Ghana: Lääne-Aafrika riik — asukoht, kliima, rahvastik ja majandus

Ghana (varem Kuldrannik) on riik Lääne-Aafrikas. Selle pealinn on Accra. Ghana piirneb läänes Côte d'Ivoire'i, idas Togo ning põhjas Burkina Fasoga; lõunat piirab Guinea laht ja Atlandi ookean. Rahvaarv on tänapäeval umbes 33 miljonit inimest (hinnanguliselt 2023. aastal), kuid täpne number muutub pidevalt.

Asukoht ja loodus

Ghana asub Aafrika lõunaosas Guinea lahe ääres. Riigi maastik on mitmekesine: ranniku alasid vaheldavad savannid ja põllumajanduslikud alad ning põhjas kõrgemad tasandikud. Volta järv, mis on üks maailma suurimaid tehisjärvi, ulatub läbi Ida-Ghana ja on oluline vee- ning hüdroenergiavarustus.

Kliima

Kuna Ghana asub suhteliselt lähedal ekvaatorile, on kliima valdavalt troopiline ja väga soe. Rannikuvöönd on küllalt niiske ja troopiline, ida- ja edelarannikul on oluliselt suurem sademete hulk. Edela- ja keskosa on kuum ning niiske, põhjaosa aga kuum ja kuiv, kus esineb selgem kuiva ja vihmaperioodi vaheldumine. Põhjapoolsetes piirkondades puhub sageli kuiva Harmattan tuul, mis kannab endaga tolmu Saheli piirkonnast.

Rahvastik ja kultuur

Ghana on etniliselt mitmerahvuseline riik. Suurimad rahvusrühmad on akanid (sh asutused nagu ashanti), ewe, ga-adangbe ja mole-dagbon. Riigi ametlik keel on inglise keel, kuid laialdaselt kasutatakse ka kohalikke keeli nagu Twi (akan), Ewe ja teisi. Religioonidest on enim levinud kristlus (erinevad konfessioonid), islam ning traditsioonilised afro-usundid.

Haridussüsteem hõlmab üldjuhul 6-aastast põhikooli, sellele järgnevaid 3 aastat gümnaasiumi esimese astme (junior high) ja 3 aastat gümnaasiumi teise astme (senior high). Kõrgkoolides on tuntud õppeasutused nagu University of Ghana (Legon), Kwame Nkrumah University of Science and Technology (Kumasi), University of Cape Coast ja University for Development Studies (Tamale) ning mitu teist avalikku ja eraülikooli.

Majandus ja loodusvarad

Ghana majandus tugineb nii põllumajandusele kui ka loodusvaradele. Peamised ekspordiartiklid on kuld, kakao, nafta ja puit. Ghana on traditsiooniliselt olnud maailma juhtiv kakao tootja (tihti teisel kohal pärast Côte d'Ivoire'i) ning kullal on riigis suur majanduse osa. 2000. aastate keskpaigast hakati toota ka naftat (nt Jubilee sõlmpunkt) ning naftaeksport on suurendanud riigi tulusid.

Põllumajandus annab tööd suurele osale elanikkonnast — tähtsaimad põllukultuurid on kakao, mais, riis, maniok ja palmõli. Majandus on viimastel aastakümnetel kasvanud, kuid sõltuvus põhitoorainest muudab selle haavatavaks maailmaturu hindade kõikumiste suhtes.

Raha: 2007. aasta juulis toimus valuuta ümberarvutamine ja kasutusele tuli uus "Ghana Cedi" (ISO-kood GHS) — 1 uus cedi võrdub 1000 vana Cedi’ga. Vahetuskursside täpsed väärtused kõiguvad ning sõltuvad rahvusvahelistest turgudest.

Ajalugu ja poliitika

Ghana sai esimesena Lääne-Aafrikas iseseisvuse Suurbritanniast 6. märtsil 1957; esimeseks peaministriks ja hiljem presidendiks sai Kwame Nkrumah. Enne iseseisvumist tunti maad Kuldranniku (Gold Coast) nime all. 1990. aastatest alates on Ghana olnud üks stabiilsemaid demokraatlikke riike Lääne-Aafrikas, kus toimuvad regulaarsed presidendi- ja parlamendivalimised ning võimuvahetused on üldiselt rahumeelsed.

Turism ja looduskaitse

• ajaloolised paigad: Cape Coast ja Elmina losside kindlused (oriubade ja koloniaalajaloo mälestised);
• looduskaitsealad: Kakumi rahvuspark (canopy walkway ehk metsakõrge walkway), Mole rahvuspark (suurima loomastikuga rahvuspark Põhja-Ghanas) ja Boabeng-Fiema ahvisakramentum;
• rannad ja surfikohad: Zugloobi, Busua ja teised rannikualad.

Turism on oluline tuluallikas ning riik arendab infrastruktuuri ja teenuseid, et võõrustada rahvusvahelisi ja kohalikke turiste.

Väljakutsed ja areng

Ghana seisab silmitsi mitmete väljakutsetega: sissetulekute ebavõrdsus, infrastruktuuri vajadused (teed, energia, tervishoid), metsade hävitamine ja maavarade kaevanduse keskkonnamõjud (nt kuldkaevanduse reostus). Samas on riigil tugev inimkapital, kasvavad investeeringud ja poliitiline stabiilsus, mis annavad aluspotentsiaali majanduse mitmekesistamiseks ja jätkusuutlikuks arenguks.

Ghana on aktiivne piirkondlik liige (sh ECOWAS) ja osaleb rahvusvahelistes koostööprojektides, püüdes tugevdada majanduslikku kasvupotentsiaali ning sotsiaalset heaolu oma elanike jaoks.

Geograafia

Ghana on Guinea lahe ääres asuv riik. See on ekvaatorist vaid paar kraadi põhja pool. See annab talle sooja kliima. Riigi pindala on 238 500 km2 .² Idas ümbritsevad seda Togo, läänes Côte d'Ivoire, põhjas Burkina Faso ja lõunas Guinea laht (Atlandi ookean).

Maal on tasandikud, madalad künkad ja mõned jõed. Ghana võib jagada viieks eri geograafiliseks piirkonnaks. Rannik on enamasti madal, liivane rannik, mida toetavad tasandikud ja põõsastik. Seda läbivad mitmed jõed ja ojad. Riigi põhjaosas on kõrged tasandikud. Edela- ja lõuna-keskosas paikneb Ghana metsastunud platoo piirkond koos Ashanti kõrgustikuga ja Kwahu platoga. Mägised Akuapim-Togo mäeahelikud asuvad riigi idapiiril.

Volta vesikond hõlmab ka suurema osa Ghana keskosast. Ghana kõrgeim punkt on Afadjato mägi. Selle kõrgus on 885 m ja see asub Akwapim-Togo mäeahelikus.

Ghanas on kaks peamist aastaaega: märg ja kuiv aastaaeg. Põhja-Ghanas on vihmaperiood märtsist novembrini. Lõunaosas, sealhulgas pealinnas Accras, on hooaeg aprillist novembri keskpaigani.

Rand Ghana rannas

Küsimused ja vastused

K: Mis on Ghana pealinn?

K: Millised on Ghana naaberriigid?

K: Milline on Ghana kliima?

K: Kas Ghanas on juurdepääs haridusele?

K: Millised loodusvarad on Ghanal?

K: Kui tugev on Ghana majandus?

K: Millist valuutat kasutab Ghana?

Otsing