Burkina Faso jõed ja ojad – täielik loend (Must, Punane, Valge Volta)

Täielik ülevaade Burkina Faso jõgedest ja ojadest — Must, Punane ja Valge Volta, teised vooluveed, piirkonnamõjud (tsetse/simulium), kaart ja faktipõhised andmed uurimiseks.

See on Burkina Faso ojade ja jõgede loetelu. Burkina Fasos on kolm peamist jõge - Must Volta, Punane Volta ja Valge Volta. Jõgede läheduses olevaid piirkondi mõjutavad tsetse-kärbsed ja simulium-kärbsed.

Sisu:

Peamised jõed ja nende lühikirjeldus

• Valge Volta (Nakanbé) – üks Burkina Faso peamistest jõgedest; algallikad asuvad riigi kesk- ja idaosades. Valge Volta voolab lõuna-suunda ja on osa suuremast Volta vesikonnast, mille voolud jätkuvad Ghanasse ja lõpuks Akosombo-{dammi} kaudu moodustavad Lake Volta'i (Ghana). Riigi pinnases ja majanduses on Valgel Voltal oluline roll (põllumajandus, hüdroenergia ja veereservuaarid, nt Bagré).
• Musta Volta (Mouhoun) – voolab läänesuunas ja läbib riigi lääneosi; samuti Volta süsteemi osa. Must Volta varustab vett, kalapüüki ja niisutusvõimalusi ning selle oru ääres on kohati niiskem mikroklimaat.
• Punane Volta (Nazinon) – Punane Volta (tuntud ka kui Nazinon) voolab peamiselt riigi ida- ja keskosas ning liitub teiste Volta harudega. Need kolm Volta-haru (Valge, Must ja Punane) annavad suure osa Burkina Faso pinnaveest.
• Komoé (Comoé) – algab Burkina Faso edelaosast ning voolab lõuna poole üle Ivoori Ranniku kuni Lõuna-Atlandi ookeani. K omoé on oluline regionaalse loodus- ja märgalade süsteemi osa.

Muud olulised ojad ja lisajõed

Lisaks Volta ja Komoé süsteemile kuulub osa riigist ka Nigeri vesikonda. Burkina Fasos leidub palju väiksemaid jõgesid ja ajutisi ojasid (sazendeid), mis kuivavad kuivaperioodil.

• Sirba – idapoolne jõgi, mis kuulub Nigeri vesikonda ja mille voolud suubuvad hiljem Nigeri jõkke (Nigeris). Sirba on oluline kohalike kogukondade jaoks (põllumajandus, karjandus).
• Tapoa – ka idapoolne oja/jõgi, mis on seotud Nigeri lõhejaga; Tapoa voolab Ida-Burkina suunas ja jätkub üle piiride.
• Sissili – lõunaosa jõgi, mis on oluline põllumajandusalade niisutamisel ja kohaliku ökoloogia seisukohalt.
• Bougouriba – edelaosas paiknev jõgi, tähtis piirkondlik veekogu ja ökoloogiline koridor.
• Kompienga (Kompienga oja) – idapoolne vool, kus paikneb Kompienga hüdroelektri- ja veereservuaar (seda kasutatakse kohaliku elektri ja niisutuse tarbeks).
• Paljud teised väiksemad ojad ja vooluveed – Burkina Fasos on rohkelt ajutisi kuiva-perioodi ojasid, mis täituvad vihmaperioodil; need mõjutavad oluliselt maapiirkondade eluolu.

Hüdroloogia, hüdroelektrienergia ja veemajandus

• Burkina Faso hüdroloogia on tugevalt hooajaline: vihmaperioodil (tavaliselt mai–september) tõusevad voolud järsult, kuivaperioodil paljud ojad kuivavad.
• Tähtsamad hüdroehitised: Bagré pais (Bagré Reservuaar) Valge Volta/Nakanbé kallastel ja Kompienga hüdroelektrijaam idas. Need rajatised toetavad niisutust, elektritootmist ja kalandust, kuid mõjutavad ka setete liikumist ja kohalikke ökosüsteeme.
• Vee kasutus: põllumajanduslik niisutus, karjatamine, joogivesi, kalandus ja kohalik transpordikasutus väiksematel lõikudel. Piirkondlik veepuudus kuivaperioodil on suur väljakutse.

Keskkond, terviseriskid ja majanduslik tähtsus

• Jõgede ääres asuvad alad on sageli viljakamad ja tihedamini asustatud, kuid seal esinevad ka terviseriskid. Jõgede lähedust mõjutavad haigustekitajad ja parasiidid ning jõesäärsed märgad on sobivad elupaigad näiteks tsetse-kärbsed ja simulium-kärbsed (verikärbsed), mis omakorda võivad levitada haigusi inimestele ja loomadele.
• Keskkonnaprobleemid: erosioon, setete kuhjumine, deforestsatsioon ja muutuvad sadememustrid (kliimamuutus) vähendavad veejõgede stabiilsust ja veeressursside kvaliteeti.
• Majanduslikult on jõed olulised põllumajanduse, kalanduse ja väikeskaalalise energeetika (hüdro) jaoks; see muudab veemajanduse planeerimise riigile strateegiliselt tähtsaks.

Kokkuvõte

Burkina Faso veesüsteemid jagunevad põhiosas Volta vesikonda (Valge/Nakambé, Punane/Nazinon, Must/Mouhoun), Komoé jõestikku edelas ning Nigeri vesikonda idas (näiteks Sirba ja Tapoa). Riigi hüdroloogia on tugevalt hooajaline, paljud ojad on ajutised ja veeressursid on majandusliku ning keskkonnaolulise tähtsusega. Samuti toovad jõgede äärsed alad kaasa terviseriske, näiteks tsetse-kärbsed ja simulium-kärbsed, ning nõuavad sihipärast vee- ja maakasutuse planeerimist.

B

• Banifingi jõgi
• Béli jõgi
• Must Volta

 

Béli jõgi vihmaperioodil

Küsimused ja vastused

K: Millised on peamised jõed Burkina Fasos?

K: Mis on tsetse kärbsed ja simulium kärbsed?

K: Mitu jõge on selles tekstis loetletud?

K: Kas selles tekstis on lisaks jõgedele ja ojadele mainitud ka muid veekogusid?

K: Kas kõik jõgede läheduses olevad alad on mõjutatud tsetse- ja simulium-kärbsena?

K: Kas see on täielik loetelu kõigist Burkina Faso jõgedest ja jõgedest?

K: Kas selles tekstis on esitatud teavet loetletud jõgede pikkuse või suuruse kohta?

Otsing