Burkina Faso

Ajalugu

Burkina Faso piirkonnas on inimesed elanud tuhandeid aastaid. Alguses olid nad jahimehed-koguhoidjad, kes küttisid loomi ning kogusid puu- ja köögivilju. Hiljem muutusid nad põllumeesteks. Mossi-nimelised inimesed saabusid 11. ja 13. sajandi vahel. Nad valitsesid seda piirkonda kuni 19. sajandi lõpuni. Aastal 1896 võitis Prantsusmaa mossi kuningriigi ja sai Burkina Faso koloniaalvalitsejaks. Pärast I maailmasõda nimetati riiki Ülem-Voltaks.

1960. aastal sai Ülem-Volta Prantsusmaast iseseisvaks. Uue riigi esimeseks presidendiks sai Maurice Yaméogo. Pärast presidendiks saamist keelustas Yaméogo teised poliitilised parteid. Mitme aasta jooksul oli Ülem-Volta rahvas valitsusega väga rahulolematu ja 1966. aastal võttis sõjavägi sõjaväelise riigipöördega võimu üle. 1983. aastal võtsid valitsuse uuesti üle sõjaväelased Thomas Sankara ja Blaise Compaoré. Sankara sai presidendiks. Aastal 1984 muutis ta riigi nime Burkina Fasoks. See tähendab "ausate inimeste maa".

Detsembris 1985 läks Burkina Faso viieks päevaks sõda lähiriik Mali vastu. 1987. aastal toimus järjekordne sõjaväeline riigipööre ja Sankara mõrvati (mõrvati). Presidendiks sai Blaise Compaoré.

28. oktoobril 2014 hakkasid meeleavaldajad Ouagadougous marssima ja demonstreerima. Compaoré oli valmis muutma põhiseadust ja pikendama oma 27-aastast valitsemist. 30. oktoobril 2014 süütasid mõned meeleavaldajad parlamendi. Samuti võtsid nad üle riikliku televisiooni peakorteri. 31. oktoobril 2014 astus president Compaoré pärast 27 aastat kestnud ametiaega tagasi.

2015. aastal toimusid riigis esimesed valimised. Presidendiks valiti endine peaminister Roch Marc Christian Kabore.

Piirkonnad, provintsid ja departemangud

Burkina Faso jaguneb kolmeteistkümneks piirkonnaks, neljakümne viieks provintsiks ja 301 departemanguks. Piirkonnad on järgmised:

• Boucle du Mouhoun
• Cascades
• Keskus
• Centre-Est
• Centre-Nord
• Centre-Ouest
• Centre-Sud
• Est
• Hauts-Bassins
• Nord
• Plateau-Central
• Saheli
• Sud-Ouest

Linnad

Allpool on loetletud suurimad linnad Burkina Fasos. Muude linnade kohta vt Burkina Faso linnade loetelu.

Linn	Rahvastik (2006. aasta rahvaloendus)
Ouagadougou	1,181,702
Bobo Dioulasso	435,543
Koudougou	82,720
Banfora	72,144
Ouahigouya	70,957
Kaya	25,880
Tenkodogo	40,839
Fada N'gourma	40,815
Dédougou	37,793
Houndé	34,669

Geograafia ja kliima

Burkina Faso koosneb kahest suuremast maastikutüübist. Suuremat osa riigist katab poolsaar. See on õrnalt künklik maastik, millel on mõned üksikud künkad. Riigi edelaosa moodustab liivakivimassiivi. Kõrgeim tipp, Ténakourou, asub 749 meetri kõrgusel. Piirkonda piiravad kuni 150 meetri kõrgused järsud kaljud. Burkina Faso keskmine kõrgus merepinnast on 400 meetrit. Kõrgeima ja madalaima maapinna vahe ei ole suurem kui 600 meetrit (1 969 jalga). Burkina Faso on enamasti tasane riik.

Burkina Fasos on troopiline kliima, kus on kaks erinevat aastaaega. Vihmaperioodil sajab riigis 600-900 millimeetrit vihma. Kuivaperioodil puhub harmattan - kuum ja kuiv tuul Sahara poolt. Vihmahooaeg kestab umbes neli kuud, maist/juunist septembrini. Riigi põhjaosas on see lühem.

Burkina Faso loodusvarade hulka kuuluvad mangaan, lubjakivi, marmor, fosfaadid, pimsskivi, sool ja väikesed kullavarud.

Burkina Faso looma- ja taimestik on kaitstud kahes rahvuspargis ja mitmes kaitsealal.

Karfiguela juga, Burkina Faso

Kultuur

Burkina Faso kirjandus põhineb suulisel traditsioonil, mis on endiselt oluline. Alates 1970ndatest aastatest on Burkina Fasos kirjandus arenenud ja palju rohkem kirjanikke on avaldatud.

Samuti on suur kunstnikekogukond, eriti Ouagadougous. Suur osa käsitöö toodangust on mõeldud kasvavale turismitööstusele.

Burkina Faso toit, mis on tüüpiline Lääne-Aafrika köök, põhineb põhitoitudel nagu sorgo, hirss, riis, mais, maapähklid, kartulid, oad, jamss ja okra. Kõige levinumad valguallikad on kana, munad ja mageveekala.

Seotud leheküljed

• Burkina Faso olümpiamängudel
• Burkina Faso jalgpallikoondis
• Burkina Faso jõgede loetelu