Mitteühinemisliikumine
Liitlasvabariikide liikumine (NAM) on rahvusvahelineorganisatsioon (riikide rühm), mis ei soovi ametlikult üheski suurriigi blokis (riikide rühm) või selle vastu olla. 2018. aastal oli liikumisel 125 liiget ja 25 vaatlejariiki.
Rühm alustas tegevust 1961. aastal Belgradis. Selle lõid Jugoslaavia president Josip Broz Tito, India esimene peaminister Jawaharlal Nehru, Egiptuse teine president Gamal Abdel Nasser, Ghana esimene president KwameNkrumah ja Indoneesia esimene president Sukarno. Kõik viis juhti uskusid, et arengumaad ei tohiks külma sõja ajal aidata ei lääne- ega idablokki. Samuti uskusid nad, et arengumaad ei tohiks olla kapitalistlikud ega kommunistlikud, vaid peaksid püüdma leida teistsuguse viisi oma rahva aitamiseks.
1979. aasta Havanna deklaratsioonis öeldi, et organisatsiooni eesmärk on aidata riikidel säilitada "rahvuslikku iseseisvust, suveräänsust, territoriaalset terviklikkust ja julgeolekut", mis on seotud "võitlusega imperialismi, kolonialismi, neokolonialismi, rassismi ja igasuguse välisagressiooni, okupatsiooni, domineerimise, sekkumise või hegemoonia vastu, samuti suurriikide ja blokipoliitika vastu". See tähendab, et nad tahtsid oma riike valitseda ilma, et kapitalistlikud suurriigid ega sotsialistlikud suurriigid neile ütleksid, kuidas.
Sidusrühmadesse kuuluvad riigid moodustavad peaaegu kaks kolmandikku ÜRO liikmetest ja 55% maailma rahvastikust.
Peasekretärid
Tippkohtumiste vahelisel ajal juhib liitlassuunavälist liikumist viimasel tippkohtumisel valitud peasekretär. Kuna märkimisväärne osa liikumise tööst toimub ÜROs New Yorgis, oodatakse, et eesistujariigi suursaadik ÜROs pühendaks aega ja jõupingutusi liitlasvabade riikide liikumist puudutavatele küsimustele. Samuti ÜROs asuv koordineeriv büroo on peamine vahend liikumise töörühmade, komiteede ja töörühmade töö juhtimiseks.
| Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretärid | ||||
| Nimi | Riik | Partei | Alates | |
| Jugoslaavia Kommunistide Liit | 1961 | 1964 | ||
|
| Araabia Sotsialistlik Liit | 1964 | 1970 | |
| Kenneth Kaunda | Ühendatud Rahvusliku Sõltumatuse Partei | 1970 | 1973 | |
| Houari Boumediène | Revolutsiooniline nõukogu | 1973 | 1976 | |
| William Gopallawa |
| Sõltumatu | 1976 | 1978 |
| Junius Richard Jayewardene | Ühendatud Rahvuslik Partei | 1978 | 1979 | |
| 1979 | 1983 | |||
| Neelam Sanjiva Reddy | Janata partei | 1983 | ||
| Zail Singh | Kongressipartei | 1983 | 1986 | |
| Robert Mugabe |
| ZANU-PF | 1986 | 1989 |
| Janez Drnovšek | Jugoslaavia Kommunistide Liit | 1989 | 1990 | |
| Borisav Jović | Serbia Sotsialistlik Partei | 1990 | 1991 | |
| Stjepan (Stipe) Mesić | Horvaatia Demokraatlik Liit | 1991 | ||
| Branko Kostić | Montenegro Sotsiaaldemokraatlik Partei | 1991 | 1992 | |
| Dobrica Ćosić[] | Sõltumatu | 1992 | ||
| Suharto | Partai Golongan Karya | 1992 | 1995 | |
| Ernesto Samper | Kolumbia Liberaalne Partei | 1995 | 1998 | |
| Andrés Pastrana Arango | Kolumbia Konservatiivne Partei | 1998 | ||
| 1998 | 1999 | |||
| Thabo Mbeki | 1999 | 2003 | ||
| Mahathir Mohamad | Ühinenud Malaisia Rahvuslik Organisatsioon | 2003 | ||
| Abdullah Ahmad Badawi | 2003 | 2006 | ||
| 2006 | 2008 | |||
| Raúl Castro | 2008 | 2009 | ||
|
| Rahvuslik Demokraatlik Partei | 2009 | 2011 | |
| Mohamed Hussein Tantawi | Sõltumatu | 2011 | 2012 | |
| Mohamed Morsi | Vabaduse ja Õigluse Partei | 2012 | ||
| Islami Iraani Ehitajate Liit | 2012 | 2013 | ||
| Combatant Clergy Association | 2013 | 2016 | ||
| Nicolás Maduro | Venezuela Ühendatud Sotsialistlik Partei | 2016 | 2019 | |
| Ilham Alijev | 2019 | (2022) | ||
Peasekretärid
Tippkohtumiste vahelisel ajal juhib liitlassuunavälist liikumist viimasel tippkohtumisel valitud peasekretär. Kuna märkimisväärne osa liikumise tööst toimub ÜROs New Yorgis, oodatakse, et eesistujariigi suursaadik ÜROs pühendaks aega ja jõupingutusi liitlasvabade riikide liikumist puudutavatele küsimustele. Samuti ÜROs asuv koordineeriv büroo on peamine vahend liikumise töörühmade, komiteede ja töörühmade töö juhtimiseks.
| Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretärid | ||||
| Nimi | Riik | Partei | Alates | |
| Jugoslaavia Kommunistide Liit | 1961 | 1964 | ||
|
| Araabia Sotsialistlik Liit | 1964 | 1970 | |
| Kenneth Kaunda | Ühendatud Rahvusliku Sõltumatuse Partei | 1970 | 1973 | |
| Houari Boumediène | Revolutsiooniline nõukogu | 1973 | 1976 | |
| William Gopallawa |
| Sõltumatu | 1976 | 1978 |
| Junius Richard Jayewardene | Ühendatud Rahvuslik Partei | 1978 | 1979 | |
| 1979 | 1983 | |||
| Neelam Sanjiva Reddy | Janata partei | 1983 | ||
| Zail Singh | Kongressipartei | 1983 | 1986 | |
| Robert Mugabe |
| ZANU-PF | 1986 | 1989 |
| Janez Drnovšek | Jugoslaavia Kommunistide Liit | 1989 | 1990 | |
| Borisav Jović | Serbia Sotsialistlik Partei | 1990 | 1991 | |
| Stjepan (Stipe) Mesić | Horvaatia Demokraatlik Liit | 1991 | ||
| Branko Kostić | Montenegro Sotsiaaldemokraatlik Partei | 1991 | 1992 | |
| Dobrica Ćosić[] | Sõltumatu | 1992 | ||
| Suharto | Partai Golongan Karya | 1992 | 1995 | |
| Ernesto Samper | Kolumbia Liberaalne Partei | 1995 | 1998 | |
| Andrés Pastrana Arango | Kolumbia Konservatiivne Partei | 1998 | ||
| 1998 | 1999 | |||
| Thabo Mbeki | 1999 | 2003 | ||
| Mahathir Mohamad | Ühinenud Malaisia Rahvuslik Organisatsioon | 2003 | ||
| Abdullah Ahmad Badawi | 2003 | 2006 | ||
| 2006 | 2008 | |||
| Raúl Castro | 2008 | 2009 | ||
|
| Rahvuslik Demokraatlik Partei | 2009 | 2011 | |
| Mohamed Hussein Tantawi | Sõltumatu | 2011 | 2012 | |
| Mohamed Morsi | Vabaduse ja Õigluse Partei | 2012 | ||
| Islami Iraani Ehitajate Liit | 2012 | 2013 | ||
| Combatant Clergy Association | 2013 | 2016 | ||
| Nicolás Maduro | Venezuela Ühendatud Sotsialistlik Partei | 2016 | 2019 | |
| Ilham Alijev | 2019 | (2022) | ||
Liikmed
Täielikud liikmed
Afganistan
Alžeeria
Angola
Antigua ja Barbuda
Aserbaidžaan
Bahama
Bahrein
Bangladesh
Barbados
Valgevene
Belize
Benin
Bhutan
Boliivia
Bosnia ja Hertsegoviina
Botswana
Brasiilia
Brunei Darussalam
Burkina Faso
Burundi
Cabo Verde
Kambodža
Kamerun
Kesk-Aafrika Vabariik
Chad
Tšiili
Kolumbia
Komoorid
Kongo
Kuuba
Costa Rica
Kongo Demokraatlik Vabariik
Djibouti
Dominica
Dominikaani Vabariik
Ecuador
Egiptus
Ekvatoriaal-Guinea
Eritrea
Eswatini
Etioopia
Fidži
Gabon
Gambia
Ghana
Grenada
Guatemala
Guinea
Guinea-Bissau
Guyana
Haiti
Honduras
India
Indoneesia
Iraan
Iraak
Elevandiluurannik
Jamaica
Jordaania
Kenya
Kuveit
Laos
Liibanon
Lesotho
Libeeria
Liibüa
Madagaskar
Malawi
Malaisia
Maldiivid
Mali
Mauritaania
Mauritius
Mongoolia
Maroko
Mosambiik
Myanmar
Namiibia
Nepal
Nicaragua
Niger
Nigeeria
Põhja-Korea
Omaan
Pakistan
Palestiina
Panama
Paapua Uus-Guinea
Paraguay
Peruu
Filipiinid
Katar
Rwanda
Saint Kitts ja Nevis
Saint Lucia
Saint Vincent ja Grenadiinid
São Tomé ja Príncipe
Saudi Araabia
Senegal
Seišellid
Sierra Leone
Singapur
Somaalia
Lõuna-Aafrika Vabariik
Lõuna-Sudaan
Sri Lanka
Sudaan
Suriname
Süüria
Tansaania
Tai
Ida-Timor
Togo
Trinidad ja Tobago
Tuneesia
Türkmenistan
Uganda
Araabia Ühendemiraadid
Usbekistan
Vanuatu
Venezuela
Vietnam
Jeemen
Sambia
Zimbabwe
Endised liikmed
Küpros Küpros on NAMi asutajaliige ja 2004. aastal lõpetas Küpros koos Maltaga oma liikmelisuse, kuni nad said Euroopa Liidu liikmeks.
Malta Malta liitus ametlikult liitlasliikumisega 1974. aastal ja 2004. aastal lõpetas Malta koos Küprosega oma liikmelisuse, kuni nad said Euroopa Liidu liikmeks.
Poola Poola liitus ametlikult liitlasliikumisega 1989. aastal ning 2004. aastal lõpetas Poola koos Küprose ja Maltaga oma liikmelisuse, kuni nad said Euroopa Liidu liikmeks..svg.png)
Jugoslaavia Jugoslaavia on NAMi asutajaliige. Jugoslaavia pealinn Belgrad on NAMi sünnikoht. Jugoslaavia võõrustas NAMi tippkohtumisi aastatel 1961-1964 ja 1989-1992. Nad lahkusid 1992. aastal liitlasvabade riikide liikumisest koos nende laialisaatmisega. Bosnia ja Hertsegoviina on ainus endise Jugoslaavia osa, mis on praegu liitunud liitlasvabatahtliku liikumisega.
Ukraina (kaotas vaatleja staatuse)
Vaatlejad
Järgmised riigid ja organisatsioonid on vaatleja staatusega:
Albaania
Argentina
Armeenia
El Salvador
Iisrael
Kasahstan
Kiribati
Kõrgõzstan
Makedoonia
Marshalli saared
Mehhiko
Mikroneesia
Montenegro
Nauru
Palau
Samoa
Serbia
Lõuna-Korea
Saalomoni Saared
Tadžikistan
Tonga
Tuvalu
Uruguay- Ukraina
Vatikani linn
Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (2018) liikmesriigid. Helesinistel riikidel on vaatleja staatus.
Liikmed
Täielikud liikmed
- Afganistan
- Alžeeria
- Angola
- Antigua ja Barbuda
- Aserbaidžaan
- Bahama
- Bahrein
- Bangladesh
- Barbados
- Valgevene
- Belize
- Benin
- Bhutan
- Boliivia
- Bosnia ja Hertsegoviina
- Botswana
- Brunei Darussalam
- Burkina Faso
- Burundi
- Cabo Verde
- Kambodža
- Kamerun
- Kesk-Aafrika Vabariik
- Chad
- Tšiili
- Kolumbia
- Komoorid
- Kongo
- Kuuba
- Costa Rica
- Kongo Demokraatlik Vabariik
- Djibouti
- Dominica
- Dominikaani Vabariik
- Ecuador
- Egiptus
- Ekvatoriaal-Guinea
- Eritrea
- Eswatini
- Etioopia
- Fidži
- Gabon
- Gambia
- Ghana
- Grenada
- Guatemala
- Guinea
- Guinea-Bissau
- Guyana
- Haiti
- Honduras
- India
- Indoneesia
- Iraan
- Iraak
- Elevandiluurannik
- Jamaica
- Jordaania
- Kenya
- Kuveit
- Laos
- Liibanon
- Lesotho
- Libeeria
- Liibüa
- Madagaskar
- Malawi
- Malaisia
- Maldiivid
- Mali
- Mauritaania
- Mauritius
- Mongoolia
- Maroko
- Mosambiik
- Myanmar
- Namiibia
- Nepal
- Nicaragua
- Niger
- Nigeeria
- Põhja-Korea
- Omaan
- Pakistan
- Palestiina
- Panama
- Paapua Uus-Guinea
- Paraguay
- Peruu
- Filipiinid
- Katar
- Rwanda
- Saint Kitts ja Nevis
- Saint Lucia
- Saint Vincent ja Grenadiinid
- São Tomé ja Príncipe
- Saudi Araabia
- Senegal
- Seišellid
- Sierra Leone
- Singapur
- Somaalia
- Lõuna-Aafrika Vabariik
- Lõuna-Sudaan
- Sri Lanka
- Sudaan
- Suriname
- Süüria
- Tansaania
- Tai
- Ida-Timor
- Togo
- Trinidad ja Tobago
- Tuneesia
- Türkmenistan
- Uganda
- Araabia Ühendemiraadid
- Usbekistan
- Vanuatu
- Venezuela
- Vietnam
- Jeemen
- Sambia
- Zimbabwe
Endised liikmed
- Küpros Küpros on NAMi asutajaliige ja 2004. aastal lõpetas Küpros koos Maltaga oma liikmelisuse, kuni nad said Euroopa Liidu liikmeks.
- Malta Malta liitus ametlikult liitlasliikumisega 1974. aastal ja 2004. aastal lõpetas Malta koos Küprosega oma liikmelisuse, kuni nad said Euroopa Liidu liikmeks.
- Poola Poola liitus ametlikult liitlasliikumisega 1989. aastal ning 2004. aastal lõpetas Poola koos Küprose ja Maltaga oma liikmelisuse, kuni nad said Euroopa Liidu liikmeks.
.svg(1).png)
Jugoslaavia Jugoslaavia on NAMi asutajaliige. Jugoslaavia pealinn Belgrad on NAMi sünnikoht. Jugoslaavia võõrustas NAMi tippkohtumisi aastatel 1961-1964 ja 1989-1992. Nad lahkusid 1992. aastal liitlasvabade riikide liikumisest koos nende laialisaatmisega. Bosnia ja Hertsegoviina on ainus endise Jugoslaavia osa, mis on praegu liitunud liitlasvabatahtliku liikumisega.- Ukraina (kaotas vaatleja staatuse)
Vaatlejad
Järgmised riigid ja organisatsioonid on vaatleja staatusega:
- Albaania
- Argentina
- Armeenia
- Brasiilia
- El Salvador
- Iisrael
- Kasahstan
- Kiribati
- Kõrgõzstan
- Makedoonia
- Marshalli saared
- Mehhiko
- Mikroneesia
- Montenegro
- Nauru
- Palau
- Samoa
- Serbia
- Lõuna-Korea
- Saalomoni Saared
- Tadžikistan
- Tonga
- Tuvalu
- Uruguay
- Ukraina
- Vatikani linn
Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (2018) liikmesriigid. Helesinistel riikidel on vaatleja staatus.
Küsimused ja vastused
K: Mis on liitlasvaba liikumine?
V: Liitlasvabaduse liikumine (NAM) on rahvusvaheline organisatsioon (riikide rühm), mis ei soovi ametlikult üheski suurvõimublokis (riikide rühm) või selle vastu olla.
K: Millal see liikumine alguse sai?
V: Rühm sai alguse 1961. aastal Belgradis.
K: Kes olid need viis juhti, kes selle liikumise lõid?
V: Liikumise lõid Jugoslaavia president Josip Broz Tito, India esimene peaminister Jawaharlal Nehru, Egiptuse teine president Gamal Abdel Nasser, Ghana esimene president Kwame Nkrumah ja Indoneesia esimene president Sukarno.
Küsimus: Mida uskusid need viis juhti arengumaade kohta?
V: Need viis juhti uskusid, et arengumaad ei tohiks külma sõja ajal aidata ei lääne- ega idablokki. Samuti uskusid nad, et arengumaad ei tohiks olla kapitalistlikud ega kommunistlikud, vaid peaksid püüdma leida teistsuguse viisi oma rahva aitamiseks.
Küsimus: Mida on öeldud 1979. aasta Havanna deklaratsioonis?
V: 1979. aasta Havanna deklaratsioonis öeldi, et organisatsiooni eesmärk on aidata riikidel säilitada oma "rahvuslikku iseseisvust, suveräänsust, territoriaalset terviklikkust ja julgeolekut", mis on seotud "võitlusega imperialismi, kolonialismi, neokolonialismi, rassismi ja igasuguse välisagressiooni, okupatsiooni domineerimise sekkumise või hegemoonia vastu, samuti suurriikide ja blokkide poliitika vastu". See tähendab, et nad tahtsid oma riike valitseda ilma, et kapitalistlikud suurriigid ega sotsialistlikud suurriigid neile ütleksid, kuidas.
K: Kui palju on NAMil tänapäeval liikmeid?
V: 2019. aastal oli Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni liikumisel 120 liiget ja 27 vaatlejat.
K: Kui suurt elanikkonda esindab NAM täna?
V: Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni liikumisse kuuluvad riigid moodustavad peaaegu kaks kolmandikku ÜRO liikmetest ja 55% maailma rahvastikust.
