Tsetse kärbsed on suured hammustavad kärbsed, mis elavad Aafrika troopilistes piirkondades. Nad hammustavad selgroogseid ja joovad nende verd. Nad on mõnede raskete haiguste putukavektorid.

Neid on palju uuritud, sest nad võivad levitada unehaigust ja muid haigusi.

Sugukonda Glossina kuulub umbes 34 liiki kolmes liigirühmas. Üks liigirühm elab savannis, teine rühm elab jõgede ääres ja kolmas rühm troopilistes metsades.



Välimus ja käitumine

Tsetse-kärbsed on tavaliselt keskmise kuni suure suurusega (umbes 6–16 mm) ja pruunikad või hallikad. Neil on pikk, etteulatuv imikorg (proboscis), mis eristab neid paljudest teistest kärbestest. Üks tuntud morfoloogiline tunnus on tiiva kuju ja veenivõrgustik: tiival on nn "kirvekujulise" rakuga ala.

Need kärbsed toituvad peamiselt päeval ja otsivad aktiivselt veresööjaid — inimesi ja loomi. Nad suudavad lennata üsna kaugele, kuid enamik liike püsib oma elupaiga lähedal ja liigub peamiselt toitumis- ning paljunemiskohale.

Elutsükkel ja paljunemine

Tsetse-kärbsed on erilise paljunemisviisiga: emasloomad on adenotroofiline-vivipaarilised — nad arendavad ühte vastsündinut (läbinud sisemise arengu) oma emakas ja sünnitavad juba suure vastsena, kes kohe tungib mulda ja pupatsiooni faasi. Emane toitub ja toidab arenevat vastset spetsiaalsete "piimanäärmete" abil. Pärast maa sees pupatsiooni kestust (mis sõltub temperatuuri ja niiskusest) koorub uus täiskasvanud kärbes.

Elutsükkel ühe täiskasvani tekkimisest kuni surmani võib kesta mitu nädalat kuni paar kuud, sõltuvalt liigist ja ilmastikutingimustest.

Liigid ja elupaigad

Gesukonda Glossina kuuluvate liikide rühmitus on traditsiooniliselt jagatud kolmeks: morsitans (savanni liigid, nt Glossina morsitans), palpalis (jõgikondlikud liigid, nt Glossina palpalis) ja fusca (metsaliigid, nt Glossina fuscipes). Iga rühm on kohanenud erineva tüüpi maastiku ja külalistega, mis mõjutab ka haiguste levikut — näiteks palavikute epideemiad kariloomadel on sagedasemad savannipiirkondades.

Haiguste levitamine

Tsetse-kärbsed on tuntud kui vektorid, sest nad võivad levitada Trypanosoma perekonna parasiite. Inimestel põhjustavad olulisi probleeme kaks liiki Trypanosoma brucei alaliiki: T. b. gambiense (Lääne- ja Kesk-Aafrika, krooniline vorm) ja T. b. rhodesiense (Ida-Aafrika, äge vorm). Neid haigusi tuntakse koosena kui unehaigust ehk inim-Aafrika trüpanoosid.

Lisaks inimestele kannavad tsetse-kärbsed ka loomi rünnata võivaid trüpanosoome (nt Trypanosoma congolense, T. vivax), mis põhjustavad kariloomadel naganat ja võivad põhjustada suuri majanduslikke kahjusid.

Sümptomid ja ravi (lühidalt)

Inimese unehaiguse varases staadiumis ilmnevad tavaliselt palavik, peavalu, väsimus, lihas- ja liigesevalu. Haiguse hilisemates staadiumites levivad parasiidid kesknärvisüsteemi ja tekivad unehäired, käitumuslikud muutused, koordinatsioonihäired ja lõppfaasis võib esineda koomasurma. Diagnoos hõlmab vere- või lümfiproovi mikroskoopilist uurimist ja haigusastme kindlakstegemiseks võib olla vajalik ka seljaajuvedeliku uuring.

Ravi on tõsine ja sõltub haiguse staadiumist: varajase staadiumi raviks kasutatakse ravimeid nagu pentamidiin või suramiin; närvisüsteemi mõjutava staadiumi raviks on kasutatud rasketoksilisi aineid (nt melarsoprol) või teisi kombinatsioonravi võimalusi (nt eflornitiiniga seotud skeemid). Ravi tuleb viia läbi tervishoiuasutuses; eneseravi ei ole lubatud.

Vastumeetmed ja ennetus

  • Isiklik kaitse: kandke heledaid ja kaetud riideid (tsetse-eelistavad tumedaid värve), kasutage putukahirmutavaid aineid, vältige tihedalt puude varjus liikumist riskipiirkondades.
  • Keskkonnapõhised meetmed: tsetse-püüniste ja -sihtmärkide paigaldamine, mis meelitavad ligi ja hävitavad kärbseid; kärbeste arvukuse vähendamiseks kasutatakse ka insektitsiide ja taimseid tõrjemeetodeid.
  • Steriilse isendi tehnika (SIT): aretatakse massiliselt isaseid kärbseid, steriliseeritakse kiirgusega ja lastakse tagasi loodusesse, et vähendada järglaste hulka — see on edukalt kasutatud mõnes piirkonnas.
  • Kariloomade kaitse: insektitsiidi-kaetud loomi või karjamaade töötlemine võib vähendada trüpanosoomide levikut.

Majanduslik ja sotsiaalne tähendus

Tsetse-kärbeste levikupiirkonnad mõjutavad inimeste elatustaset ja loomapidamist, sest haigused vähendavad kariloomade tootlikkust ja võivad piirata maapiirkondade arengut. Seetõttu on globaalsed ja piirkondlikud programmid püüdnud vähendada kärbeste levikut kombinatsiooniga püüniste, insektitsiidide ja bioloogiliste meetmete abil.

Kokkuvõte

Tsetse-kärbsed (sugukond Glossina) on Aafrika troopilistes piirkondades elavad vereimejad, kelle roll vektorina teeb neist olulise looduse- ja rahvatervise probleemi. Nad levitavad nii inimeste kui loomade trüpanosoome, omavad spetsiifilist elutsüklit ja vajavad sihipäraseid tõrjemeetmeid. Teadlikkus riskidest, ennetusmeetmetest ja varajasest diagnoosist aitab vähendada haiguse mõju inimestele ja kariloomadele.