Kahetiivalised
Kärbes (mitmuses: kärbes) on putukate seltsi Diptera kuuluv putukas. Diptera on suur lendavate putukate sugukond.
Kõige ilmsem erinevus teistest putukatest on nende lend. Tüüpilisel kärbsel on kaks lennutiiba rindkere peal ja paar poolteresid. Tagatiibadest välja kujunenud halterid toimivad lennuanduritena: need on tasakaaluorganid. Samuti on kärbestel suured silmad, millel on suurepärane laiaulatuslik nägemine.
Oma silmade ja halterite abil on kärbsed erakordsed lendurid. Nad suudavad vältida enamikku röövloomi ja on kõige raskemini käsitsi tabatavad putukad. Nende peamiseks kohanemisvahendiks on nende hüpped, sukeldumised ja pöörded röövloomade vältimiseks. "Need kärbsed teevad täpseid ja kiireid arvutusi, et vältida konkreetset ohtu, ja nad teevad seda aju abil, mis on nii väike kui soolatera"..... "Ja nad oskavad lennata nagu ässad sündides. See on nagu vastsündinu panemine hävituslennuki piloodikabiini ja see teab, mida teha".
Ainus teine putukate klass, millel on kaks tõelist, funktsionaalset tiiba ja mis tahes kujul poolterid, on väike putukate klass Strepsiptera. Erinevalt kärbestest on Strepsiptera'de esitiibadest välja kujunenud poolterid ja tagatiivad on nende lennutiivad.
Ühe paari tiibade olemasolu eristab tõelisi kärbseid teistest putukatest, mille nimes on "kärbes", nagu näiteks liblikad, liblikad, liblikad, liblikad, liblikad, kärbsed, kärbsed, saagakärbsed, liblikad, liblikad või skorpionikärbsed.
Mõned tõelised kärbsed on muutunud sekundaarselt tiibadeta, sealhulgas mõned, kes elavad sotsiaalsetes putukakolooniates.
Ka kärbsed on holometaboolsed, mille metamorfoos on täielik.
Kärbes
Kärbse liigid
Hinnanguliselt on olemas 1 000 000 liiki, kuigi kirjeldatud on ainult umbes 150 000 liiki.
On olemas palju erinevaid kärbseid. Teadlased on nimetanud 85 000 liiki (liiki).
- Kodukärbsed on hallid või mustad ja neid võib leida kõikjal, kus inimesed viibivad.
- Hobusekärbsed ja hirvekärbsed võivad hammustada inimesi ja loomi.
- Puuviljakärbseid võib leida liiga küpsete puuviljade lähedalt.
- Liblikad näevad välja nagu väikesed herilased, kuid neil ei ole pistmist.
Mõnede kärbeste nimes ei ole sõna kärbes, nii et inimesed ei pruugi teada, et nad on kärbsed.
- Sääsed on kärbsed, mis hammustavad inimesi ja võivad kanda haigusi, näiteks malaariat.
- Sääsed on väikesed kärbsed, natuke nagu sääsed, kuid mitte kõik sääsed ei hammusta.
- Kärbsed on väikesed kärbsed, mis on mõnikord suurtes rühmades, mida nimetatakse parvedeks.
Mõne putuka nimes on sõna kärbes, kuid nad ei ole üldse kärbsed.
- Tuletõrjekärbsed on mingi mardikas, kes suudab valgust teha.
- Liblikad ja liblikad kuuluvad ordusse Odonata ja ei ole tõelised kärbsed.
Küsimused ja vastused
K: Mis on kärbes?
V: Kärbes on putukas, mis kuulub seltsi Diptera. Tal on kaks lennutiiba rindkere küljes ja paar halterid, mis toimivad lennuanduritena.
K: Kuidas kasutavad kärbsed lendamiseks oma silmi ja haltereid?
V: Kärbsel on suured silmad, millel on suurepärane laiaulatuslik nägemine, mida ta kasutab koos oma halteritega, et teha lennates kiireid ja täpseid arvutusi. See aitab neil vältida röövloomi ja teeb nende püüdmise käsitsi raskeks.
K: Millisel teisel putukakonnal on kaks tõelist töötavat tiiba ja mis tahes kujul halterid?
V: Ainus teine putukate selts, millel on kaks tõelist töötavat tiiba ja mis tahes kujul halterid, on Strepsiptera. Erinevalt kärbestest on Strepsiptera'de esitiibadest välja kujunenud halterid ja tagatiivad on nende lennutiivad.
K: Mis eristab tõelisi kärbseid teistest putukatest, mille nimes on "kärbes"?
V: Ühe paari tiibade olemasolu eristab tõelisi kärbseid teistest putukatest, mille nimes on "kärbes", nagu näiteks maijalglased, liblikad, liblikad, tikutäied, kivikärbsed, valgeliblikad, tulikad, saekärbsed, kukeseened, liblikad või skorpionikärbsed.
K: Kas on olemas ka tiibadeta tõelisi kärbseid?
V: Jah - mõned tõelised kärbsed on aja jooksul muutunud sekundaarselt tiibadeta, sealhulgas need, mis elavad sotsiaalsetes putukakolooniates.
K: Kuidas saavad vastsündinud beebikärbsed juba osata lennata nagu ässad?
V: Beebikärbsed oskavad tänu evolutsioonile ja aja jooksul toimunud kohanemisele juba sündides instinktiivselt osata lennata nagu äss - see on justkui sündides teada, mida teha, kui nad pannakse hävituslennuki piloodikabiini!
K: Milline on peamine kohanemine, mis võimaldab kärbsel vältida kiskjaid?
V: Peamine kohastumus, mis võimaldab kärbsel röövloomi vältida, on lendamise ajal toimuvad hüppeliigutused (järsud suunamuutused), sukeldumised ja pöörded - see aitab neil kiiresti välja arvutada, kust ohud tulevad, et nad saaksid ohutult põgeneda.
