Benin — Benini Vabariik: riik Lääne-Aafrikas, ajalugu ja kultuur

Benin (ametliku nimega Benini Vabariik) on riik Aafrikas. Benini pealinn on Porto-Novo. Valitsuse asukoht on riigi suurimas linnas Cotonous. Enamik inimesi elab väikesel lõunarannikul Benini lahel.

Benini ametlik keel on prantsuse keel. Üldiselt räägitakse selliseid keeli nagu fon ja joruba. Benini suurim religioosne rühm on roomakatoliiklus. Sellele järgnevad tihedalt islam, vodun ja protestantism.

Benin on ÜRO, Aafrika Liidu, Islami Koostööorganisatsiooni, Lõuna-Atlandi Rahu- ja Koostöötsooni, Frankofoonia, Saheli-Saharariikideühenduse, Aafrika naftatootjate assotsiatsiooni ja Nigeri vesikonna ameti liige.

Alates 17. sajandist kuni 19. sajandini valitses Beninit Dahomey kuningriik. Juba alates 17. sajandist nimetati seda orjarannikuks. See tuleneb Uude Maailma veetud suurest hulgast orjadest. Pärast orjanduse lõppu võttis Prantsusmaa riigi üle. Nad nimetasid selle ümber Prantsuse Dahomey'ks. Aastal 1960 sai Dahomey Prantsusmaast täieliku iseseisvuse.

Aastatel 1972-1990 eksisteeris marksistlik-leninistlik riik nimega Benini Rahvavabariik. Praegune Benini Vabariik moodustati 1991. aastal.

Ajalugu ja pärand

Enne kolonialismi oli piirkonnas tugevad ja organiseeritud poliitilised üksused, neist tuntum oli Dahomey kuningriik, mis oli tuntud oma sõjalise struktuuri ja kaubanduse poolest. Orjakaubandus ja hiljem koloniaalperiood kujundasid sügavalt maa sotsiaalset struktuuri ning majandust. Iseseisvuse järgsel perioodil koges Benin mitmeid riigipöördeid, kuni 1990. aastate alguses toimunud rahvuskonverentsi järel algas üleminek mitmeparteisüsteemile ja demokraatiale.

Geograafia ja kliima

Benin asub Lääne-Aafrikas ja ulatub Atlandi rannikult lõuna pool põhja suunas savannide ja kuivemate aladeni. Kliima on lõunaosas märg ja troopiline, põhjas valdavad kuivemad savannid. Riigi läänepiiri lähedal voolab üks tähtsamaid jõgesid Nigeri vesikond, mis mõjutab kohalikke põllumajandusmaastikke.

Rahvastik ja keel

Beninis elab mitmerahvuseline elanikkond, kus põlisrahvad ja keeled on mitmekesised. Prantsuse keel on ametlikuks suhtluskeeleks ja hariduses, samas on igapäevases elus laialt kasutusel mitmed rahvakeeled nagu fon, joruba, bariba ja teised. Linnastumine on kasvanud, eriti Cotonou ja Porto-Novo ümbruses, kus paikneb ka suur osa majandustegevusest.

Usk ja kultuur

Vodun (või vodoo) on Beninis sügavate juurtega usuline ja kultuuriline traditsioon — see sündis osaliselt just selle piirkonna rahvaste hulgas ning mõjutab kunsti, muusikat ja rituaale. Ouidah on tuntud voduni pühapaikade ja iga-aastaste pidustuste poolest. Samuti on Benin rikas käsitöö, pronksivalu- ja tekstiilitraditsioonide poolest. Mitmed maailmakuulsaid artistid, näiteks laulja Angélique Kidjo, on pärit Beninist.

Poliitika ja haldus

Benin on presidendirežiimiga riik, kus seadusandlikku võimu teostab parlament. Ametlikult jaguneb riik 12 administratiivseks departemanguks, mis omakorda jaotuvad kommuunideks. Poliitiline elu on pärast 1990ndaid stabiilsem kui varasematel aastakümnetel, kuid väljakutseid esitab korraks mittepüsiv majandus ja sotsiaalsed vajadused.

Majandus

Majandus tugineb suuresti põllumajandusele, eriti puuvilla, palmiõli ja pähklite kasvatusele, samuti kalapüügile ja kaubandusele. Cotonou sadam on piirkondlik kaubanduskeskus ning naaberriikidega (eriti Nigeeriaga) on tihe kaubasuhe. Riik kasutab valuutana Lääne-Aafrika CFA frangi (XOF). Kuigi majanduskasv on periooditi märgatav, on sissetuleku ja teenuste jaotumine ebavõrdne ning suur osa majandusest on ebaseaduslik või mitteametlik.

Loodus ja turism

  • Pendjari rahvuspark on osa suuremast looduskaitsealast kompleksist ning on tuntud metsloomade ja linnustiku poolest — see on üks populaarsemaid safarisihtkohti Lääne-Aafrikas.
  • Ganvié on tuntud „veeküla“ järvel Lake Nokoué, kus elanikud elavad palkmajades ja tänavad on esindatud paatidega.
  • Ajaloolised paigad nagu Ouidah ja kunagiste Dahomey kuningriigi jäänused köidavad huvilisi, kes otsivad ajaloo- ja kultuuriturismi.

Haridus ja tervishoid

Riik on investeerinud hariduse ja tervishoiu arendamisse, mille tulemuseks on aeglane, kuid püsiv paranemine kirjaoskuses ja ligipääsus põhiteenustele. Siiski seisavad tervishoiusüsteem ees mitmed väljakutsed, sealhulgas nakkushaigused, kõrge sünnitus- ja laste suremus mõnedes piirkondades ning vajadus parema infrastruktuuri järele.

Kultuurisündmused ja traditsioonid

Beninis tähistatakse mitmeid traditsioonilisi pidustusi, sealhulgas voduni festivalid, kuninglikud tseremooniad ja kohalike kogukondade käsitöölaatad. Muusika, tants ja käsitöö mängivad suurt rolli igapäevaelus ning on vahendiks nii identiteedi väljendamiseks kui ka sissetuleku teenimiseks.

Benin on riik, kus ajalugu, kultuur ja loodus põimuvad tugevalt — nii traditsiooniline pärand kui ka kaasaegsed muutused on osa riigi elust ning pakuvad huvi nii teadlastele kui ka turistidele.

Geograafia

Benin on kitsas riik Lääne-Aafrikas. Riik on oma kõige laiemas kohas umbes 325 km pikkune. See asub ekvaatori ja vähktroopiku vahel. Benin piirneb läänes Togo, põhjas Burkina Faso ja Niger, idas Nigeeria ja lõunas Benini lahtega.

Kõrgeim punkt on 658 meetri kõrgusel asuv Mont Sokbaro (2 159 jalga).

Reserve du W du Niger ja Pendjari rahvuspark meelitavad turiste, kes soovivad näha elevante, lõvi, antiloope, jõehobusid ja ahve. Ajalooliselt on Benin olnud koduks ohustatud maalitud jahikoerale Lycaon pictus;

Benini kliima on kuum ja niiske. Aastane sademete hulk rannikualal on keskmiselt 1300 mm ehk umbes 51 tolli. Beninis on aastas kaks vihmaperioodi ja kaks kuivaperioodi. Peamine vihmaperiood kestab aprillist kuni juuli lõpuni, lühem ja vähem tugevam vihmaperiood kestab septembri lõpust novembrini. Peamine kuivaperiood kestab detsembrist aprillini ning lühike jahedam kuivaperiood juuli lõpust septembri alguseni. Cotonous on keskmine maksimumtemperatuur 31 °C; miinimumtemperatuur on 24 °C (75,2 °F).

Osakonnad

Benin on jagatud 12 departemanguks. Seejärel jaguneb see 77 omavalitsusüksuseks.

  1. Alibori
  2. Atakora
  3. Atlantique
  4. Borgou
  5. Collines
  6. Donga
  7. Kouffo
  8. Litoraal
  9. Mono
  10. Ouémé
  11. Plateau
  12. Zou

Kultuur

Kunst

Benini kirjandusel oli tugev suuline traditsioon juba ammu enne seda, kui prantsuse keelest sai peamine keel. Felix Couchoro kirjutas 1929. aastal esimese beninikeelse romaani "L'Esclave".

Lauljatar Angélique Kidjo ja näitleja Djimon Hounsou on mõlemad sündinud Cotonous, Beninis. Helilooja Wally Badarou ja laulja Gnonnas Pedro on samuti Beninist pärit.

Religioon

2010. aasta rahvaloendusel oli 27,2% Benini elanikest kristlased, 24,4% moslemid, 17,3% vodunistid, 6% muud traditsioonilised kohalikud usundilised rühmad, 1,9% muud usundilised rühmad ja 6,5% ei ole usulise kuuluvusega.

Haridus

Benini kirjaoskuse määr on üks madalamaid maailmas. Aastal 2002 oli see väidetavalt 34,7%. Omal ajal ei olnud haridussüsteem tasuta.

Köök

Benini köök on Aafrikas tuntud oma eksootiliste koostisosade ja maitsvate roogade poolest. Benini köögis on palju värskeid roogasid erinevate kastmetega. Lõuna-Benini köögis on kõige levinum koostisosa mais. Seda kasutatakse sageli taina valmistamiseks, mida süüakse peamiselt maapähkli- või tomatipõhiste kastmetega. Lõuna-Benini köögis kasutatakse kõige sagedamini kala ja kana, kuid süüakse ka veiseliha, kitse ja põõsarotti. Põhja-Benini peamine toit on jamss. Põhja-provintsides kasutatakse veise- ja sealiha, mida praetakse palmi- või maapähkliõlis või keedetakse kastmetes. Mõnes toidus kasutatakse juustu. Tavaliselt süüakse kuskussi, riisi ja ube ning puuvilju, nagu mangod, apelsinid, avokaadod, banaanid, kiivid ja ananassid.

Liha on tavaliselt kallis. Toidud on tavaliselt vähe liha ja rohkelt taimerasva. Beninis valmistatakse tavaliselt suitsukala. Paljudel inimestel on toiduvalmistamiseks mudapliidid.

Küsimused ja vastused

K: Mis on Benini ametlik keel?


V: Benini ametlik keel on prantsuse keel.

K: Milliseid teisi Beninis levinud keeli räägitakse?


V: Muud Beninis tavaliselt kõneldavad keeled on fon ja joruba.

K: Milline on Benini suurim religioosne rühm?


V: Benini suurim religioosne rühm on roomakatoliiklus.

K: Millistesse organisatsioonidesse kuulub Benin?


V: Benin on ÜRO, Aafrika Liidu, Islami Koostööorganisatsiooni, Lõuna-Atlandi Rahu- ja Koostöötsooni, Frankofoonia, Saheli-Sahara riikide ühenduse, Aafrika Naftatootjate Assotsiatsiooni ja Nigeri basseini Ameti liige.

K: Millal muudeti orjapidamine Beninis ebaseaduslikuks?


V: Orjapidamine muudeti Beninis ebaseaduslikuks pärast seda, kui Prantsusmaa koloniseeris selle.

K: Kes valitses Dahomey'd 17.-19. sajandil?


V: 17.-19. sajandini valitses Dahomey kuningriiki.

K: Millal sai Dahomey Prantsusmaast iseseisvaks? V: Dahomey sai Prantsusmaast ametlikult iseseisvaks 1960. aastal.

AlegsaOnline.com - 2020 / 2025 - License CC3