Togo — Lääne-Aafrika riik: Lomé, asukoht ja põhiinfo

Togo — tutvu Lääne-Aafrika riigi põhiinfo, Lomé pealinna, asukoha, naaberriikide ja kultuuri ning praktiliste reisisoovitustega. Kiire ülevaade ja olulisemad faktid.

Autor: Leandro Alegsa

Map showing the location of Togo

Togo on väike riik Lääne-Aafrikas. See piirneb läänes Ghanaga, idas Beniniga ja põhjas Burkina Fasoga. Pealinn Lomé asub Guinea lahe ääres. Aastal 2016 elas seal umbes 7,5 miljonit inimest. Ametlik keel on prantsuse keel.

Asukoht ja geograafia

Pindala on ligikaudu 56 785 km², mis teeb Togo üheks väiksemaks riigiks Aafrikas. Riik on pikliku kujuga — kitsas rannikualast põhja suunas. Rannikut iseloomustavad liivarannad ja mangroovid, keskosas domineerivad viljakad tasandikud ja mägised alad (nt Atakora mäestik), põhjaosas on savannid.

Ajaloost lühidalt

Togo oli 19. sajandil Saksa koloonia (Togoland). Esimese maailmasõja järel jagati territoorium ja lõunaosa sattus Prantsuse kontrolli. Riik kuulutas end iseseisvaks 27. aprillil 1960. Pärast iseseisvumist on Togo ajalugu hõlmanud nii autoritaarseid valitsemisi kui ka perioode poliitilise liberaliseerimise püüdlustega. Alates 2005. aastast on riigi juhte iseloomustanud pikk presidendiperiood (sissejuhatusel on eelkõige tunnustatud poliitilised tegelased ja kriitika, mis on seotud võimuvõttega).

Rahvastik ja keeled

  • Elanike arv: 2016. aasta hinnangu järgi umbes 7,5 miljonit; uuemad hinnangud 2020ndatel paistavad näitavat umbes 8–9 miljonit inimest.
  • Ametlik keel: prantsuse keel.
  • Rahvusgrupid: mitmeetniline kooslus, suurimateks rühmadeks on näiteks ewe (idapoolses osas) ja kabyé (põhjaosas), lisaks teised etnilised rühmad.
  • Usundid: kristlus, islam ja traditsioonilised uskumused elavad tihti kõrvuti ja mõjutavad igapäevaelu ning kultuuri.

Majandus

Togo majandus põhineb peamiselt põllumajandusel, kaubandusel ja loodusvaradel. Peamised ekspordiartiklid on kakao, kohv, puuvill ja sheavõi. Riigil on ka fosfaadikaevandused, mis on tähtis tuluallikas. Lomé sadam on regionaalne transpordikeskus ja tähtis punkt impordi-eksporti teenindavas taristuses. Majanduse eripäraks on suur mittetulunduslik ja informalne sektor ning väline sõltuvus toormekaubast.

Lomé — pealinn ja tähtsamad linnad

Lomé on Togo suurim linn, riigi administratiivne ja majanduslik keskus ning tähtis sadamalinn Guinea lahe ääres. Linnas on segunenud koloniaalne arhitektuur, elavad turud ja mitmesugused teenused. Muud suuremad linnad on näiteks Sokodé, Kara ja Kpalimé, mis on tähtsad piirkondlikud keskused ning tuntud nii käsitöö kui põllumajanduse poolest.

Kliima ja loodus

Togo kliima on lõunast põhja liikudes niiske troopilisest kliimast kuni kuivema savannini ja mõnel alal ka subkliimani. Rannikualal on mussoonidele ja hooaegadele iseloomulikud vihmaperioodid ning soojad temperatuurid. Riigis leidub looduslikke parke ja kaitsealasid, kus on võimalik kohata mitmesugust linnu- ja loomastikku ning nautida loodusturismi.

Transport ja infrastruktuur

Lomé sadam ja riigi peamine rahvusvaheline lennujaam ühendavad Togot välismaailmaga. Maanteede võrk on küll olemas, kuid osaliselt vajab parandamist — eriti juhtudel, kui liiklus ühendab põhja- ja lõunaosi. Raudteeühendused on piiratumad, mistõttu on oluline roll maanteetranspordil ja sadamalogiistikast.

Kultuur ja turism

Togo kultuur on mitmekesine: traditsiooniline muusika, tants ja käsitöö (tekstiilid, puunikerdused, helmestööd) on olulised. Populaarseid sihtkohti turistidele on rannad, kohalike turgude kogemused ning pärandikohad nagu Koutammakou (mudalinnad, mis on UNESCO maailmapärandi nimistus) ning mõned rahvuspargid. Samuti on Togo tuntud rituaalide ja usutraditsioonide poolest, sh voodoo-mõjude esinemine kultuuris.

Valitsemine ja rahvusvahelised suhted

Togo on presidendirežiimiga riik. Riik on aktiivne piirkondlikus koostöös Lääne-Aafrika raames ning osaleb rahvusvahelistes organisatsioonides. Poliitikas on tähelepanu all demokraatia, inimõigused ja majandusreformid, mida riik on püüdnud järk-järgult arendada.

See kokkuvõte annab ülevaate Togo asukohast, pealinnast Lomé, rahvastikust, majandusest ja kultuurist. Kui soovite, võin lisada ka kaardipilte, täpsemaid andmeid elanike arvu ja majandusnäitajate kohta või juhiseid, mida Lomés ja selle ümbruses külastada.

Ajalugu

Alates 11. sajandist kuni 16. sajandini sisenesid piirkonda igast suunast erinevad hõimud: idast Ewé ning läänest Mina ja Guin; enamik neist asus elama rannikualadele. Portugallased uurisid piirkonda 15. sajandi lõpus. Togolandina sai sellest 1884. aastal Saksamaa protektoraat. Pärast I maailmasõda loovutati Togo Prantsusmaale. Togo iseseisvus Prantsuse võimu alt 1960. aastatel. Kindral Gnassingbé Eyadéma sai 1967. aastal sõjaväejuhiks. Kui Eyadéma 2002. aastal tagasi astus ja hiljem 2005. aastal suri, sai presidendiks tema poeg Faure Gnassingbe.

Majandus

Selle väikese Aafrika riigi majandus põhineb põllumajandusel. Põllumajandus annab CIA Factbooki andmetel tööd 65%-le tööjõust. Põllumajandustoodete hulka kuuluvad kohv, kakao, puuvill, jamss, maniokk (tapiokk), mais, oad, riis, hirss ja sorgo. Tööstusharude hulka kuuluvad fosforiidi kaevandamine, põllumajandustoodete töötlemine, tsement, käsitöö, tekstiil ja joogid. Togo majandus on peamiselt põllumajanduslik.

Valitsus

Togo president valitakse 5 aastaks. President on ka relvajõudude ülem. Samuti on presidendil õigus alustada seadusandlust ja saata parlament laiali.

Pärast Togo iseseisvumist Prantsusmaast sai sõjaväejuhiks kindral Gnassingbé Eyadéma. Kui Eyadéma 2005. aastal suri, sai presidendiks tema poeg Faure Gnassingbe.

Piirkonnad

Togo on jagatud 5 piirkonnaks. Piirkonnad jagunevad 30 prefektuuriks ja 1 kommuuniks. Põhjast lõunasse on piirkonnad Savanes, Kara, Centrale, Plateaux ja Maritime.

Linnad

Suurimad linnad Togos on:

Koht

Linn

Rahvaarv1981
Rahvaloendus

Rahvastik2005
hinnanguliselt

Piirkond

1.

Lomé

375,499

729,258

Merendus

2.

Sokodé

45,660

117,811

Centrale

3.

Kara

28,902

104,207

Kara

4.

Palimé

28,262

95,974

Plateaux

5.

Atakpamé

24,139

80,683

Plateaux

6.

Bassar

17,867

61,845

Kara

7.

Tsévié

20,480

55,775

Merendus

8.

Aného

14,368

47,579

Merendus

9.

Sansanné-Mango

12,894

37,748

Savanes

10.

Dapaong

16,939

33,324

Savanes

11.

Tchamba

12,911

25,668

Centrale

12.

Niamtougou

12,444

23,261

Kara

13.

Bafilo

12,060

22,543

Kara

14.

Notsé

8,916

22,017

Plateaux

15.

Sotouboua

10,590

21,054

Centrale

16.

Vogan

11,260

20,569

Merendus

17.

Badou

8,111

20,029

Plateaux

18.

Tabligbo

7,526

13,748

Merendus

19.

Kandé

6,134

11,466

Kara

20.

Amlamé

3,997

9,870

Plateaux

21.

Kpagouda

4,112

7,686

Kara

Lomé, Togo pealinnZoom
Lomé, Togo pealinn

SokodéZoom
Sokodé

Religioon

Umbes 51% elanikkonnast on kohalikku usku, 29% on kristlased ja 20% moslemid.

Sokodé mošee.Zoom
Sokodé mošee.

Muud tegevused

Togo elanikud naudivad paljusid toiduaineid, sealhulgas troopilisi puuvilju, küpsetisi ja mitmesuguseid maapähklist valmistatud tooteid. Peamised joogid on tee, kohv ja vein. Togo elanikud söövad sageli jahubanaane ja prantsuse donuteid või beignette'i.

Seotud leheküljed

Küsimused ja vastused

Küsimus: Mis on Togo ametlik keel?


V: Togo ametlik keel on prantsuse keel.

Küsimus: Milline riik piirneb Togoga läänes?


V: Ghana piirneb Togoga läänes.

K: Milline on Togo pealinn?


V: Togo pealinn on Lomé.

K: Kui palju inimesi elab Togos 2016. aasta seisuga?


V: 2016. aasta seisuga elas Togos umbes 7,5 miljonit inimest.

K: Mis oli Togo osa Atlandi orjakaubanduse ajal?


V: Atlandi orjakaubanduse ajal oli Togo osa orjarannikust.


Otsige
AlegsaOnline.com - 2020 / 2025 - License CC3