Burkina Faso — Lääne-Aafrika riik: ajalugu, geograafia ja rahvastik
Avasta Burkina Faso: Lääne-Aafrika ajalugu, geograafia, rahvastik ja Ouagadougou — faktid, kultuur ja arengud ühes ülevaates.
Burkina Faso on riik Lääne-Aafrikas. Varem kandis ta nime Upper Volta ja 1984. aastal muudeti nimi Burkina Fasoks. Kunagi valitses riiki Prantsusmaa, kuid alates 1960. aastast on riik iseseisev. Pealinn on Ouagadougou.
2005. aastal elas riigis umbes 13 228 000 inimest. 2020ndate alguse hinnangute järgi on elanike arv kasvanud ja ulatub nüüd umbes 21–22 miljonini. See asub Malis, Nigeris, Beninis, Togos, Ghanas ja Côte d'Ivoire'is. Sellel ei ole ühtki ookeani või merega seotud rannikut. Burkina Faso elanikke kutsutakse burkinaabé (hääldatakse burr-KEE-na-bay).
Ajalugu
Alal on elanud mitmeid etnilisi gruppe ja kuningriike juba sajandeid. Euroopa koloniaalajastul kuulus piirkond Prantsusmaale ning 1919. aastal moodustati koloonia nimega Upper Volta. Riik kuulutas välja iseseisvuse 1960. aastal. 1983–1987 oli oluline riigimees Thomas Sankara, kes algatas sotsiaalseid ja majanduslikke reforme ning 1984. aastal muudetigi riigi nimi Burkina Faso — ‘ausate inimeste maa’. 1987. aastal tappis sankaraliku kursi katkestanud riigipööre Sankara ja võimule tuli Blaise Compaoré, kes juhtis riiki mitu aastakümmet kuni 2014. aasta rahutusteni ja tema kukutamiseni. Viimastel aastatel on riigis toimunud mitu relvastatud riigipööret (sh 2022. aastal), mis on suurendanud poliitilist ebastabiilsust.
Geograafia ja kliima
Burkina Faso pindala on umbes 274 000 km², mis teeb sellest suhteliselt suure maariigi ilma rannikuta. Riigi maastik on valdavalt tasane või künklik savann ja Saheli vöönd ulatub põhjapoolsetesse piirkondadesse. Lõunaosas on enam puid ja rohelust.
Kliima on enamasti kahehooajaline: kuiv periood kestab novembrist maini ja vihmaperiood umbes juunist septembrini. Põhjapoolses Saheli tsoonis on kliima kuivem ja õhutemperatuurid võivad olla kõrged; lõunas on rohkem sademetega ala ja põllumajanduslik potentsiaal suurem.
Haldusjaotus ja linnad
Riik jaguneb administratiivselt regioonideks ja provintsideks (tavapäraselt 13 regiooni ja mitukümmend provintsi). Pealinn Ouagadougou on riigi suurim linn ning tähtis kultuuri- ja transpordikeskus. Teine suur linn on Bobo-Dioulasso, mis on oluline kaubanduse ja tööstuse keskpunkt.
Rahvastik, keeled ja religioon
Rahvastik on väga noor: keskmine vanus on madal ja sündimus kõrge, mis mõjutab riigi sotsiaalseid vajadusi (haridus, tervishoit jne). Ametlik keel on prantsuse keel, kuid suur osa elanikkonnast räägib ka kohalikke keeli. Tähtsaimad keelerühmad on mosside keel (Moore), diula/jula, fulbe keele variandid ja paljud teised.
Religioosselt on suur osa elanikkonnast muslimid, samas on märkimisväärne kristlaste ja traditsiooniliste usukommete järgijate osakaal. Religioosne mitmekesisus on riigis tavaline.
Majandus
Burkina Faso majandus põhineb suuresti põllumajandusel ja kaevandustel. Palju inimesi tegeleb väiketootmise ja subsistentsmaaharitusega — kasvatatakse sinna hulka maisi, hirssi, sorgot ning puuvilla kui olulist ekspordi- ja sissetulekuallikat. Viimastel aastatel on kullakaevandusel suurenenud tähtsus ning kuld on üks peamisi ekspordiartikleid.
Riik kuulub maailma vaesema hulka: elatustase on madal ja majandus on tundlik ilmastikuolude ja poliitilise ebastabiilsuse suhtes. Investeeringute ja infrastruktuuri nappus piirab majanduse mitmekesistamist.
Kultuur
Burkina Fasol on rikas traditsiooniline kultuur — muusika, tants ja maskid on olulised. Ouagadougou on tuntud ka Aafrika suurima filmifestivali FESPACO asukohana, mis toob kokku filmitegijaid kogu mandrilt. Rahvakunst ja käsitöö (nt keraamika, tekstiilid) on olulised nii igapäevaelus kui turismis.
Turvalisus ja väljakutsed
Pärast 2015. aastat on Burkinat räsinud islamistlikud rühmitused ja relvastatud konfliktid, mis on põhjustanud suuri liikumisi sisepõgenikke ning raskendanud riigi julgeoleku- ja arendusolukorda. Poliitiline ebastabiilsus, korduvalt toimunud relvastatud riigipöörded ning halvenev julgeolekuolukord on suurimad tänased väljakutsed.
Need probleemid mõjutavad otseselt haridust, tervishoidu ja majandust ning tekitavad vajaduse rahvusvahelise abi ja humanitaarsete programmide järele.
Riigi nimi ja tähendus
Nimi Burkina Faso tuleneb kahest kohalikust keelest: “burkina” tähendab “ausad inimesed” (Mossi keelest) ja “faso” tähendab “kodumaa” (Dioula keelest). Seega tõlgitakse nime sageli kui “ausate inimeste maa”.
Kokkuvõtvalt on Burkina Faso Lääne-Aafrika sisemaa, mille ajalugu, kultuur ja ühiskond on mitmekesised, kuid mida praegu varjutavad julgeoleku- ja arenguprobleemid. Riigi tulevik sõltub rahu taastamisest, poliitilisest stabiilsusest ja pikaajalisest investeeringust sotsiaalse infrastruktuuri arendamisse.
Ajalugu
Burkina Faso piirkonnas on inimesed elanud tuhandeid aastaid. Alguses olid nad jahimehed-koguhoidjad, kes küttisid loomi ning kogusid puu- ja köögivilju. Hiljem muutusid nad põllumeesteks. Mossi-nimelised inimesed saabusid 11. ja 13. sajandi vahel. Nad valitsesid seda piirkonda kuni 19. sajandi lõpuni. Aastal 1896 võitis Prantsusmaa mossi kuningriigi ja sai Burkina Faso koloniaalvalitsejaks. Pärast I maailmasõda nimetati riiki Ülem-Voltaks.
1960. aastal sai Ülem-Volta Prantsusmaast iseseisvaks. Uue riigi esimeseks presidendiks sai Maurice Yaméogo. Pärast presidendiks saamist keelustas Yaméogo teised poliitilised parteid. Mitme aasta jooksul oli Ülem-Volta rahvas valitsusega väga rahulolematu ja 1966. aastal võttis sõjavägi sõjaväelise riigipöördega võimu üle. 1983. aastal võtsid valitsuse uuesti üle sõjaväelased Thomas Sankara ja Blaise Compaoré. Sankara sai presidendiks. Aastal 1984 muutis ta riigi nime Burkina Fasoks. See tähendab "ausate inimeste maa".
Detsembris 1985 läks Burkina Faso viieks päevaks sõda lähiriik Mali vastu. 1987. aastal toimus järjekordne sõjaväeline riigipööre ja Sankara mõrvati (mõrvati). Presidendiks sai Blaise Compaoré.
28. oktoobril 2014 hakkasid meeleavaldajad Ouagadougous marssima ja demonstreerima. Compaoré oli valmis muutma põhiseadust ja pikendama oma 27-aastast valitsemist. 30. oktoobril 2014 süütasid mõned meeleavaldajad parlamendi. Samuti võtsid nad üle riikliku televisiooni peakorteri. 31. oktoobril 2014 astus president Compaoré pärast 27 aastat kestnud ametiaega tagasi.
2015. aastal toimusid riigis esimesed valimised. Presidendiks valiti endine peaminister Roch Marc Christian Kabore.
Piirkonnad, provintsid ja departemangud
Burkina Faso jaguneb kolmeteistkümneks piirkonnaks, neljakümne viieks provintsiks ja 301 departemanguks. Piirkonnad on järgmised:
- Boucle du Mouhoun
- Cascades
- Keskus
- Centre-Est
- Centre-Nord
- Centre-Ouest
- Centre-Sud
- Est
- Hauts-Bassins
- Nord
- Plateau-Central
- Saheli
- Sud-Ouest
Linnad
Allpool on loetletud suurimad linnad Burkina Fasos. Muude linnade kohta vt Burkina Faso linnade loetelu.
| Linn | Rahvastik (2006. aasta rahvaloendus) |
| Ouagadougou | 1,181,702 |
| Bobo Dioulasso | 435,543 |
| Koudougou | 82,720 |
| Banfora | 72,144 |
| Ouahigouya | 70,957 |
| Kaya | 25,880 |
| Tenkodogo | 40,839 |
| Fada N'gourma | 40,815 |
| Dédougou | 37,793 |
| Houndé | 34,669 |
Geograafia ja kliima
Burkina Faso koosneb kahest suuremast maastikutüübist. Suuremat osa riigist katab poolsaar. See on õrnalt künklik maastik, millel on mõned üksikud künkad. Riigi edelaosa moodustab liivakivimassiivi. Kõrgeim tipp, Ténakourou, asub 749 meetri kõrgusel. Piirkonda piiravad kuni 150 meetri kõrgused järsud kaljud. Burkina Faso keskmine kõrgus merepinnast on 400 meetrit. Kõrgeima ja madalaima maapinna vahe ei ole suurem kui 600 meetrit (1 969 jalga). Burkina Faso on enamasti tasane riik.
Burkina Fasos on troopiline kliima, kus on kaks erinevat aastaaega. Vihmaperioodil sajab riigis 600-900 millimeetrit vihma. Kuivaperioodil puhub harmattan - kuum ja kuiv tuul Sahara poolt. Vihmahooaeg kestab umbes neli kuud, maist/juunist septembrini. Riigi põhjaosas on see lühem.
Burkina Faso loodusvarade hulka kuuluvad mangaan, lubjakivi, marmor, fosfaadid, pimsskivi, sool ja väikesed kullavarud.
Burkina Faso looma- ja taimestik on kaitstud kahes rahvuspargis ja mitmes kaitsealal.
Karfiguela juga, Burkina Faso
Kultuur
Burkina Faso kirjandus põhineb suulisel traditsioonil, mis on endiselt oluline. Alates 1970ndatest aastatest on Burkina Fasos kirjandus arenenud ja palju rohkem kirjanikke on avaldatud.
Samuti on suur kunstnikekogukond, eriti Ouagadougous. Suur osa käsitöö toodangust on mõeldud kasvavale turismitööstusele.
Burkina Faso toit, mis on tüüpiline Lääne-Aafrika köök, põhineb põhitoitudel nagu sorgo, hirss, riis, mais, maapähklid, kartulid, oad, jamss ja okra. Kõige levinumad valguallikad on kana, munad ja mageveekala.
Seotud leheküljed
- Burkina Faso olümpiamängudel
- Burkina Faso jalgpallikoondis
- Burkina Faso jõgede loetelu
Küsimused ja vastused
K: Kus asub Burkina Faso?
V: Burkina Faso asub Lääne-Aafrikas.
K: Kuidas nimetati riiki enne selle muutmist Burkina Fasoks?
V: Enne Burkina Fasoks muutmist nimetati riiki Ülem-Voltaks.
K: Kes valitses varem Burkina Fasot?
V: Burkina Fasot valitses kunagi Prantsusmaa.
K: Millal Burkina Faso iseseisvus?
V: Burkina Faso sai iseseisvaks 1960. aastal.
K: Milline on Burkina Faso pealinn?
V: Burkina Faso pealinn on Ouagadougou.
K: Kui palju inimesi elas Burkina Fasos 2005. aastal?
V: 2005. aastal elas Burkina Fasos umbes 13 228 000 inimest.
K: Kuidas kutsutakse Burkina Fasost pärit inimesi?
V: Burkina Fasost pärit inimesi nimetatakse burkinabé (hääldatakse burr-KEE-na-bay).
Otsige