seitsmendal päeval, hingamispäeval, üldse tööd, sest see oli püha päev. Johannese evangeeliumi 5. peatükis on juttu sellest, kuidas Jeesus tervendab rammestunud meest. Jeesus nägi meest madratsi peal lamamas. Ta tervendas meest ja käskis tal madrats üles võtta ja koju minna. Patja kandmine hingamispäeval oli vastuolus religioosse tavaga, mistõttu usujuhid vaidlesid Jeesusega selle üle. Seejärel jälgisid nad kõike, mida ta tegi, ja jätsid meelde kõik asjad, mis olid religioossete tavade vastu.

Markuse evangeeliumi 11. peatükis öeldakse, et kui Jeesus jõudis Jeruusalemma, läks ta juudi templisse. Ta vihastas selle üle, mida ta nägi. Seal olid inimesed, kes müüsid asju, ja raha laenajad, kes petsid vaeseid inimesi. Jeesus ajas kõik inimesed, kes asju müüsid, minema. Ta ütles, et ülempreestrid ja kirjatundjad olid muutnud templi varaste koopaks, sest nad teenisid raha vaestelt ja võtsid kodud ära vaestelt naistelt, kellel ei olnud muud võimalust templi jumalateenistuse eest maksta.

Surm

Evangeeliumides öeldakse, et templijuhid olid vihased ja tahtsid teda tappa. Nad ütlesid Rooma valitsusele, et Jeesuse järgijad tahavad, et temast saaks riigi kuningas ja ta võtaks selle üle. Evangeeliumides öeldakse, et Rooma kuberner arvas, et Jeesus tuleks vabastada, kuid juudi juhid ütlesid: "Kui te seda teete, siis te ei ole keisri sõber!" (Caesar oli Rooma valitseja.)

Kuberner mõistis ta surma, sest tema järgijad olid väitnud, et ta on kuningas. Rooma sõdurid tapsid Jeesuse ristilöömisega. Ta naelutati käte ja jalgade külge kõrge risti külge. See oli roomlaste tavaline viis mässuliste ja kurjategijate tapmiseks.

Jeesuse surnukeha maeti hauda, mis kuulus ühele tema järgijale. Pärast hingamispäeva, varahommikul, läksid naised keha vürtside ja lõhnastatud õliga ravima. Kuid evangeeliumides öeldakse, et Jeesuse keha oli kadunud ja et teda nähti pärast seda elusana. Seda nimetatakse ülestõusmiseks.

Mõned inimesed, nagu jünger Toomas, ütlesid: "Ma ei usu seda, kuni ma ei ole seda oma silmaga näinud!" Kuid Piibel ütleb, et rohkem kui 500 inimest, sealhulgas Toomas, nägid Jeesust uuesti elusana. Evangeeliumides on palju lugusid sellest, mida Jeesus tegi pärast tema ülestõusmist. Lõpuks öeldakse Luuka evangeeliumis, et Jeesus viis oma jüngrid mäele, kus ta õnnistas neid ja käskis neil levitada oma õpetust üle kogu maailma, ning et siis tulid pilved alla ja ta tõsteti taevasse.

Enamik kristlasi tähistab lihavõttepühana aega, mil ta evangeeliumide kohaselt suri ja äratati surnuist üles.

Jeesus ratsutab Jeruusalemma ja teda tervitab rahvahulk, kes teeb oma mantlite ja okste abil talle vaiba. Giotto, 1300


Matteus räägib, et idast tulnud targad mehed tulid lapsele Jeesusele väärtuslikke kingitusi tooma (maalinud Giotto 1300. aastal).

Kristlikud uskumused Jeesuse ja tema õpetuse kohta

Kristlik kirik on rajatud Jeesusele. See, mida kristlased Jeesuse kohta usuvad, põhineb neljal Piibli evangeeliumil ja 1. sajandil kirjutatud kirjadel ehk "kirjadel", milles selgitatakse Jeesuse õpetusi tema järgijatele.

Jeesus ei kirjutanud neid kirju. Need kirjutas peamiselt juudi mees nimega Paulus. Alguses püüdis ta takistada kristluse levikut. Siis sai ta ise kristlaseks ja oli oluline juht. Kui erinevates linnades ja riikides tekkisid kristlikud kogudused, kirjutas Paulus neile kirju. Paljud kristlaste uskumused on kirja pandud Pauluse kirjades. Samuti on seal palju juhiseid koguduste ja perede juhtimiseks.

Uues Testamendis on ka teisi kirju teistelt autoritelt, sealhulgas Peetruselt, Jaakobuselt ja Johanneselt. Kõik need kirjad aitavad luua tänapäeva kristlaste uskumusi.

Vt jaotist: Muud vaated Jeesusest

Jeesus kui Jumal

Selle üle, kas Jeesus on Jumal või mitte, on vaieldud pikka aega. Enamik kristlasi, sealhulgas katoliku, õigeusu ja protestantlike konfessioonide esindajad, usuvad, et Jeesus oli nii Jumal kui ka inimene. Jeesust kirjeldatakse Uue Testamendi eri osades kui "Jumala Sõna", "Jumala Poeg", "Inimese Poeg" ja Jumal ise.

Neid õpetusi, mida usub enamik kristlasi, ei usu paljud teised inimesed. Islami õpetus on, et Jeesus oli prohvet, kuid ta ei olnud osa Jumalast ega "Jumala poeg". Jeesuse enda ajal said paljud juudid Jeesuse peale väga vihased, sest ta ütles, et ta on "Jumala poeg", ja ka sellepärast, et tema järgijad ütlesid, et ta on "Messias". Enamik juute seda ei usu.

Need piiblisalmid räägivad kristlikust õpetusest, et Jeesus on Jumal:

" Alguses oli Sõna, ja Sõna oli koos Jumalaga, ja Sõna oli Jumal. Ta oli alguses koos Jumalaga." Johannese 1:1-3, ESV

"Ja Sõna sai lihaks ja elas meie keskel, ja me nägime tema kirkust, kirkust nagu ainus Poeg Isalt, täis armu ja tõde." Johannese 1:14, ESV

"Mina ja Isa oleme üks. " Johannese 10:30, ESV

"Neile kuuluvad patriarhid, ja nende suguvõsast, liha järgi, on Kristus, kes on Jumal kõigi üle, õnnistatud igavesti. Aamen." Roomlastele 9:5, ESV

"oodates meie õnnistatud lootust, meie suure Jumala ja Päästja Jeesuse Kristuse kirkuse ilmumist." Ti 2:13, ESV

"Sest temas elab kogu jumalikkuse täius kehaliselt." Koloslastele 2:9, ESV

Jeesusele viidatakse ka kui "Jumala Pojale".

"Ja Sõna sai lihaks ja elas meie keskel, ja me nägime tema kirkust, kirkust nagu ainus Poeg Isalt, täis armu ja tõde." "Ja sõna sai lihaks ja elas meie keskel, ja me nägime tema kirkust, kirkust nagu ainus Poeg Isalt, täis armu ja tõde. " Johannese 1:14, ESV

"Aga neil viimsetel päevadel on ta rääkinud meile oma Poja kaudu, kelle ta on määranud kõigi asjade pärijaks, kelle kaudu ta on ka maailma loonud. 3 Ta on Jumala kirkuse sära ja tema olemuse täpne jäljend, ja ta hoiab oma väe sõnaga üleval universumi. Pärast seda, kui ta oli teinud puhastuse pattude eest, istus ta kõrgel asuva Majesteedi paremale käele." Heebrealastele 1:2-3, ESV

"Ja me teame, et Jumala Poeg on tulnud ja on andnud meile mõistuse, et me tunneksime teda, kes on tõeline, ja me oleme temas, kes on tõeline, tema Pojas Jeesuses Kristuses. Tema on tõeline Jumal ja igavene elu." 1. Johannese 5:20, ESV. See kiri on arvatavasti sama Johannese kirja autor, kes kirjutas ka Johannese evangeeliumi.

Paljud kristlased usuvad, et need salmid ütlevad, et Jeesus on Jumal. Kõik kristlased usuvad, et Jeesuse ristisurm võimaldab kõigil inimestel saada Jumalalt andeks oma patud (halvad asjad, mida nad on teinud). Enamik kristlasi usub, et kui inimene palub Jumalalt andestust, siis Ta teeb seda ja ta saab elada igavesti koos temaga taevas.

Jumal inimlikul kujul

Paljud kristlased usuvad, et Piibli õpetuse kohaselt ei olnud Jeesus mitte ainult tõeliselt Jumal, vaid ka tõeliselt inimene ja et see oli osa Jumala plaanist tuua inimesed tema mõistmisele lähemale. Inimestel, kes ei ole kristlike tõekspidamistega, on Jeesusest teistsugused ettekujutused.

Salmid Piiblist:-

"Ja Sõna sai lihaks ja elas meie keskel." Johannese 1:14

Matteuse evangeeliumis nimetatakse Jeesust sageli "Inimese Pojaks". Matteus on need sõnad laenanud Vanast Testamendist, kus neid kasutatakse sageli selleks, et näidata, et inimkond on Jumalast väga kaugel. Piiblis kiidetakse ja tänatakse Jumalat sageli selle eest, et ta aitab tavalisi inimesi, keda nimetatakse "inimpoegadeks". Psalmis 8 küsib kirjutaja, kuningas Taavet, Jumalalt: "Mis on inimene, et sa temast mõtled, ja inimpoeg, et sa temast hoolid?".

Matteuse evangeeliumis 24:30 ütleb Jeesus: "Siis ilmub taevas Inimese Poja märk, ja siis leinavad kõik suguharud maa peal ja näevad Inimese Poega tulevat taevapilvedel väega ja suure kirkusega." Nagu kuningas Taavet, teeb ka Jeesus psalmis 8 vahet oma tavalise inimelu ja oma suure võimu vahel Jumala Pojana.

"Hea karjane"

Üks armastatumaid Vana Testamendi osi on laul nimega Psalm 23. See algab:

"Issand on minu karjane, ma ei puudu. Ta paneb mind lamama rohelistele karjamaadele. Ta viib mind vaikse vee äärde."

Jeesus rääkis evangeeliumides sageli endast kui karjast, kes hoolitseb lammaste eest. Ta nimetas end "heaks karjaseks", kes annaks isegi oma elu, et kaitsta oma lambaid. Ta ütles juudi rahvale, viidates mittejuudi või paganlikele usklikele, et tal on "teised lambad", kes ei kuulu sellesse karja. (Jh 21:16). Ühes oma viimases vestluses oma jüngriga Peetrusega ütles ta talle: "Toida minu lambaid!", teisisõnu: "Hoolitse minu rahva eest!".

"Püha Päästja"

Judaistlikus religioonis peetakse inimesi iidsetest aegadest alates patuks või halvaks. Nad vajavad Jumala poolt andestamist. Nad uskusid, et Jumala andestust saab saada kahel viisil: palvega ja ohvriga. Palvetada võis ükskõik kus, kuid ohvreid tehti templis. Inimene tõi looma, sageli lamba, või kui ta oli vaene, siis tuvi. Nad panid oma käed looma peale, et panna oma patud selle peale. Seejärel tapeti loom karistuseks patu eest. Seda tüüpi ohvritegevus jätkus kuni Jeruusalemma templi hävitamiseni 71. aastal pKr. Raha maksmine templile oli samuti omamoodi ohvriks. Kui Jeesus ajas kauplejad templist välja, siis olid need inimesed, kes müüsid lambaid ja tuvisid ning vahetasid Rooma raha spetsiaalseks templirahaks.

Osa kristlikust usust on see, et Jeesus Kristus ei tulnud lihtsalt inimesena, et õpetada paremat eluviisi. Kristlased usuvad ka, et Jeesus oli inimkonna pattude eest ülim ohvriks, et Jeesus on "Päästja": see, kes on siin selleks, et päästa. Kristlased usuvad, et erinevalt tavalistest inimestest oli Jeesus täiesti puhas ja patuvaba, kuid et kui ta suri ristil, võttis ta enda peale kõigi inimeste patud, kes temasse uskusid, nagu templis ohverdatud tall.

Johannese evangeeliumile tuginedes on kristlik õpetus, et Jeesuse surm ja ülestõusmine on märk tema võimest andestada patud igale inimesele, kes pöördub tema poole ja palub tõeliselt andeksandmist. Piibel ütleb, et patused, kellele on andeks antud, peaksid püüdma elada uut elu ja mitte pöörduma tagasi oma patuse käitumise juurde. Kristlased usuvad, et teadmine Jumala armastusest aitab inimestel elada uut ja paremat elu.

Need on kolm salmi Piiblist, mis on selle kristliku usu puhul olulised:-

"Sest nõnda on Jumal maailma armastanud, et ta andis oma ainusündinud Poja, et igaüks, kes temasse usub, ei hukkuks, vaid et tal oleks igavene elu." Johannese evangeelium, 3:16.

Jeesus ütles talle: "Mina olen tee ja tõde ja elu. Keegi ei tule Isa juurde muidu kui minu kaudu." Johannese evangeelium, 14:6.

"Kui me ütleme, et meil ei ole patte, siis me lollitame ennast ja ei räägi tõtt. Aga kui me ütleme oma patud alandlikult Jumalale, siis Ta on lubanud kuulata ja andestada meie patud ning teha meid puhtaks kõigist meie pahandustest." Johannese esimesest kirjast.

Ristilöödud Jeesuse katkine kuju Saksamaalt, umbes 1000 pKr.


Rembrandti maalitud Jeesus, hollandlane, 1600ndad. Rembrandt kasutas modellina juudi meest.


See mosaiik aastast 1100 Ateenas kujutab Jeesust kui maa kohtumõistjat.

Kristlikud uskumused Jeesuse ja tema õpetuse kohta

Kristlik kirik on rajatud Jeesusele. See, mida kristlased Jeesuse kohta usuvad, põhineb neljal Piibli evangeeliumil ja 1. sajandil kirjutatud kirjadel ehk "kirjadel", milles selgitatakse Jeesuse õpetusi tema järgijatele.

Jeesus ei kirjutanud neid kirju. Need kirjutas peamiselt juudi mees nimega Paulus. Alguses püüdis ta takistada kristluse levikut. Siis sai ta ise kristlaseks ja oli oluline juht. Kui erinevates linnades ja riikides tekkisid kristlikud kogudused, kirjutas Paulus neile kirju. Paljud kristlaste uskumused on kirja pandud Pauluse kirjades. Samuti on seal palju juhiseid koguduste ja perede juhtimiseks.

Uues Testamendis on ka teisi kirju teistelt autoritelt, sealhulgas Peetruselt, Jaakobuselt ja Johanneselt. Kõik need kirjad aitavad luua tänapäeva kristlaste uskumusi.

Vt jaotist: Muud vaated Jeesusest

Jeesus kui Jumal

Selle üle, kas Jeesus on Jumal või mitte, on vaieldud pikka aega. Enamik kristlasi, sealhulgas katoliku, õigeusu ja protestantlike konfessioonide esindajad, usuvad, et Jeesus oli nii Jumal kui ka inimene. Jeesust kirjeldatakse Uue Testamendi eri osades kui "Jumala Sõna", "Jumala Poeg", "Inimese Poeg" ja Jumal ise.

Neid õpetusi, mida usub enamik kristlasi, ei usu paljud teised inimesed. Islami õpetus on, et Jeesus oli prohvet, kuid ta ei olnud osa Jumalast ega "Jumala poeg". Jeesuse enda ajal said paljud juudid Jeesuse peale väga vihased, sest ta ütles, et ta on "Jumala poeg", ja ka sellepärast, et tema järgijad ütlesid, et ta on "Messias". Enamik juute seda ei usu.

Need piiblisalmid räägivad kristlikust õpetusest, et Jeesus on Jumal:

" Alguses oli Sõna, ja Sõna oli koos Jumalaga, ja Sõna oli Jumal. Ta oli alguses koos Jumalaga." Johannese 1:1-3, ESV

"Ja Sõna sai lihaks ja elas meie keskel, ja me nägime tema kirkust, kirkust nagu ainus Poeg Isalt, täis armu ja tõde." Johannese 1:14, ESV

"Mina ja Isa oleme üks. " Johannese 10:30, ESV

"Neile kuuluvad patriarhid, ja nende suguvõsast, liha järgi, on Kristus, kes on Jumal kõigi üle, õnnistatud igavesti. Aamen." Roomlastele 9:5, ESV

"oodates meie õnnistatud lootust, meie suure Jumala ja Päästja Jeesuse Kristuse kirkuse ilmumist." Ti 2:13, ESV

"Sest temas elab kogu jumalikkuse täius kehaliselt." Koloslastele 2:9, ESV

Jeesusele viidatakse ka kui "Jumala Pojale".

"Ja Sõna sai lihaks ja elas meie keskel, ja me nägime tema kirkust, kirkust nagu ainus Poeg Isalt, täis armu ja tõde." "Ja sõna sai lihaks ja elas meie keskel, ja me nägime tema kirkust, kirkust nagu ainus Poeg Isalt, täis armu ja tõde. " Johannese 1:14, ESV

"Aga neil viimsetel päevadel on ta rääkinud meile oma Poja kaudu, kelle ta on määranud kõigi asjade pärijaks, kelle kaudu ta on ka maailma loonud. 3 Ta on Jumala kirkuse sära ja tema olemuse täpne jäljend, ja ta hoiab oma väe sõnaga üleval universumi. Pärast seda, kui ta oli teinud puhastuse pattude eest, istus ta kõrgel asuva Majesteedi paremale käele." Heebrealastele 1:2-3, ESV

"Ja me teame, et Jumala Poeg on tulnud ja on andnud meile mõistuse, et me tunneksime teda, kes on tõeline, ja me oleme temas, kes on tõeline, tema Pojas Jeesuses Kristuses. Tema on tõeline Jumal ja igavene elu." 1. Johannese 5:20, ESV. See kiri on arvatavasti sama Johannese kirja autor, kes kirjutas ka Johannese evangeeliumi.

Paljud kristlased usuvad, et need salmid ütlevad, et Jeesus on Jumal. Kõik kristlased usuvad, et Jeesuse ristisurm võimaldab kõigil inimestel saada Jumalalt andeks oma patud (halvad asjad, mida nad on teinud). Enamik kristlasi usub, et kui inimene palub Jumalalt andestust, siis Ta teeb seda ja ta saab elada igavesti koos temaga taevas.

Jumal inimlikul kujul

Paljud kristlased usuvad, et Piibli õpetuse kohaselt ei olnud Jeesus mitte ainult tõeline Jumal, vaid ka tõeline inimene ja et see oli osa Jumala plaanist tuua inimesed tema mõistmisele lähemale. Inimestel, kes ei ole kristlike tõekspidamistega, on Jeesusest teistsugused ettekujutused.

Salmid Piiblist:-

"Ja Sõna sai lihaks ja elas meie keskel." Johannese 1:14

Matteuse evangeeliumis nimetatakse Jeesust sageli "Inimese Pojaks". Matteus on need sõnad laenanud Vanast Testamendist, kus neid kasutatakse sageli selleks, et näidata, et inimkond on Jumalast väga kaugel. Piiblis kiidetakse ja tänatakse Jumalat sageli selle eest, et ta aitab tavalisi inimesi, keda nimetatakse "inimpoegadeks". Psalmis 8 küsib kirjutaja, kuningas Taavet, Jumalalt: "Mis on inimene, et sa temast mõtled, ja inimpoeg, et sa temast hoolid?".

Matteuse evangeeliumis 24:30 ütleb Jeesus: "Siis ilmub taevas Inimese Poja märk, ja siis leinavad kõik suguharud maa peal ja näevad Inimese Poega tulevat taevapilvedel väega ja suure kirkusega." Nagu kuningas Taavet, teeb ka Jeesus psalmis 8 vahet oma tavalise inimelu ja oma suure võimu vahel Jumala Pojana.

"Hea karjane"

Üks armastatumaid Vana Testamendi osi on laul nimega Psalm 23. See algab:

"Issand on minu karjane, ma ei puudu. Ta paneb mind lamama rohelistele karjamaadele. Ta viib mind vaikse vee äärde."

Jeesus rääkis evangeeliumides sageli endast kui karjast, kes hoolitseb lammaste eest. Ta nimetas end "heaks karjaseks", kes annaks isegi oma elu, et kaitsta oma lambaid. Ta ütles juudi rahvale, viidates mittejuudi või paganlikele usklikele, et tal on "teised lambad", kes ei kuulu sellesse karja. (Jh 21:16). Ühes oma viimases vestluses oma jüngriga Peetrusega ütles ta talle: "Toida minu lambaid!", teisisõnu: "Hoolitse minu rahva eest!".

"Püha Päästja"

Judaistlikus religioonis peetakse inimesi iidsetest aegadest alates patuks või halvaks. Nad vajavad Jumala poolt andestamist. Nad uskusid, et Jumala andestust saab saada kahel viisil: palvega ja ohvriga. Palvetada võis ükskõik kus, kuid ohvreid tehti templis. Inimene tõi looma, sageli lamba, või kui ta oli vaene, siis tuvi. Nad panid oma käed looma peale, et panna oma patud selle peale. Seejärel tapeti loom karistuseks patu eest. Seda tüüpi ohvritegevus jätkus kuni Jeruusalemma templi hävitamiseni 71. aastal pKr. Raha maksmine templile oli samuti omamoodi ohvriks. Kui Jeesus ajas kauplejad templist välja, siis olid need inimesed, kes müüsid lambaid ja tuvisid ning vahetasid Rooma raha spetsiaalseks templirahaks.

Osa kristlikust usust on see, et Jeesus Kristus ei tulnud lihtsalt inimesena, et õpetada paremat eluviisi. Kristlased usuvad ka, et Jeesus oli inimkonna pattude eest ülim ohvriks, et Jeesus on "Päästja": see, kes on siin selleks, et päästa. Kristlased usuvad, et erinevalt tavalistest inimestest oli Jeesus täiesti puhas ja patuvaba, kuid et kui ta suri ristil, võttis ta enda peale kõigi inimeste patud, kes temasse uskusid, nagu templis ohverdatud tall.

Johannese evangeeliumile tuginedes on kristlik õpetus, et Jeesuse surm ja ülestõusmine on märk tema võimest andestada patud igale inimesele, kes pöördub tema poole ja palub tõeliselt andeksandmist. Piibel ütleb, et patused, kellele on andeks antud, peaksid püüdma elada uut elu ja mitte pöörduma tagasi oma patuse käitumise juurde. Kristlased usuvad, et teadmine Jumala armastusest aitab inimestel elada uut ja paremat elu.

Need on kolm salmi Piiblist, mis on selle kristliku usu puhul olulised:-

"Sest nõnda on Jumal maailma armastanud, et ta andis oma ainusündinud Poja, et igaüks, kes temasse usub, ei hukkuks, vaid et tal oleks igavene elu." Johannese evangeelium, 3:16.

Jeesus ütles talle: "Mina olen tee ja tõde ja elu. Keegi ei tule Isa juurde muidu kui minu kaudu." Johannese evangeelium, 14:6.

"Kui me ütleme, et meil ei ole patte, siis me lollitame ennast ja ei räägi tõtt. Aga kui me ütleme oma patud alandlikult Jumalale, siis Ta on lubanud kuulata ja andestada meie patud ning teha meid puhtaks kõigist meie pahandustest." Johannese esimesest kirjast.

Ristilöödud Jeesuse katkine kuju Saksamaalt, umbes 1000 pKr.


Rembrandti maalitud Jeesus, hollandlane, 1600ndad. Rembrandt kasutas modellina juudi meest.


See mosaiik aastast 1100 Ateenas kujutab Jeesust kui maa kohtumõistjat.

Muud vaated Jeesuse kohta

Jeesus kui õpetaja

Mõned inimesed, kes ei ole kristlased, usuvad, et Jeesus elas sel ajal, mida evangeeliumid räägivad, kuid ei usu, et Jeesus oli "Jumala Poeg" või "Päästja". Nad usuvad, et Jeesus oli tavaline, kuid väga hea inimene, õpetaja ja võib-olla ka prohvet.

Mohandas Gandhi ütles: "Ma olen moslem, hindu, kristlane ja juut," kuigi ta on sündinud džainlasena.

Moslemite uskumused Jeesuse kohta

Moslemid usuvad, et Jeesus (nimega Isa) oli eelviimane prohvet (Jumala sõnumitooja). Nad usuvad, et Muhammad oli kõige viimane prohvet. Nad usuvad, et nii Jeesus kui ka Muhammad olid tavalised inimesed, keda Jumal valis oma teenijaks ja islami sõna õpetamiseks.

Moslemid ei usu, et Jeesus oli Jumal või "Jumala Poeg". Islam on rangelt monoteistlik: see ütleb, et on ainult üks Jumal. Moslemid usuvad, et Jeesus ei saa olla osa Jumalast, sest on ainult üks Jumal. Kui kummardatakse kedagi muud kui Jumalat, peetakse seda polüteismiks (usk mitmesse jumalasse). Samuti peetakse seda ebajumalateenistuseks: kellegi teise kui Jumala jumalakummardamine.

Islam õpetab, et Jeesus ei surnud ristil, vaid teine mees, kes oli varjatud temaks, läks Isa eest ristile (Koraan 4:157). See on väga erinev kristlusest. Jeesuse surm on väga oluline osa kristlikust usust päästmise kohta. Moslemid ütlevad alati pärast Jeesuse nime ütlemist lugupidamise märgiks lühidalt ja araabia keeles a.s. "rahu olgu temaga".

Moslemid aktsepteerivad ka mõningaid teisi Jeesuse kohta käivaid õpetusi. Need õpetused ütlevad, et Jeesus naaseb maa peale päevade lõpul; ta hävitab siis enne kohtupäeva vale messiase ehk Antikristuse. Moslemid aktsepteerivad ka Jeesuse väiteid, et ta on tervendaja. Nad usuvad paljudesse imetegudesse, mida ta olevat teinud, näiteks surnute ellu äratamine ja pimedatele nägemise andmine. Nad usuvad, et kõik tema imed olid talle Jumalalt antud.

Koraanis (nagu ka Piiblis) mainitakse Jeesuse neitsiksündi, kuid seejärel öeldakse Maarja (islami-Maryam) kohta muid asju. Piiblis öeldakse, et Joosep aitas Maarjal Jeesust sünnitada, kuid islamis ei ole Joosepit olemas. Selle asemel kõndis Maarja üksi sünnitades kõrbes ja leidis puu. Ingel Gabriel (Jibreel) küsis, kas ta on näljane, siis käskis tal puul raputada ja datlid kukkusid talle süüa. Siis küsis ta, kas ta on janune ja ütles, et vaata alla oma jalgade juurde ja seal oli vesi ja seal sünnitas ta Jeesuse. (Koraan 19) See on põhjus, miks moslemid paastuvad ja kuidas nad oma paastu katkestavad. Maarja teadis, et ta peab tagasi oma linna minema ja kui ta seda tegi, koos Jeesusega süles, karjusid inimesed tema peale abielurikkumise pärast. Maarja tahtis end selgitada, kuid ingel käskis tal mitte rääkida.

Juudi uskumused Jeesuse kohta

Kuigi Jeesus oli juut ja tema õpetus tuli juudi religioonist, ei usu enamik juute, et Jeesus oli see Messias, keda juudi pühakirjades on lubatud.

Evangeeliumides räägitakse, et Jeesus vihastas juudi õpetajaid oma õpetustega väga. Seal öeldakse, et osa nende viha oli tingitud sellest, et ta ütles neile, et nad on "silmakirjatsejad", mis tähendab, et nad panid end väliselt näiliselt elama püha elu, kuid sisemiselt oli nende süda kaugel Jumalast.

Evangeeliumides on teine põhjus, miks nad vihastusid, see, et Jeesus käitus nii, nagu oleks ta Messias, ja ütles, et ta on "Jumala Poeg". See tähendas, et ta oli kas kohutav valetaja, et ta oli hull ja kujutas seda lihtsalt ette või et see oli tõsi. Kuid Jeesus ei paistnud olevat hull. Seega jäi ainult kaks võimalust. Kui Jeesus valetas, siis tegi ta midagi halba juudi usu vastu. Just väidete tõttu, et Jeesus oli "Jumala Poeg", tahtsid mõned juudi juhid teda tappa ja andsid ta Rooma valitsejatele üle. Roomlased ei hoolinud sellest, kui Jeesus ütles midagi, mis oli juudi uskumuste vastu. Kuid nad teadsid, et inimesed olid ka öelnud, et Jeesus on "juutide kuningas". Juudi juhid väitsid, et see oli Rooma valitsuse seaduste vastu. Kuigi Rooma juhid ei olnud sellega nõus, lasid nad teda tappa, et vältida võimalikku mässu.

Kuigi tänapäeval ja läbi ajaloo ei usu enamik juute seda, mida kristlased Jeesuse kohta räägivad, on mõned juudid, kes usuvad, et Jeesus oli juudi pühakirjades lubatud Messias. Neid juute, kes seda usuvad, nimetatakse "messiaanlikeks juutideks".

Muud vaated Jeesuse kohta

Jeesus kui õpetaja

Mõned inimesed, kes ei ole kristlased, usuvad, et Jeesus elas sel ajal, mida evangeeliumid räägivad, kuid ei usu, et Jeesus oli "Jumala Poeg" või "Päästja". Nad usuvad, et Jeesus oli tavaline, kuid väga hea inimene, õpetaja ja võib-olla ka prohvet.

Mohandas Gandhi ütles: "Ma olen moslem, hindu, kristlane ja juut," kuigi ta on sündinud džainlasena.

Moslemite uskumused Jeesuse kohta

Moslemid usuvad, et Jeesus (nimega Isa) oli eelviimane prohvet (Jumala sõnumitooja). Nad usuvad, et Muhammad oli kõige viimane prohvet. Nad usuvad, et nii Jeesus kui ka Muhammad olid tavalised inimesed, kelle Jumal oli valinud oma teenijaks ja islami sõna õpetamiseks.

Moslemid ei usu, et Jeesus oli Jumal või "Jumala Poeg". Islam on rangelt monoteistlik: see ütleb, et on ainult üks Jumal. Moslemid usuvad, et Jeesus ei saa olla osa Jumalast, sest on ainult üks Jumal. Kui kummardatakse kedagi muud kui Jumalat, peetakse seda polüteismiks (usk mitmesse jumalasse). Samuti peetakse seda ebajumalateenistuseks: kellegi teise kui Jumala jumalakummardamine.

Islam õpetab, et Jeesus ei surnud ristil, vaid teine mees, kes oli varjatud temaks, läks Isa eest ristile (Koraan 4:157). See on väga erinev kristlusest. Jeesuse surm on väga oluline osa kristlikust usust päästmise kohta. Moslemid ütlevad alati pärast Jeesuse nime ütlemist lugupidamise märgiks lühidalt ja araabia keeles a.s. "rahu olgu temaga".

Moslemid aktsepteerivad ka mõningaid teisi Jeesuse kohta käivaid õpetusi. Need õpetused ütlevad, et Jeesus naaseb maa peale päevade lõpul; ta hävitab siis enne kohtupäeva vale messiase ehk Antikristuse. Moslemid aktsepteerivad ka Jeesuse väiteid, et ta on tervendaja. Nad usuvad paljudesse imetegudesse, mida ta olevat teinud, näiteks surnute ellu äratamine ja pimedatele nägemise andmine. Nad usuvad, et kõik tema imed olid talle Jumalalt antud.

Koraanis (nagu ka Piiblis) mainitakse Jeesuse neitsiksündi, kuid seejärel öeldakse Maarja (islami-Maryam) kohta muid asju. Piiblis öeldakse, et Joosep aitas Maarjal Jeesust sünnitada, kuid islamis ei ole Joosepit olemas. Selle asemel kõndis Maarja üksi sünnitades kõrbes ja leidis puu. Ingel Gabriel (Jibreel) küsis, kas ta on näljane, siis käskis tal puul raputada ja datlid kukkusid talle süüa. Siis küsis ta, kas ta on janune ja ütles, et vaata alla oma jalgade juurde ja seal oli vesi ja seal sünnitas ta Jeesuse. (Koraan 19) See on põhjus, miks moslemid paastuvad ja kuidas nad oma paastu katkestavad. Maarja teadis, et ta peab tagasi oma linna minema ja kui ta seda tegi, koos Jeesusega süles, karjusid inimesed tema peale abielurikkumise pärast. Maarja tahtis end selgitada, kuid ingel käskis tal mitte rääkida.

Juudi uskumused Jeesuse kohta

Kuigi Jeesus oli juut ja tema õpetus tuli juudi religioonist, ei usu enamik juute, et Jeesus oli see Messias, keda juudi pühakirjades on lubatud.

Evangeeliumides räägitakse, et Jeesus vihastas juudi õpetajaid oma õpetustega väga. Seal öeldakse, et osa nende viha oli tingitud sellest, et ta ütles neile, et nad on "silmakirjatsejad", mis tähendab, et nad panid end väliselt näiliselt elama püha elu, kuid sisemiselt oli nende süda kaugel Jumalast.

Evangeeliumides on teine põhjus, miks nad vihastusid, see, et Jeesus käitus nii, nagu oleks ta Messias, ja ütles, et ta on "Jumala Poeg". See tähendas, et ta oli kas kohutav valetaja, et ta oli hull ja kujutas seda lihtsalt ette või et see oli tõsi. Kuid Jeesus ei paistnud olevat hull. Seega jäi ainult kaks võimalust. Kui Jeesus valetas, siis tegi ta midagi halba juudi usu vastu. Just väidete tõttu, et Jeesus oli "Jumala Poeg", tahtsid mõned juudi juhid teda tappa ja andsid ta Rooma valitsejatele üle. Roomlased ei hoolinud sellest, kui Jeesus ütles midagi, mis oli juudi uskumuste vastu. Kuid nad teadsid, et inimesed olid ka öelnud, et Jeesus on "juutide kuningas". Juudi juhid väitsid, et see oli Rooma valitsuse seaduste vastu. Kuigi Rooma juhid ei olnud sellega nõus, lasid nad teda tappa, et vältida võimalikku mässu.

Kuigi tänapäeval ja läbi ajaloo ei usu enamik juute seda, mida kristlased Jeesuse kohta räägivad, on mõned juudid, kes usuvad, et Jeesus oli juudi pühakirjades lubatud Messias. Neid juute, kes seda usuvad, nimetatakse "messiaanlikeks juutideks".

Kuidas evangeeliumid kirjutati

Peaaegu kõik tänapäeva teadlased, nii kristlased kui ka mittekristlased, on ühel meelel, et Jeesus oli tõeline inimene. Nii kristlikud kui ka mittekristlikud teadlased lähtuvad oma uurimustes tema kohta evangeeliumidest. Arvatakse, et need on kirjutatud ajavahemikus 60-90 pKr.

Traditsiooni kohaselt kirjutasid evangeeliumid neli meest: Matteus, Markus, Luukas ja Johannes, kes andsid neile raamatutele oma nimed. Selles järjekorras on nad paigutatud Piibli Uues Testamendis, kuid teadlased arvavad, et see ei ole see järjekord, milles nad kirjutati. Markuse evangeelium kirjutati tõenäoliselt enne Matteuse evangeeliumi. Kõik neli evangeeliumi jutustavad Jeesuse elu lugu, kuid nad teevad seda neljast erinevast vaatepunktist, sest neid kirjutasid erinevad inimesed ja igal kirjutajal oli põhjust seda erinevalt jutustada.

Teised teadlased on öelnud, et varakristliku kiriku juhid tegid evangeeliumikirjadesse muudatusi. On öeldud, et need muudatused toimusid erinevatel aegadel, erineval viisil ja erinevatel põhjustel. Näiteks jäeti üks lugu paljudest vanadest evangeeliumide versioonidest välja. See räägib sellest, kuidas Jeesus päästis naise, kes oli sooritanud abielurikkumise (seks väljaspool abielu) ja keda kavatseti tappa. Püha Augustinus Hippo (354-430 pKr.) kirjutas, et see jäeti tõenäoliselt välja, sest mõned kirikujuhid arvasid, et see lugu võib panna inimesi patustama. See lugu on kõigis tänapäeva piiblites ja arvatakse, et see sisaldab kristlaste jaoks väga olulist õpetust. ^[] Teised erinevused, mida evangeeliumide versioonides võib leida, on enamasti väikesed ja ei muuda seda, mida Jeesuse elu ja tema õpetuse kohta teatakse. ^[]

Marki kohta

Markuse evangeeliumis, mida piibliteadlased peavad kõige varasemaks, on apostel Pauluse noore jüngri nimi, keda mainitakse mitu korda "Apostlite tegudes" ja Pauluse kirjades. Evangeelium kirjutati tõenäoliselt Roomas ja teadlased arvavad, et see on pärit Jeesuse järgija või jüngri Peetruse mälestustest. Selles ei räägita Jeesuse sünnist; see algab siis, kui ta oli 30-aastane, ajal, mil jüngrid teda tundma õppisid. See näitab Jeesust kui tegusat meest: ta käib mööda maad ringi, õpetab ja ravib inimesi.

Matteuse kohta

Seejärel kirjutati Matteuse evangeelium. Matteus oli üks Jeesuse jüngritest. Ta oli juudi mees, keda teised juudid vihkasid, sest ta töötas Rooma valitsejate heaks maksukogujana. Matteus räägib, et ühel päeval nägi Jeesus teda turul oma laua taga istumas ja ütles: "Järgne mulle!". Enamik piibliteadlasi usub, et Matteus oli lugenud Markuse evangeeliumi ja otsustas täita mõned asjad, mis Markus välja jättis, sest kui Markus kirjutas oma evangeeliumi Rooma kirikule, siis Matteus tahtis kirjutada juudikristlastele kogu Rooma impeeriumis. Matteus oli hästi haritud juut, seega tundis ta juudi pühakirju (mida kristlased samuti kasutavad ja nimetavad Piibli Vana Testamendiks). Matteus teadis pühakirjade õpetusi, et Messias ehk Jumala salvatud tuleb. Oma evangeeliumis mainib ta neid õpetusi sageli. Ta alustab ka Jeesuse esivanemate loeteluga, sest see oli juudi lugejatele oluline.

Luke'i kohta

Apostel Luukas oli kreeklane ja apostel Pauluse sõber. Ta oli arst. Luukas sai Jeesusest teada jüngrite kaudu. Luukas kirjutab Jeesuse sünnist ja lapsepõlvest ning ütleb: "Maarja hoidis kõik need asjad oma südames ja mõtles nende üle".

Luukas ei olnud juut ja ta kirjutab nii, et ka teised inimesed, kes ei ole juudid, saavad sellest aru. Ta selgitab juudi kombeid ja seadusi. Ta kirjutas teise raamatu nimega Apostlite teod, mis räägib sellest, mida jüngrid tegid pärast Jeesuse lahkumist.

Johni kohta

Piibli uurijad usuvad, et Johannes oli Jeesuse jünger ja tõenäoliselt noorim neist kaheteistkümnest mehest, kes olid Jeesuse peamised järgijad. Ta elas vanaks meheks ja tema Jeesuse õpetamise tõttu saadeti ta väikesele saarele, mida kutsuti Patmoseks. Johannes kirjutab ühe kindla mõttega. Ta tahab lugejale tõestada, et Jeesus on Jumala tee, millega ta päästab inimesed patu ehk kurjuse kohutavast probleemist. Johannes alustab sellega, et ütleb lugejale, et Jeesus oli ja on Jumal. Johannes ütleb, et Jeesus on Jumala elav teatis (või elav sõna). Iga osa Johannese evangeeliumist on kirjutatud selleks, et näidata, et Jeesus tuli Jumalalt, õpetas Jumala Sõnumit ja on inimestele tee Jumala armastuse mõistmiseks.

Jeesus lapsena koos oma ema Maarjaga. See pilt kannab nime "Kaasani Teotokos".


See on vanim teadaolev pilt Jeesusest, mis pärineb 4. sajandi Roomast ja näitab teda pigem habemega semiitliku mehe kui raseeritud, lühikeste juustega roomlasena.

Kuidas evangeeliumid kirjutati

Peaaegu kõik tänapäeva teadlased, nii kristlased kui ka mittekristlased, on ühel meelel, et Jeesus oli tõeline inimene. Nii kristlikud kui ka mittekristlikud teadlased lähtuvad oma uurimustes tema kohta evangeeliumidest. Arvatakse, et need on kirjutatud ajavahemikus 60-90 pKr.

Traditsiooni kohaselt kirjutasid evangeeliumid neli meest: Matteus, Markus, Luukas ja Johannes, kes andsid neile raamatutele oma nimed. Selles järjekorras on nad paigutatud Piibli Uues Testamendis, kuid teadlased arvavad, et see ei ole see järjekord, milles nad kirjutati. Markuse evangeelium kirjutati tõenäoliselt enne Matteuse evangeeliumi. Kõik neli evangeeliumi jutustavad Jeesuse elu lugu, kuid nad teevad seda neljast erinevast vaatepunktist, sest neid kirjutasid erinevad inimesed ja igal kirjutajal oli põhjust seda erinevalt jutustada.

Teised teadlased on öelnud, et varakristliku kiriku juhid tegid evangeeliumikirjadesse muudatusi. On öeldud, et need muudatused toimusid erinevatel aegadel, erineval viisil ja erinevatel põhjustel. Näiteks jäeti üks lugu paljudest vanadest evangeeliumide versioonidest välja. See räägib sellest, kuidas Jeesus päästis naise, kes oli sooritanud abielurikkumise (seks väljaspool abielu) ja keda kavatseti tappa. Püha Augustinus Hippo (354-430 pKr.) kirjutas, et see jäeti tõenäoliselt välja, sest mõned kirikujuhid arvasid, et see lugu võib panna inimesi patustama. See lugu on kõigis tänapäeva piiblites ja arvatakse, et see sisaldab kristlaste jaoks väga olulist õpetust. ^[] Teised erinevused, mida evangeeliumide versioonides võib leida, on enamasti väikesed ja ei muuda seda, mida Jeesuse elu ja tema õpetuse kohta teatakse. ^[]

Marki kohta

Markuse evangeeliumis, mida piibliteadlased peavad kõige varasemaks, on apostel Pauluse noore jüngri nimi, keda mainitakse mitu korda "Apostlite tegudes" ja Pauluse kirjades. Evangeelium kirjutati tõenäoliselt Roomas ja teadlased arvavad, et see on pärit Jeesuse järgija või jüngri Peetruse mälestustest. Selles ei räägita Jeesuse sünnist; see algab siis, kui ta oli 30-aastane, ajal, mil jüngrid teda tundma õppisid. See näitab Jeesust kui tegusat meest: ta käib mööda maad ringi, õpetab ja ravib inimesi.

Matteuse kohta

Seejärel kirjutati Matteuse evangeelium. Matteus oli üks Jeesuse jüngritest. Ta oli juudi mees, keda teised juudid vihkasid, sest ta töötas Rooma valitsejate heaks maksukogujana. Matteus räägib, et ühel päeval nägi Jeesus teda turul oma laua taga istumas ja ütles: "Järgne mulle!". Enamik piibliteadlasi usub, et Matteus oli lugenud Markuse evangeeliumi ja otsustas täita mõned asjad, mis Markus välja jättis, sest kui Markus kirjutas oma evangeeliumi Rooma kirikule, siis Matteus tahtis kirjutada juudikristlastele kogu Rooma impeeriumis. Matteus oli hästi haritud juut, seega tundis ta juudi pühakirju (mida kristlased samuti kasutavad ja nimetavad Piibli Vana Testamendiks). Matteus teadis pühakirjade õpetusi, et Messias ehk Jumala salvatud tuleb. Oma evangeeliumis mainib ta neid õpetusi sageli. Ta alustab ka Jeesuse esivanemate loeteluga, sest see oli juudi lugejatele oluline.

Luke'i kohta

Apostel Luukas oli kreeklane ja apostel Pauluse sõber. Ta oli arst. Luukas sai Jeesusest teada jüngrite kaudu. Luukas kirjutab Jeesuse sünnist ja lapsepõlvest ning ütleb: "Maarja hoidis kõik need asjad oma südames ja mõtles nende üle".

Luukas ei olnud juut ja ta kirjutab nii, et ka teised inimesed, kes ei ole juudid, saavad sellest aru. Ta selgitab juudi kombeid ja seadusi. Ta kirjutas teise raamatu nimega Apostlite teod, mis räägib sellest, mida jüngrid tegid pärast Jeesuse lahkumist.

Johni kohta

Piibli uurijad usuvad, et Johannes oli Jeesuse jünger ja tõenäoliselt noorim neist kaheteistkümnest mehest, kes olid Jeesuse peamised järgijad. Ta elas vanaks meheks ja tema Jeesuse õpetamise tõttu saadeti ta väikesele saarele, mida kutsuti Patmoseks. Johannes kirjutab ühe kindla mõttega. Ta tahab lugejale tõestada, et Jeesus on Jumala tee, millega ta päästab inimesed patu ehk kurjuse kohutavast probleemist. Johannes alustab sellega, et ütleb lugejale, et Jeesus oli ja on Jumal. Johannes ütleb, et Jeesus on Jumala elav teatis (või elav sõna). Iga osa Johannese evangeeliumist on kirjutatud selleks, et näidata, et Jeesus tuli Jumalalt, õpetas Jumala Sõnumit ja on inimestele tee Jumala armastuse mõistmiseks.

See on vanim teadaolev pilt Jeesusest, mis pärineb 4. sajandi Roomast ja näitab teda pigem habemega semiitliku mehe kui raseeritud, lühikeste juustega roomlase kujul.


Jeesus lapsena koos oma ema Maarjaga. See pilt kannab nime "Kaasani Teotokos".

Õpetamine lugudega

Evangeeliumides räägitakse palju lugusid, mida Jeesus rääkis, kui ta õpetas inimestele, kuidas Jumal neid armastab ja kuidas nad peaksid elama. Neid nimetatakse tähendamissõnadeks. Nende hulka kuuluvad järgmised:

Hea samariitlane

Selles loos Luuka evangeeliumi 10. peatükist näitab Jeesus, mida tähendab olla hea ligimene. Juutide lähedal elas rahvas, keda kutsuti samariitlasteks. Nad ei olnud usulise õpetuse osas omavahel ühel meelel ja neid peeti vaenlasteks. Ühel päeval oli üks juudi mees jalutamas, kui mõned röövlid teda peksid, röövisid teda ja jätsid ta alasti ja peaaegu surnuna tee äärde. Üks juudi preester tuli mööda ja nägi teda. Ta mõtles: "Kui ma seda alasti veritsevat meest puudutan, olen ma roojane ja ei saa minna templisse!" Nii et ta teeskles, et ei ole teda näinud. Teine juut, püha mees, tuli kohale ja käitus samamoodi. Lõpuks tuli üks samaarlane koos eesliga. Kui ta nägi haavatud meest, peatus ta. Ta pesi tema haavu veini ja oliiviõliga. Siis pani ta ta oma eesli selga ja viis ta lähimasse kõrtsi. Ta maksis kõrtsiomanikule ja ütles: "Hoidke teda, kuni ta terveks saab, ja mis iganes ta võlgu on, maksan ma, kui ma siit tagasi tulen." Jeesus ütles kuulajatele: "Kes neist inimestest käitus nagu hea ligimene?" Nad ütlesid: "See, kes peatus ja aitas." Jeesus ütles: "Minge teie ja käituge samamoodi."

Tuhaloomade poeg

Selles loos Luuka evangeeliumi 15. peatükist räägib Jeesus, kuidas ühel rikkal mehel oli kaks poega. Kui ta sureb, saavad nad mõlemad osa tema rahast. Noorem poeg ütles: "Isa, anna mulle nüüd oma raha, et ma saaksin minna ja nautida, kui ma veel noor olen." Ta ütles: "Isa, anna mulle nüüd oma raha, et ma saaksin minna ja nautida, kui ma veel noor olen." Ta viis raha linna ja kulutas selle kogu raha oma sõpradega pidudele ja muudele patustele asjadele. Varsti ei jäänud tal enam midagi toiduks ja ta häbenes. Ta sai tööd sigade eest hoolitsedes, ebapüha liha süüa, lihtsalt selleks, et mitte nälga jääda. Ta ütles endale: "Ma lähen koju oma isa juurde ja ütlen: "Isa, ma olen pattu teinud! Palun lase mind sinu majas teenijaks!" Kui isa nägi teda tulemas, jooksis ta mööda teed, et oma pojale käed külge panna. Isa ütles: "Too kõige paremad riided! Tapa kõige paksem vasikas, et teha pidu!" Kui vanem vend seda kõike kuulis, vihastas ta ja ütles: "Ma olen sulle hea poeg, aga sa ei andnud mulle isegi mitte ühtki kitsekest, et ma saaksin sõpradega pidu pidada!" Ta ütles: "Ma olen sulle hea poeg, aga sa ei andnud mulle isegi mitte ühtki kitsekest, et ma saaksin sõpradega pidu pidada!" Isa ütles: "Sa oled alati olnud minuga koos. Ma armastan sind väga ja kõik, mis mul on, on sinu, aga mu poeg, kes oli kadunud, on nüüd leitud! Minu poeg, kes näis olevat surnud, on elus! Ole minuga õnnelik!" Jeesus ütles, et nii armastab ja andestab Jumal oma rahvale, kui see palub andestust.

Kiriku aken, millel on lugu heast samaarlasest.

Õpetamine lugudega

Evangeeliumides räägitakse palju lugusid, mida Jeesus rääkis, kui ta õpetas inimestele, kuidas Jumal neid armastab ja kuidas nad peaksid elama. Neid nimetatakse tähendamissõnadeks. Nende hulka kuuluvad järgmised:

Hea samariitlane

Selles loos Luuka evangeeliumi 10. peatükist näitab Jeesus, mida tähendab olla hea ligimene. Juutide lähedal elas rahvas, keda kutsuti samariitlasteks. Nad ei olnud usulise õpetuse osas omavahel ühel meelel ja neid peeti vaenlasteks. Ühel päeval oli üks juudi mees jalutamas, kui mõned röövlid teda peksid, röövisid teda ja jätsid ta alasti ja peaaegu surnuna tee äärde. Üks juudi preester tuli mööda ja nägi teda. Ta mõtles: "Kui ma seda alasti veritsevat meest puudutan, olen ma roojane ja ei saa minna templisse!" Nii et ta teeskles, et ei ole teda näinud. Teine juut, püha mees, tuli kohale ja käitus samamoodi. Lõpuks tuli üks samaarlane koos eesliga. Kui ta nägi haavatud meest, peatus ta. Ta pesi tema haavu veini ja oliiviõliga. Siis pani ta ta oma eesli selga ja viis ta lähimasse kõrtsi. Ta maksis kõrtsiomanikule ja ütles: "Hoidke teda, kuni ta terveks saab, ja mis iganes ta võlgu on, maksan ma, kui ma siit tagasi tulen." Jeesus ütles kuulajatele: "Kes neist inimestest käitus nagu hea ligimene?" Nad ütlesid: "See, kes peatus ja aitas." Jeesus ütles: "Minge teie ja käituge samamoodi."

Tuhaloomade poeg

Selles loos Luuka evangeeliumi 15. peatükist räägib Jeesus, kuidas ühel rikkal mehel oli kaks poega. Kui ta sureb, saavad nad mõlemad osa tema rahast. Noorem poeg ütles: "Isa, anna mulle nüüd oma raha, et ma saaksin minna ja nautida, kui ma veel noor olen." Ta ütles: "Isa, anna mulle nüüd oma raha, et ma saaksin minna ja nautida, kui ma veel noor olen." Ta viis raha linna ja kulutas selle kogu raha oma sõpradega pidudele ja muudele patustele asjadele. Varsti ei jäänud tal enam midagi toiduks ja ta häbenes. Ta sai tööd sigade eest hoolitsedes, ebapüha liha süüa, lihtsalt selleks, et mitte nälga jääda. Ta ütles endale: "Ma lähen koju oma isa juurde ja ütlen: "Isa, ma olen pattu teinud! Palun lase mind sinu majas teenijaks!" Kui isa nägi teda tulemas, jooksis ta mööda teed, et oma pojale käed külge panna. Isa ütles: "Too kõige paremad riided! Tapa kõige paksem vasikas, et teha pidu!" Kui vanem vend seda kõike kuulis, vihastas ta ja ütles: "Ma olen sulle hea poeg, aga sa ei andnud mulle isegi mitte ühtki kitsekest, et ma saaksin sõpradega pidu pidada!" Ta ütles: "Ma olen sulle hea poeg, aga sa ei andnud mulle isegi mitte ühtki kitsekest, et ma saaksin sõpradega pidu pidada!" Isa ütles: "Sa oled alati olnud minuga koos. Ma armastan sind väga ja kõik, mis mul on, on sinu, aga mu poeg, kes oli kadunud, on nüüd leitud! Minu poeg, kes näis olevat surnud, on elus! Ole minuga õnnelik!" Jeesus ütles, et nii armastab ja andestab Jumal oma rahvale, kui see palub andestust.

Kiriku aken, millel on lugu heast samaarlasest.

Seotud leheküljed

Seotud leheküljed