Nelson Mandela

Varajane elu

Nelson Rolihlahla Mandela sündis 18. juulil 1918 Mvezos, Umtatas (praegu Mthatha), Transkei, Lõuna-Aafrikas. Tal oli kolmteist õde-venda samast isast ja kaks ema. Tema vanemad olid Gadla Henry Mphakanyiswa ja Nosekeni Nonqaphi . Tema eesnimi oli Rolihlahla, mis on Xhosa nimi ja tähendab puu oksa tõmbamist või mitteametlikult tülitsameest. Ta oli Thembu kuningliku perekonna liige. Esimesel koolipäeval andis talle õpetaja Miss Mdingane nime Nelson. Aafrikas oli aafriklaste seas tol ajal kombeks anda lastele ingliskeelseid nimesid.

Mandela isa suri, kui ta oli kaheteistkümneaastane. Mandela elas seejärel kohaliku regendi juures, kes saatis ta kooli. Ta oli esimene oma pere liige, kes käis koolis. Ta heideti 1941. aastal Fort Hare'i ülikoolist välja, sest ta juhtis üliõpilaste rühma poliitilist streiki. Pärast väljaheitmist leidis Nelson tööd öövalvurina.

Mandela nooremana, umbes 1937. aastal

Apartheidivastane tegevus

1944. aastal aitas Mandela asutada Aafrika Rahvuskongressi Noorte Liiga. Peagi oli ta selle rühma kõrge juht.

Ta tahtis vabastada Lõuna-Aafrika ilma vägivallata, kuid valitsus hakkas meeleavaldajaid tapma ja vigastama. Seejärel asutas ta Umkhonto we Sizwe koos Walter Sisuluga ja teiste Aafrika Rahvuskongressi liikmetega, keda ta imetles, näiteks Mahatma Gandhiga.

Hiljem toimus kohtuprotsess, mis sai tuntuks kui Rivonia kohtuprotsess. Mandela oli kohtu all, sest ta osales 1962. aastal sabotaažis ja vägivallatses. Ta mõisteti eluaegsele vanglakaristusele ja saadeti Robbeni saarele, kuid 1988. aastal viidi ta üle Victor Versteri vanglasse. 1990. aastal pääses ta Victor Versteri vanglast välja pärast 26,5 aastat. Ta lahkus vanglast pärast seda, kui de Klerk tühistas Aafrika Rahvuskongressi keelu. Ta andis korralduse Mandela vabastamiseks. Seejärel sai ta 1993. aastal koos Lõuna-Aafrika Vabariigi endise riigipea Frederik Willem de Klerkiga Nobeli rahupreemia.

Eesistujariik

Mandela võitis üldvalimised 1994. aasta aprillis. Tema ametisseastumine toimus 10. mail 1994 Pretorias. Paljud inimesed kogu maailmas nägid tema ametisseastumist televisioonist. Üritusel oli 4000 külalist, sealhulgas maailma eri riikide liidrid. Mandela oli esimene Lõuna-Aafrika Vabariigi president, kes valiti täielikult demokraatlikel valimistel.

Lõuna-Aafrika Vabariigi esimese mustanahalise presidendina sai Mandela Aafrika Rahvusliku Ühtsuse Valitsuse juhiks, mida kontrollis Aafrika Rahvuskongress (ANC). ANC-l puudusid teadmised poliitikast, kuid tal olid esindajad Rahvusparteist ja Inkathast. Varasemate lubaduste kohaselt sai de Klerk esimeseks asepresidendiks, teiseks valiti Thabo Mbeki.

Kuigi Mbeki ei olnud tema esimene valik presidendiks, usaldas Mandela Mbekit varsti kogu oma eesistumise ajaks. See võimaldas Mbekil korraldada poliitika üksikasju. Mandela kolis presidendikabinetti Tuynhuysis Kaplinnas. Ta asus elama lähedal asuvasse Westbrooke'i mõisa. Westbrooke nimetati ümber Genadendaliks. Säilitades oma Houghtoni kodu, lasi ta ehitada maja ka oma kodukülla Qunusse. Ta külastas Qunut regulaarselt, kõndides seal ringi, kohtudes seal elavate kohalike elanikega ja mõistes kohut hõimuprobleemide üle.

Ta seisis 76-aastaselt silmitsi paljude haigustega. Kuigi tal oli energiat, tundis ta end kõrvalejäetuna ja üksildasena. Ta lõbustas sageli kuulsusi, näiteks Michael Jacksonit, Whoopi Goldbergi ja Spice Girlsi. Ta sõbrunes mitmete rikaste ärimeestega, näiteks Harry Oppenheimeri ja Briti monarh Elizabeth II-ga tema 1995. aasta märtsi riigivisiidil Lõuna-Aafrikasse. See tõi kaasa ANC antikapitalistide karmi hinnangu. Vaatamata oma ümbruskonnale elas Mandela lihtsalt, annetades kolmandiku oma 552 000 dollari suurusest varandusest Nelson Mandela Lastefondile, mille ta oli 1995. aastal asutanud. Samal aastal avaldas Mandela oma autobiograafia "Long Walk to Freedom".

Kuigi Mandela pooldas ajakirjandusvabadust, oli suur osa riigi meediast oluline, sest see oli paljude keskklassi valgete omanduses ja käes. Mandela sai tuntuks selle poolest, et ta kasutas ka tavalistel üritustel batik-särke, mida tuntakse Madiba särkidena. Mandela ei olnud kunagi plaaninud teist ametiaega. Mandela pidas oma hüvastijätukõne 29. märtsil 1999, mille järel ta läks pensionile. Mandela ametiaeg lõppes 14. juunil 1999. Thabo Mbeki järgnes Mandelale Lõuna-Aafrika Vabariigi presidendina.

Mandela koos USA presidendi Bill Clintoniga 1993. aasta juulis


Mandela kolis presidendi kabinetti Tuynhuysis Kaplinnas.

Nobeli preemia

Ta võitis 1993. aastal Nobeli rahupreemia oma juhtrolli eest apartheidivastase tegevuse eest. Pärast auhinna saamist ütles ta:

"Me seisame täna siin kui midagi muud kui nende miljonite meie inimeste esindajad, kes julgesid tõusta sotsiaalse tegevuse vastu, mille sisuks on sõda, vägivald, rassism, rõhumine, repressioonid ja terve rahva vaesumine."

Mandela külastas Brasiiliat 1998. aasta juulis

Isiklik elu

Mandela oli kolm korda abielus ja tal on kuus last. Tal oli seitseteist lapselast ja üha rohkem lapselapsi. Kuigi ta oli oma lastega füüsiliselt mitteemotsionaalne, võis ta olla range ja nõudlik.

Mandela abiellus 1944. aasta oktoobris Evelyn Ntoko Mase'iga. Neil oli kaks last. Mandela jäi Evelyniga abielus kuni nende abielu lahutamiseni 1957. aastal. Evelyn suri 2004. aastal. Seejärel abiellus ta 1958. aastal Winnie Madikizelaga. Neil oli kaks tütart. Paar esitas 1992. aastal lahutusavalduse. Nad lahutasid 1996. aastal. Mandela abiellus uuesti Graça Macheliga, tema 80. sünnipäeval 1998. aastal. Ta oli Samora Macheli lesk. Machel oli endine Mosambiigi president ja ANC liitlane, kes hukkus 12 aastat varem lennuõnnetuses.

Kuigi Mandela kritiseeris teda avalikult mitmel üritusel, meeldis talle Ameerika Ühendriikide president Bill Clinton. Mandela toetas teda isiklikult 1998. aastal tema süüdimõistmise kohtuprotsessi ajal.

Riiklik pensionileminek

2004. aasta juunis teatas Mandela, et ta lahkub avalikust elust. Mandela ütles: "Ärge helistage mulle, mina helistan teile". Kuigi ta jätkas kohtumisi lähedaste sõprade ja pereliikmetega, keeldus Nelson Mandela fond talle esitatud kutsetest avalikel üritustel esineda ja enamikust intervjuu taotlustest.

Tervis

27. märtsil 2013 hospitaliseeriti Mandela Pretorias kopsupõletiku tõttu. 28. märtsil teatati, et ta reageerib ravile hästi. Mandela sattus 7. juunil uuesti haiglasse teise kopsupõletiku tõttu. 23. juunil teatati, et tema seisund on kriitiline. 26. juunil teatati, et Mandela lülitati elustamisaparaadile. 4. juulil teatas Mandela perekond, et Mandela on eluterve ja ta on püsivas vegetatiivses seisundis. Järgmisel päeval eitas Lõuna-Aafrika valitsus, et Mandela on vegetatiivses seisundis. Mandela vabastati haiglast 1. septembril 2013.

2013 surma kuulujutt

Paljud lõuna-aafriklased arvasid, et Mandela suri 26. juuni öösel pärast seda, kui ta elustamisaparaadist eemaldati. Lõuna-Aafrika valitsus teatas, et Mandela on endiselt elus, hoolimata kuulujutust, et ta on surnud. Hiljem teatati, et kuulujutt oli lihtsalt surmapettus. CNN teatas samuti, et Mandela on surnud, kuid parandas hiljem peagi selle teate. Mandela ja First Lady Michelle Obamaga tehti fotosid, mis tõestasid, et Mandela on veel elus.

Rahvahulk koguneb vanas Kaplinna raekojas päev pärast Mandela surma.


Mandela kõnega Peacocki teatris Londonis, Inglismaal, aprill 2000

Surm

Mandela suri 5. detsembril 2013 oma kodus Johannesburgis Houghton Estate'is 95-aastasena hingamisteede infektsiooni tüsistuste tagajärjel. Surres oli ta ümbritsetud oma perekonna poolt. Tema surmast teatas president Jacob Zuma.

6. detsembril kuulutas Zuma välja riikliku leina kümneks päevaks. Teisipäeval, 10. detsembril toimus Johannesburgis FNB staadionil ametlik mälestusteenistus. Ta kuulutas pühapäeva, 8. detsembri riiklikuks palvepäevaks: "Me kutsume kõiki meie inimesi üles kogunema saalidesse, kirikutesse, mošeedesse, templitesse, sünagoogidesse ja oma kodudes, et palvetada ja pidada palveteenistusi ning meditatsiooni, milles mõtiskletakse Madiba elu ja tema panuse üle meie riiki ja maailma."

USA president Barack Obama peab kõne Mandela riiklikul mälestusteenistusel

Matused

Mandela surnukeha lebas 11.-13. detsembrini Pretorias asuvas liidu hoones. Riiklikud matused toimusid pühapäeval, 15. detsembril Qunus. Kohal olid David Cameron, Barack Obama, Raul Castro, Bill Gates ja Oprah Winfrey.

Matmine

28. juunil vaidles Mandela perekond selle üle, kuhu Mandela matta. 29. juunil teatas Lõuna-Aafrika valitsus, et Mandela mälestusteenistus toimub 10 kuni 14 päeva pärast tema surma Soccer City's. 1. juulil teatati, et kui Mandela peaks surema, võib temast saada esimene mitte-Briti isik, keda austatakse Westminster Abbey's. Kuninganna Elizabeth II austas Mandelat tänuüritusega Westminster Abbey's 2014. aasta alguses. See tegi Mandelast esimese mitte-Briti isiku, keda Westminster Abbey's austati. Mandela maeti Lõuna-Aafrika Vabariigi Ida-Kapis asuvasse Qunu külla. Qunu on koht, kus ta üles kasvas.

Au

Lõuna-Aafrikas kutsutakse Mandelat mõnikord tema Xhosa klannimega Madiba. Nelson Mandelat austati järgmiselt:

• 1990. aastal sai Mandela Indias Bharat Ratna auhinna.
• Aastal 1992 sai Pakistani Nishan-e-Pakistan.
• 1992. aastal pälvis ta Türgi Atatürki rahupreemia. Ta keeldus auhinnast, sest Türgi rikkus tol ajal inimõigusi. Hiljem võttis ta 1999. aastal auhinna vastu.
• 1993. aastal sai Mandela koos F. W. de Klerkiga Nobeli rahupreemia nende töö eest kodanikuõiguste revolutsiooni ajal Lõuna-Aafrikas.
• 1993. aastal sai Mandela Illinoisi osariigis asuva Chicago linna võtme linnapea Richard M. Daley'lt.
• 2007. aastal austati Mandelat kuju püstitamisega Westminsteri kloostris Londonis, Inglismaal.
• 2009. aastal kuulutas ÜRO 18. juuli Mandela päevaks.
• 2012. aastal nimetati Praia rahvusvaheline lennujaam Cabo Verde saarel ümber Nelson Mandelarahvusvaheliseks lennujaamaks.
• 2013. aastal avati Mandela kuju Lõuna-Aafrika saatkonnas Washingtonis.
• Johannesburgi linn andis talle linnavabaduse.
• Johannesburgi Sandtoni väljak nimetati 2004. aasta märtsis ümber Nelson Mandela väljakuks.
• Nelson Mandela Bay staadion sai tema auks nime.
• Nelson Mandela sild Johannesburgis sai samuti tema auks nime.
• Mandela sai USA presidendiltvabadusemedali, mille omistas tollane USA president George W. Bush.
• Mandela sai Kanada ordeni.
• Mandela oli esimene Kanada aukodanikuks saanud elusolev inimene.
• Mandela oli viimane Nõukogude Liidu Lenini rahupreemia laureaat.
• Mandela esimene Al-Gaddafi rahvusvahelise inimõiguste auhinna saaja
• Mehhiko valitsus autasustas Mandelat asteekide kotka ordeniga.
• Inglismaal Leicesteris asuv park sai Mandela järgi nime Nelson Mandela Park.
• Elizabeth II autasustas teda Püha Johannese ordeni suurristi.
• Mandela pälvis ka Elizabeth II teenetemärgi.

Nelson Mandela 70. sünnipäeva auks anti Nõukogude Liidus välja postmark Nelson Mandela 70. sünnipäevaks


Mängi meediat Lihtne videokokkuvõte Nelson Mandela kohta, mis selgitab, kuidas ta võitles võrdsuse ja vabaduse eest.

Filmid

Mandelat on kujutatud filmides ja televisioonis. Sidney Poitier mängib Mandelat 1997. aasta filmis "Mandela ja de Klerk". Dennis Haysbert mängib Mandelat filmis Goodbye Bafana (2007). BBC 2009. aasta televisioonifilmis "Mrs Mandela" mängib Nelson Mandelat David Harewood. 2009. aastal mängib Morgan Freeman Mandelat filmis Invictus (2009). TerrenceHoward mängib Mandelat ka 2011. aasta filmis Winnie Mandela. Mandela esines 1992. aasta Ameerika filmis Malcolm X. Filmis Mandela: Long Walk to Freedom mängis teda Idris Elba.

Legacy

Oma surma ajaks oli Mandela saanud Lõuna-Aafrikas laialdaselt "rahva isaks". Teda peetakse ka "rahvuslikuks vabastajaks, päästjaks, Washingtoni ja Lincolni üheskoos". Kogu oma elu jooksul oli Mandela silmitsi ka kriitikaga. Margaret Thatcher pälvis rahvusvahelist tähelepanu sellega, et kirjeldas 1987. aastal ANC-d kui "tüüpilist terroristlikku organisatsiooni". Hiljem tegi ta teeneid Mandela vanglast vabastamiseks. Mandelat on kritiseeritud ka tema sõpruse eest selliste poliitiliste liidritega nagu Fidel Castro, Muammar Gaddafi, Akbar Hashemi Rafsanjani ja Suharto.