Benin — Benini Vabariik: riik Lääne-Aafrikas, ajalugu ja kultuur

Avasta Benin — Benini Vabariik: Lääne-Aafrika ajalugu, kultuur, religioonid, keeled ja huvitavad faktid Dahomeyst kuni tänapäevani.

Benin (ametliku nimega Benini Vabariik) on riik Aafrikas. Benini pealinn on Porto-Novo. Valitsuse asukoht on riigi suurimas linnas Cotonous. Enamik inimesi elab väikesel lõunarannikul Benini lahel.

Benini ametlik keel on prantsuse keel. Üldiselt räägitakse selliseid keeli nagu fon ja joruba. Benini suurim religioosne rühm on roomakatoliiklus. Sellele järgnevad tihedalt islam, vodun ja protestantism.

Benin on ÜRO, Aafrika Liidu, Islami Koostööorganisatsiooni, Lõuna-Atlandi Rahu- ja Koostöötsooni, Frankofoonia, Saheli-Saharariikideühenduse, Aafrika naftatootjate assotsiatsiooni ja Nigeri vesikonna ameti liige.

Alates 17. sajandist kuni 19. sajandini valitses Beninit Dahomey kuningriik. Juba alates 17. sajandist nimetati seda orjarannikuks. See tuleneb Uude Maailma veetud suurest hulgast orjadest. Pärast orjanduse lõppu võttis Prantsusmaa riigi üle. Nad nimetasid selle ümber Prantsuse Dahomey'ks. Aastal 1960 sai Dahomey Prantsusmaast täieliku iseseisvuse.

Aastatel 1972-1990 eksisteeris marksistlik-leninistlik riik nimega Benini Rahvavabariik. Praegune Benini Vabariik moodustati 1991. aastal.

Ajalugu ja pärand

Enne kolonialismi oli piirkonnas tugevad ja organiseeritud poliitilised üksused, neist tuntum oli Dahomey kuningriik, mis oli tuntud oma sõjalise struktuuri ja kaubanduse poolest. Orjakaubandus ja hiljem koloniaalperiood kujundasid sügavalt maa sotsiaalset struktuuri ning majandust. Iseseisvuse järgsel perioodil koges Benin mitmeid riigipöördeid, kuni 1990. aastate alguses toimunud rahvuskonverentsi järel algas üleminek mitmeparteisüsteemile ja demokraatiale.

Geograafia ja kliima

Benin asub Lääne-Aafrikas ja ulatub Atlandi rannikult lõuna pool põhja suunas savannide ja kuivemate aladeni. Kliima on lõunaosas märg ja troopiline, põhjas valdavad kuivemad savannid. Riigi läänepiiri lähedal voolab üks tähtsamaid jõgesid Nigeri vesikond, mis mõjutab kohalikke põllumajandusmaastikke.

Rahvastik ja keel

Beninis elab mitmerahvuseline elanikkond, kus põlisrahvad ja keeled on mitmekesised. Prantsuse keel on ametlikuks suhtluskeeleks ja hariduses, samas on igapäevases elus laialt kasutusel mitmed rahvakeeled nagu fon, joruba, bariba ja teised. Linnastumine on kasvanud, eriti Cotonou ja Porto-Novo ümbruses, kus paikneb ka suur osa majandustegevusest.

Usk ja kultuur

Vodun (või vodoo) on Beninis sügavate juurtega usuline ja kultuuriline traditsioon — see sündis osaliselt just selle piirkonna rahvaste hulgas ning mõjutab kunsti, muusikat ja rituaale. Ouidah on tuntud voduni pühapaikade ja iga-aastaste pidustuste poolest. Samuti on Benin rikas käsitöö, pronksivalu- ja tekstiilitraditsioonide poolest. Mitmed maailmakuulsaid artistid, näiteks laulja Angélique Kidjo, on pärit Beninist.

Poliitika ja haldus

Benin on presidendirežiimiga riik, kus seadusandlikku võimu teostab parlament. Ametlikult jaguneb riik 12 administratiivseks departemanguks, mis omakorda jaotuvad kommuunideks. Poliitiline elu on pärast 1990ndaid stabiilsem kui varasematel aastakümnetel, kuid väljakutseid esitab korraks mittepüsiv majandus ja sotsiaalsed vajadused.

Majandus

Majandus tugineb suuresti põllumajandusele, eriti puuvilla, palmiõli ja pähklite kasvatusele, samuti kalapüügile ja kaubandusele. Cotonou sadam on piirkondlik kaubanduskeskus ning naaberriikidega (eriti Nigeeriaga) on tihe kaubasuhe. Riik kasutab valuutana Lääne-Aafrika CFA frangi (XOF). Kuigi majanduskasv on periooditi märgatav, on sissetuleku ja teenuste jaotumine ebavõrdne ning suur osa majandusest on ebaseaduslik või mitteametlik.

Loodus ja turism

• Pendjari rahvuspark on osa suuremast looduskaitsealast kompleksist ning on tuntud metsloomade ja linnustiku poolest — see on üks populaarsemaid safarisihtkohti Lääne-Aafrikas.
• Ganvié on tuntud „veeküla“ järvel Lake Nokoué, kus elanikud elavad palkmajades ja tänavad on esindatud paatidega.
• Ajaloolised paigad nagu Ouidah ja kunagiste Dahomey kuningriigi jäänused köidavad huvilisi, kes otsivad ajaloo- ja kultuuriturismi.

Haridus ja tervishoid

Riik on investeerinud hariduse ja tervishoiu arendamisse, mille tulemuseks on aeglane, kuid püsiv paranemine kirjaoskuses ja ligipääsus põhiteenustele. Siiski seisavad tervishoiusüsteem ees mitmed väljakutsed, sealhulgas nakkushaigused, kõrge sünnitus- ja laste suremus mõnedes piirkondades ning vajadus parema infrastruktuuri järele.

Kultuurisündmused ja traditsioonid

Beninis tähistatakse mitmeid traditsioonilisi pidustusi, sealhulgas voduni festivalid, kuninglikud tseremooniad ja kohalike kogukondade käsitöölaatad. Muusika, tants ja käsitöö mängivad suurt rolli igapäevaelus ning on vahendiks nii identiteedi väljendamiseks kui ka sissetuleku teenimiseks.

Benin on riik, kus ajalugu, kultuur ja loodus põimuvad tugevalt — nii traditsiooniline pärand kui ka kaasaegsed muutused on osa riigi elust ning pakuvad huvi nii teadlastele kui ka turistidele.

Küsimused ja vastused

K: Mis on Benini ametlik keel?

K: Milliseid teisi Beninis levinud keeli räägitakse?

K: Milline on Benini suurim religioosne rühm?

K: Millistesse organisatsioonidesse kuulub Benin?

K: Millal muudeti orjapidamine Beninis ebaseaduslikuks?

K: Kes valitses Dahomey'd 17.-19. sajandil?

Otsing