Mahatma Gandhi – India iseseisvusliikumise juht ja vägivallatu aktivist
Mohandas Karamchand Gandhi (hindi: मोहनदास करमचन्द गांधी; gujarati: મોહનદાસ કરમચંદ ગાંધી; Sindhi:محاتما گاندهي; oktoober 1869 - 30. jaanuar 1948) oli rahvusluse juht Briti valitsetud Indias. Teda kutsutakse üldisemalt Mahatma Gandhiks; mahatma on aunimetus, mis tähendab sanskriti keeles "suursugune" või "auväärne". Esimest korda nimetati teda nii 1914. aastal Lõuna-Aafrikas. Indias kutsutakse teda ka Bapu (gujarati keeles "isa", "papa"). Täielik nimi on Mohandas Karam Chand Gandhi.
Ta oli rahvuse märtrisõdur alates 1948. aastast. Rabindranath Tagore andis talle tiitli "Mahatma".
Gandhi oli üks tähtsamaid inimesi, kes osales India iseseisvusliikumisel. Ta oli vägivallatu aktivist, kes juhtis iseseisvusliikumist vägivallatu protestiga.
Varajane elu ja haridus
Mohandas Karamchand Gandhi sündis 2. oktoobril 1869 Porbandaris (tänapäeva Gujaratis). Tema perekond kuulus kohaliku aadlise ning ametniku klassi; isa töötas Porbandari hertsogi kohtus. Nooruses abiellus Gandhi traditsiooniliselt ja sõlmis perekondliku liidu.
Gandhi läks 1888. aastal Inglismaale õppima õigusteadust ning sai advokaadiks Inner Temple'is. 1893. aastal lahkus ta tööst Lõuna-Aafrikasse, kus töötas India immigrantide huvides. Just seal arenes tema poliitiline teadlikkus: ta kohtas rassilist diskrimineerimist ja hakkas organiseerima vastuhakku, mis kujundas tema hilisemat taktikat ja filosoofiat.
Põhimõtted: satjagraha ja vägivallatus
Gandhi arendas ja populariseeris põhimõtet, mida ta nimetas satyagraha — tõe- või tõejõu võitlus. See tähendas organiseeritud, põhjalikult läbimõeldud ja moraalselt motiveeritud vägivallatut vastupanu. Tema meetodid hõlmasid boikotte, üldstreike, rahumeelseid marše ja meelega keeldumist järgida ebaõiglaseid seadusi. Põhimõtetes rõhutas ta ka isiklikku enesedistsipliini, lihtsat eluviisi ning majanduslikku iseseisvust (nt khadi — käsitsi kootud riie).
Peamised kampaaniad Indias
Pärast naasmist Indiasse 1915. aastal sai Gandhi kiiresti ühiskondlikult mõjukaks. Tema tähtsamad aktsioonid olid:
- Mittetunnustus ja mittekoostöö (Non-Cooperation Movement, 1920–1922) — metoodika, mille abil rõhutati briti institutsioonide, koolide ja toodete boikoteerimist.
- Salt March ehk soolarongkäik (1930) — 240-miiline (ligikaudu 390 km) marss Dandi rannikule, et protestida briti soolamaksu vastu; see toimus kui massiline rahumeelne aktsioon, mis tõi rahvusvahelist tähelepanu.
- Tsiviilne allumatuse kampaania (Civil Disobedience) — korduvad rikkumised ebaõiglaste seaduste vastu, mis kaasasid suuri rahvahulki ja pidasid vastu brittide vastumeetmetele.
- Quit India liikumine (1942) — nõudis kohest brittide lahkumist Indiast; selle ajal arreteeriti Gandhi ja teised juhid ning liikumine viis intensiivsema survetaotluse poole iseseisvusele.
Vangistused, taktika ja isiklik elu
Gandhi oli korduvalt vangis — kokku veetis ta poliitilistel põhjustel palju aastaid kinnipidamises. Ta kasutas sageli paastumist ja enesepiirangut kui poliitilist ja moraalset mõjutusvahendit. Isiklikult elas ta väga tagasihoidlikult, kandis lihtsaid rõivaid (hästi tuntud on tema valge dhoti ja pleed) ning toetas käsitööd ja kohalikke ettevõtteid.
Suhted usu- ja ühiskonnagruppidega ning kriitika
Kuigi Gandhi töötas hindu-muslimi üksuse nimel ja taunis kastisüsteemi diskrimineerivat harjumust (ta nimetas väljahelistatud inimesi esmalt "Harijans" ehk "Jumala lapsed"), on teda kritiseeritud selle eest, et ta ei toetanud algselt Dalitite täielikku poliitilist võrdõiguslikkust. Samuti on arutletud tema majandusliku visiooni ja suhtumise üle industrialiseerimisse ning tema varasemate kommentaaride üle rassiliste küsimuste kohta Lõuna-Aafrikas. Need teemad panid aluse mitmekesistele hinnangutele tema pärandile.
Iseseisvuse ja lahknemise aeg
Gandhi oli võtmetegelane India iseseisvusvõitluses, kuid tema positsioonid olid vahel vastuolulised seoses Indiast eraldunud Pakistaniga ja usulise vägivaldse laialijagamisega 1947. aastal. Gandhi püüdis rahu taastada ja tegi palju katseid hindu- ja moslemikogukondade vaheliseks leppimiseks, sealhulgas isiklikke rahuettekandeid ja paastumisi vaenulike masside vaigistamiseks.
Assassinatsioon ja pärand
Mohandas Karamchand Gandhi pussitati ja tapeti 30. jaanuaril 1948 New Delhis. Tema tapmiseks vastutust võtnud isik oli radikaalne rühmitus, kes vastustas tema seisukohti seoses Moslemite ja Hindu suhetega. Gandhi surm tekitas laialdast kurbust maailmas.
Tänapäeval peetakse Gandhit laialdaselt India isaks (Father of the Nation) ja tema õpetused vägivallatusest on mõjutanud paljusid rahvusvahelisi liikumisi ja liidreid, näiteks Martin Luther King Jr.-d ja Nelson Mandelat. Tema matmispaik New Delhis, Raj Ghat, on rahvuslik mälestusmärk, kuhu iga-aastaselt suunduvad paljud külastajad ja riigipead.
Pärandi tähtsus ja rahvusvaheline mõju
Gandhi meetodid ja moraalne filosoofia on olnud eeskujuks paljudele sotsiaalsetele ja poliitilistele liikumistele üle maailma, eriti neile, mis otsivad vägivaldsetele meetoditele alternatiive. Tema rõhuasetus isiklikule vastutusele, lihtsusele ning õiguse ja võrdsuse eest seismisele jääb oluliseks inspiratsiooniks nii Indias kui ka väljaspool.
Oluline meeles pidada
- Gandhi õpetas, et muutus algab üksikisikust ja et moraalne jõud võib olla poliitiliselt tõhus.
- Tema elu oli tasakaalustatud erakordse moraalse pühendumuse ja poliitilise strateegiaga.
- Kriitika tema vaadete ja otsuste suhtes on osa tema keeruka pärandi mõistmisest; tema mõju on siiski jätkuvalt märkimisväärne.
Varajane elu
Gandhi sündis 2. oktoobril 1869 Indias Gujarati osariigis Porbandaris. Mitmed tema perekonnaliikmed töötasid selle osariigi valitsuse heaks. Kui Gandhi oli 18-aastane, läks ta Inglismaale õigusteadust õppima. Pärast juristiks saamist läks ta Briti kolooniasse Lõuna-Aafrikasse, kus ta koges seadusi, mille kohaselt tumedanahalistel inimestel oli vähem õigusi kui heledanahalistel. 1897. aastal ründas Gandhit grupp inimesi Lõuna-Aafrikas Durbani sadamas, kui ta oli minemas tööle. Ta läks Lõuna-Aafrikasse, sest ta ei leidnud Indias tööd. Lõuna-Aafrikas reisides visati Gandhi ka esimese klassi rongist välja tema nahavärvi tõttu. Siis hakkas Gandhi protestima segregatsiooni vastu. Siis otsustas ta hakata poliitiliseks aktivistiks, et aidata neid ebaõiglasi seadusi muuta. Ta lõi võimsa, vägivallatu liikumise. Gandhi eluajal oli India Ühendkuningriigi koloonia, kuid soovis iseseisvust. Ta oli sel ajastul suur juht ja tema mõtted aitasid katalüüsida India iseseisvusliikumist.
Aktivistina
Kui Gandhi 1914. aastal Indiasse tagasi pöördus, otsustas ta taas juhtida marssi Rowlatti seaduse vastu. Kuid siis muutus protest vägivaldseks ja inimesed hakkasid protestijaid tapma.
1930. aastal juhtis Gandhi soolamarsi.
Kui ta Indiasse naasis, aitas ta kaasa India iseseisvumisele Briti võimu alt, innustades teisi koloniaalrahvaid töötama oma iseseisvuse nimel, purustama Briti impeeriumi ja asendama selle Rahvaste Ühendusega.
Briti Indias elasid paljude erinevate religioonide ja etniliste rühmade esindajad. Paljud inimesed arvasid, et riik peaks jagunema eraldi riikideks, et eri rühmad saaksid oma riigi. Eelkõige arvasid paljud inimesed, et hindud ja moslemid peaksid saama eraldi riigid. Gandhi oli hindu, kuid talle meeldisid paljude religioonide, sealhulgas islami, judaismi ja kristluse ideed, ning ta arvas, et kõikide religioonide esindajatel peaksid olema samad õigused ja nad võiksid rahumeelselt koos elada samas riigis.
1938. aastal astus Gandhi Kongressist välja. Ta ütles, et ta ei suuda enam kongressi kaudu tegutseda kastide ja religioonide vaheliste lahkarvamuste ühendamiseks. Samuti tundis ta, et tal on poliitilisele protsessile vähe pakkuda.
1947. aastal sai Briti India impeerium iseseisvaks, jagades India kaheks, Indiaks ja Pakistaniks. Gandhi soovis iseseisvust, kuid ei tahtnud jaguneda kaheks eri riigiks. Selle asemel, et iseseisvuspäeva tähistada, nuttis ta India jagamise üle.
Gandhi satyagraha põhimõte, mida sageli tõlgitakse kui "tõe teed" või "tõe poole püüdlemist", on inspireerinud teisi demokraatlikke ja rassismivastaseid aktiviste, nagu Martin Luther King Jr. ja Nelson Mandela. Gandhi ütles sageli, et tema väärtused olid lihtsad, tuginedes traditsioonilistele hinduistlikele tõekspidamistele: tõde (satya) ja vägivallatus (ahimsa).
Surm
30. jaanuaril 1948 lasi hinduistlik aktivist Nathuram Godse Mahatma Gandhi maha, sest Godse arvas, et Mahatma Gandhi oli moslemite suhtes liiga lugupidav.
Küsimused ja vastused
K: Kes oli Mohandas Karamchand Gandhi?
V: Mohandas Karamchand Gandhi oli Briti võimu all oleva India rahvusluse juht, keda tuntakse rohkem Mahatma Gandhi nime all.
K: Mida tähendab aunimetus "mahatma"?
V: Aunimetus "mahatma" tähendab sanskriti keeles "suurhingelist" või "auväärset".
K: Millal nimetati Gandhit esimest korda "mahatma"?
V: Gandhit nimetati esimest korda "mahatma" 1914. aastal Lõuna-Aafrikas.
K: Kuidas nimetatakse Gandhit Indias?
V: Indias kutsutakse Gandhit ka Bapu'ks, mis on gujarati keeles "isa" või "papa".
K: Miks nimetatakse Gandhit rahva märtriks?
V: Gandhit nimetatakse rahva märtriks alates 1948. aastast, mil ta mõrvati.
K: Kes andis Gandhile tiitli "Mahatma"?
V: Rabindranath Tagore andis Gandhile tiitli "Mahatma".
Küsimus: Milline oli Gandhi roll India iseseisvusliikumisel?
V: Gandhi oli üks tähtsamaid inimesi, kes osales India iseseisvusliikumises. Ta juhtis iseseisvusliikumist vägivallatu protestiga kui vägivallatu aktivist.
