Benin

Geograafia

Benin on kitsas riik Lääne-Aafrikas. Riik on oma kõige laiemas kohas umbes 325 km pikkune. See asub ekvaatori ja vähktroopiku vahel. Benin piirneb läänes Togo, põhjas Burkina Faso ja Niger, idas Nigeeria ja lõunas Benini lahtega.

Kõrgeim punkt on 658 meetri kõrgusel asuv Mont Sokbaro (2 159 jalga).

Reserve du W du Niger ja Pendjari rahvuspark meelitavad turiste, kes soovivad näha elevante, lõvi, antiloope, jõehobusid ja ahve. Ajalooliselt on Benin olnud koduks ohustatud maalitud jahikoerale Lycaon pictus;

Benini kliima on kuum ja niiske. Aastane sademete hulk rannikualal on keskmiselt 1300 mm ehk umbes 51 tolli. Beninis on aastas kaks vihmaperioodi ja kaks kuivaperioodi. Peamine vihmaperiood kestab aprillist kuni juuli lõpuni, lühem ja vähem tugevam vihmaperiood kestab septembri lõpust novembrini. Peamine kuivaperiood kestab detsembrist aprillini ning lühike jahedam kuivaperiood juuli lõpust septembri alguseni. Cotonous on keskmine maksimumtemperatuur 31 °C; miinimumtemperatuur on 24 °C (75,2 °F).

Osakonnad

Benin on jagatud 12 departemanguks. Seejärel jaguneb see 77 omavalitsusüksuseks.

1. Alibori
2. Atakora
3. Atlantique
4. Borgou
5. Collines
6. Donga
7. Kouffo
8. Litoraal
9. Mono
10. Ouémé
11. Plateau
12. Zou

Kultuur

Kunst

Benini kirjandusel oli tugev suuline traditsioon juba ammu enne seda, kui prantsuse keelest sai peamine keel. Felix Couchoro kirjutas 1929. aastal esimese beninikeelse romaani "L'Esclave".

Lauljatar Angélique Kidjo ja näitleja Djimon Hounsou on mõlemad sündinud Cotonous, Beninis. Helilooja Wally Badarou ja laulja Gnonnas Pedro on samuti Beninist pärit.

Religioon

2010. aasta rahvaloendusel oli 27,2% Benini elanikest kristlased, 24,4% moslemid, 17,3% vodunistid, 6% muud traditsioonilised kohalikud usundilised rühmad, 1,9% muud usundilised rühmad ja 6,5% ei ole usulise kuuluvusega.

Haridus

Benini kirjaoskuse määr on üks madalamaid maailmas. Aastal 2002 oli see väidetavalt 34,7%. Omal ajal ei olnud haridussüsteem tasuta.

Köök

Benini köök on Aafrikas tuntud oma eksootiliste koostisosade ja maitsvate roogade poolest. Benini köögis on palju värskeid roogasid erinevate kastmetega. Lõuna-Benini köögis on kõige levinum koostisosa mais. Seda kasutatakse sageli taina valmistamiseks, mida süüakse peamiselt maapähkli- või tomatipõhiste kastmetega. Lõuna-Benini köögis kasutatakse kõige sagedamini kala ja kana, kuid süüakse ka veiseliha, kitse ja põõsarotti. Põhja-Benini peamine toit on jamss. Põhja-provintsides kasutatakse veise- ja sealiha, mida praetakse palmi- või maapähkliõlis või keedetakse kastmetes. Mõnes toidus kasutatakse juustu. Tavaliselt süüakse kuskussi, riisi ja ube ning puuvilju, nagu mangod, apelsinid, avokaadod, banaanid, kiivid ja ananassid.

Liha on tavaliselt kallis. Toidud on tavaliselt vähe liha ja rohkelt taimerasva. Beninis valmistatakse tavaliselt suitsukala. Paljudel inimestel on toiduvalmistamiseks mudapliidid.