Burkina Faso on riik Lääne-Aafrikas. Varem kandis ta nime Upper Volta ja 1984. aastal muudeti nimi Burkina Fasoks. Kunagi valitses riiki Prantsusmaa, kuid alates 1960. aastast on riik iseseisev. Pealinn on Ouagadougou.
2005. aastal elas riigis umbes 13 228 000 inimest. 2020ndate alguse hinnangute järgi on elanike arv kasvanud ja ulatub nüüd umbes 21–22 miljonini. See asub Malis, Nigeris, Beninis, Togos, Ghanas ja Côte d'Ivoire'is. Sellel ei ole ühtki ookeani või merega seotud rannikut. Burkina Faso elanikke kutsutakse burkinaabé (hääldatakse burr-KEE-na-bay).
Ajalugu
Alal on elanud mitmeid etnilisi gruppe ja kuningriike juba sajandeid. Euroopa koloniaalajastul kuulus piirkond Prantsusmaale ning 1919. aastal moodustati koloonia nimega Upper Volta. Riik kuulutas välja iseseisvuse 1960. aastal. 1983–1987 oli oluline riigimees Thomas Sankara, kes algatas sotsiaalseid ja majanduslikke reforme ning 1984. aastal muudetigi riigi nimi Burkina Faso — ‘ausate inimeste maa’. 1987. aastal tappis sankaraliku kursi katkestanud riigipööre Sankara ja võimule tuli Blaise Compaoré, kes juhtis riiki mitu aastakümmet kuni 2014. aasta rahutusteni ja tema kukutamiseni. Viimastel aastatel on riigis toimunud mitu relvastatud riigipööret (sh 2022. aastal), mis on suurendanud poliitilist ebastabiilsust.
Geograafia ja kliima
Burkina Faso pindala on umbes 274 000 km², mis teeb sellest suhteliselt suure maariigi ilma rannikuta. Riigi maastik on valdavalt tasane või künklik savann ja Saheli vöönd ulatub põhjapoolsetesse piirkondadesse. Lõunaosas on enam puid ja rohelust.
Kliima on enamasti kahehooajaline: kuiv periood kestab novembrist maini ja vihmaperiood umbes juunist septembrini. Põhjapoolses Saheli tsoonis on kliima kuivem ja õhutemperatuurid võivad olla kõrged; lõunas on rohkem sademetega ala ja põllumajanduslik potentsiaal suurem.
Haldusjaotus ja linnad
Riik jaguneb administratiivselt regioonideks ja provintsideks (tavapäraselt 13 regiooni ja mitukümmend provintsi). Pealinn Ouagadougou on riigi suurim linn ning tähtis kultuuri- ja transpordikeskus. Teine suur linn on Bobo-Dioulasso, mis on oluline kaubanduse ja tööstuse keskpunkt.
Rahvastik, keeled ja religioon
Rahvastik on väga noor: keskmine vanus on madal ja sündimus kõrge, mis mõjutab riigi sotsiaalseid vajadusi (haridus, tervishoit jne). Ametlik keel on prantsuse keel, kuid suur osa elanikkonnast räägib ka kohalikke keeli. Tähtsaimad keelerühmad on mosside keel (Moore), diula/jula, fulbe keele variandid ja paljud teised.
Religioosselt on suur osa elanikkonnast muslimid, samas on märkimisväärne kristlaste ja traditsiooniliste usukommete järgijate osakaal. Religioosne mitmekesisus on riigis tavaline.
Majandus
Burkina Faso majandus põhineb suuresti põllumajandusel ja kaevandustel. Palju inimesi tegeleb väiketootmise ja subsistentsmaaharitusega — kasvatatakse sinna hulka maisi, hirssi, sorgot ning puuvilla kui olulist ekspordi- ja sissetulekuallikat. Viimastel aastatel on kullakaevandusel suurenenud tähtsus ning kuld on üks peamisi ekspordiartikleid.
Riik kuulub maailma vaesema hulka: elatustase on madal ja majandus on tundlik ilmastikuolude ja poliitilise ebastabiilsuse suhtes. Investeeringute ja infrastruktuuri nappus piirab majanduse mitmekesistamist.
Kultuur
Burkina Fasol on rikas traditsiooniline kultuur — muusika, tants ja maskid on olulised. Ouagadougou on tuntud ka Aafrika suurima filmifestivali FESPACO asukohana, mis toob kokku filmitegijaid kogu mandrilt. Rahvakunst ja käsitöö (nt keraamika, tekstiilid) on olulised nii igapäevaelus kui turismis.
Turvalisus ja väljakutsed
Pärast 2015. aastat on Burkinat räsinud islamistlikud rühmitused ja relvastatud konfliktid, mis on põhjustanud suuri liikumisi sisepõgenikke ning raskendanud riigi julgeoleku- ja arendusolukorda. Poliitiline ebastabiilsus, korduvalt toimunud relvastatud riigipöörded ning halvenev julgeolekuolukord on suurimad tänased väljakutsed.
Need probleemid mõjutavad otseselt haridust, tervishoidu ja majandust ning tekitavad vajaduse rahvusvahelise abi ja humanitaarsete programmide järele.
Riigi nimi ja tähendus
Nimi Burkina Faso tuleneb kahest kohalikust keelest: “burkina” tähendab “ausad inimesed” (Mossi keelest) ja “faso” tähendab “kodumaa” (Dioula keelest). Seega tõlgitakse nime sageli kui “ausate inimeste maa”.
Kokkuvõtvalt on Burkina Faso Lääne-Aafrika sisemaa, mille ajalugu, kultuur ja ühiskond on mitmekesised, kuid mida praegu varjutavad julgeoleku- ja arenguprobleemid. Riigi tulevik sõltub rahu taastamisest, poliitilisest stabiilsusest ja pikaajalisest investeeringust sotsiaalse infrastruktuuri arendamisse.
