Kana (Gallus gallus domesticus) on kodulindude liik. Seda kasvatatakse paljudes kohtades liha ja munade saamiseks. Inimesed peavad neid tavaliselt kariloomadena. Enamik kanatõugudest suudab lennata lühikest vahemaad. Mõned magavad puudel, kui nende läheduses on puud.

Isast kana nimetatakse kukeks või kukeks. Emane kana on kana. Noort kana nimetatakse tibuks. Nagu teised emaslinnud, munevad kanad ka munad. Munadest kooruvad tibud.

Kanade kasvatamisel vajab põllumajandustootja kanapoegade jaoks kanuumaja (nagu väike maja), kus kanad saavad magada (magada). Samuti vajavad nad jooksu või õueala, kus nad saavad liikuda, võtta tolmuvanni, süüa ja juua. Kanad peavad olema kaitstud ka kiskjate, näiteks rebaste eest. Selleks kasutatakse sageli tarasid.

Kanade kasvatamine võib olla ka intensiivne. See võimaldab põllumajandusettevõtetel toota palju kanaliha ja mune.

Üldkirjeldus ja elukorraldus

Kanad on kohanduvad linnud, kes elavad hästi nii väikestes kodumajapidamistes kui ka suurettes võetud farmides. Nad on sotsiaalsed ja moodustavad seltskondi, kus tekib hierarhia (nn „pordi järjekord”). Kanad vajavad lisaks varjualusele ka avarat liikumisruumi, pinnast tolmuvanniks ja varju kuumal ning külmal ajal.

Tõud ja kasutusalad

Kanatõuge on palju, kuid need jagunevad üldjoontes kahte põhigruppi:

  • Munatõud – aretatud suureks munatoodanguks. Need kanad munavad ühtlaselt ja sageli pikka aega.
  • Liha- ehk broiler-tõud – aretatud kiireks kasvuks ja lihasaagiks.
  • On ka universaaltõusid, mis annavad mõistliku koguse nii mune kui liha, ning vanad põlvkondlikud ja kodutõud, mis sobivad väiketootjatele ja koduaedadesse.

Käitumine ja loomulik eluviis

Kanad nokivad, kaevavad, võtavad tolmuvanne ja neuavad – need on nende loomuomased tegevused. Tolmuvann aitab vabaneda parasiitidest, nokkimine aitab otsida toitu ja sotsiaalne suhtlemine tugevdab rühma sidemeid. Enamik kanasid pesitseb pessa ja eelistab ööseks perede või palkide peale tõusta.

Munemine, sigimine ja tibude koorumine

Emane kana muneb munakestad, millest pärast inkubatsiooni (tavaliselt umbes 21 päeva kunstlikus inkubaatoris või emakapõrsal) kooruvad tibud. Munade tootlikkus sõltub tõust, vanusest, toitumisest, valgustingimustest ja tervisest. Paljudel tootmiskanalatel alaneb munatoodang oluliselt pärast 2–3 aastat.

Majutus ja pidamine

Hea kanamaja tagab:

  • kuivad ja tuuletõmbuse eest kaitstud pesitsusalad ja pered;
  • õige suurusega pesakastid (tavaliselt 1 pesakast 4–6 kanale väikestes kogustes);
  • piisav õhutus, kuid mitte külmavoolud;
  • põrandakate (sügavkõrre peal või praht), mis hoiab puhtust ja vähendab lõhna;
  • päevavalgus (munade tootmise jaoks oluline) — tavaliselt 14–16 tundi valgustust veel produktiivsetel kanadel.

Toit ja toitumine

Kanad vajavad mitmekülgset sööta, mis sisaldab valku, süsivesikuid, rasva, mineraale ja vitamiine. Noored tibud vajavad kõrgema valgusisaldusega alustoitust. Täiskasvanud kanaloomad saavad spetsiaalset munakanade sööta (küllaldane kaltsium munakoore moodustamiseks) või broileritele mõeldud sööta kiireks kasvuks.

Praktilised nõuanded:

  • tagada alati värske vesi;
  • pakkuge grit'i (peenikest liiva või väikesi kivikesi), mis aitab hakul toitu peenestada;
  • lisage munakanadele osterkesta- või kaltsiumilisandit koore tugevdamiseks;
  • vabapidavatele kanadele lubada rohu ja putukate nokkimist, mis rikastab toitu ja vähendab sööda kulusid.

Tervis, haigused ja ennetus

Levinumad probleemid on koktsidioos, parasiidid (kirbud, lestad), bakteriaalsed nakkused ja viirushaigused (näiteks Newcastle'i tõbi). Hea hügieen, vaktsineerimine (vajadusel vastavalt kohalikele soovitustele), puhas vesi ja kvaliteetne sööt vähendavad riske. Biojulgeolek (külastajate piiramine, varustus kasutada ainult ühes majapidamises jne) on oluline, et vältida haiguste sissetoomist.

Kaitse kiskjate ja ilmastiku eest

Tarad, kindlad lukud ja maapinnale maetud võrgud aitavad hoida välja rebased, minkid ja linnunägijad. Öisel ajal peaksid kanad olema suletud turvalisse kanamajja. Talvel võib osadel aladel vaja minna lisasoojustust ja külmade miinimumtemperatuuride vastu kaitsmist, keskkond peab olema kuiv ja vetruv.

Intensiivne tootmine vs vabapidamine

Intensiivne tootmine keskendub suurtule tootmisele väikese pindalaga per kana ja automatiseeritud söötmisele ning kogumissüsteemidele. See annab suure saagi, kuid tekitab sageli küsimusi kanade heaolu kohta.

Vabapidamine ja vaba-õue pidamine annab lindudele rohkem liikumis- ja väljundvõimalusi, võimaldab loomulikku käitumist ja paljud tarbijad eelistavad sellist toodangut. Samas on kulud ja ruumi nõuded suuremad ning tootlikkus võib olla väiksem kui intensiivsel süsteemil.

Munade kogumine ja säilitamine

Munad tuleks korjata vähemalt kord päevas (soe ilmaga sagedamini). Kodused munad säilivad toatemperatuuril paar päeva kuni nädal, külmikus säilivad mitu nädalat. Munade pesemine ei ole alati soovitatav, sest see eemaldab loodusliku kaitsekihi — kui pese, tee seda just enne kasutamist ja õigesti.

Kana kasvatamise põhilised sammud algajale

  • vali sobiv tõug vastavalt eesmärgile (munad, liha või mitmekülgne);
  • paiguta ohutu ja kuiva kanamaja koos perede ja pesakastidega;
  • hankida kvaliteetset alustoidu tibudele ja erisööta täiskasvanutele;
  • õpi tunnustama haiguste varajasi märke (toitumuse muutus, loidus, hingamisraskused, väljaheite muutus);
  • dokumenteeri vaktsineerimised ja vajaduse korral konsulteeri veterinaariga;
  • tagada regulaarne puhastus ja liigsete jäätmete eemaldamine.

Eluiga ja tootlikkus

Kanade eluiga sõltub tõust ja pidamisviisist. Tavaline kodukanade eluiga on 5–10 aastat, mõned võivad elada kauem. Munitoodang on kõige intensiivsem noores eas (esimesed 1–3 aastat), seejärel väheneb.

Kokkuvõte

Kana on mitmekülgne ja kasulik kodulind, kelle kasvatamine võib olla väikehobus või suurtootmine. Õige majutus, toitumine, haiguste ennetus ja loomulikest vajadustest lähtuv pidamine aitavad saavutada head tervist, suuremat munatoodangut ja paremat liha kvaliteeti. Enne suurtemperingule asumist tasub läbi mõelda eesmärgid — kas soovite munasid, liha, lõbu ja harrastust või professionaalset tootmist — ning valida selle järgi sobivad tõud ja pidamisviis.