Kärbsed (Diptera) — kahetiivalised putukad: määratlus, tunnused ja eluring
Kärbsed (Diptera) – kahetiivaliste määratlus, anatoomia, eluring ja käitumine. Uuri tunnuseid, lennu- ja kaitsemehhanisme ning nende ökoloogilist rolli ja mitmekesisust.
Kärbes (üksik: kärbes, mitmuses: kärbsed) on putukate seltsi Diptera kuuluv putukas. Diptera on suur lendavate putukate rühm; traditsiooniliselt on see kirjeldatud kui sugukond või selts olenevalt taksonoomilisest tööst, kuid üldlevinud on nimetada Diptera-d kahetiivalisteks.
Peamised tunnused. Kõige ilmsem erinevus teistest putukatest on tiibade arv: tüüpilisel kärbsel on üks paari lennatiibu rindkere peal ning paar väikesi pooltiibasid ehk poolteresid, mis on tekkinud tagatiibade ümberkujundusel. Tagatiibadest välja kujunenud halterid toimivad tasakaalu- ja lennutundena: need annavad närvisüsteemile informatsiooni pöördekiiruse ja kehaasendi kohta ning võimaldavad kärbsel sooritada kiireid manöövreid.
Tüüpilistel kärbsetel on suured liitsilmad, mis tagavad hea ruumilise nägemis ja liikumise tajumise. Rindkerele kinnituvad tugevad lihased võimaldavad intensiivset tiibade liikumist ning koos halterite ja nägemisega annavad need kärbsele erakordsed lennuvõimed. Kärbsed suudavad teha kiiresti suuna- ja kiirusemuutusi, vältides röövloomi või saaki: nad hüppavad, sukeldavad ja pööravad lennu pealt kiirelt.
Suuaparaat ja toitumine. Kärbsed on toitumisviiside poolest mitmekesised. Suuaparaat võib olla:
- nõeljas ja verirohk ; nt sääskedel (vereimejad),
- imemis-puhumis-tüüpi (sponging) nagu majakärbsed, kes toituvad vedelikest ja pehmetest orgaanilistest ainetest,
- läbilõikav-lakkumine või muu eripärane kohanemine sõltuvalt liigist.
Taksonoomilised erinevused. Diptera kahe tiiba olemasolu eristab tõelisi kärbsesi teistest putukatest, mille nimes esineb sõna "kärbes" (näiteks liblikad, liblikad, liblikad, liblikad, liblikad, kärbsed, kärbsed, saagakärbsed, liblikad, liblikad või skorpionikärbsed), mis kuuluvad teistele putukarühmadele. Ainus teine putukaklass, millel on kaks tõelist, funktsionaalset tiiba ja mingil kujul poolterid, on väike Strepsiptera — erinevalt Diptera-st on Strepsiptera puhul esitiibadest välja kujunenud poolterid ja tagatiivad on nende lennatiivad.
Mõned dipteraliigid on sekundaarselt tiibadeta (nt mõned parasiitilised või koloniaalses elus olevad liigid). Samuti on mõned kärbesugukonnad (näiteks imetajate või nahkhiirte parasiidid) tugevalt eristunud elustiili tõttu ja kehakujult vähendunud.
Jagunemine alarühmadesse. Diptera jagunevad peamiselt kaheks alarühmaks: Nematocera (nt sääsed, kärbsenäod, juharid) — neil on enamasti pikad mitme liigendiga antennid ja peenem keha — ning Brachycera (nt suurkärbsed, tuukrid, kärbsed) — neil on lühemad antennid ja jämedam kere. Brachycera hulka kuuluvad ka paljud tuntud majapidamuse ja meditsiinilise tähtsusega liigid.
Eluring ja areng. Ka kärbsed on holometaboolsed, see tähendab, et nende metamorfoos on täielik: eluetapid on muna → vastne (larv, sageli nn “uss” või kärbesuss) → nukk (pupa) → täiskasvanu (imago).
- Muna: paigutatakse sageli sobivale toitumisalusele (mäda, veetaimestik, loomajäätmed, hostorganism jne).
- Larv: toitub intensiivselt, meist paljud liigid arenevad lühikese ajaga ja läbivad mitu nümfietappi (instar).
- Nukk: toimuvad radikaalsed ümberkorraldused—mõned liigid moodustavad vabas asendis nukku, teised on ümbritsetud korgiga või arenevad coarctate-nukuna.
- Täiskasvanu: eesmärk on paljunemine ja levik; toitumisviis sõltub liigist.
Roll ökosüsteemis ja suhted inimestega. Kärbsed täidavad olulisi ökosüsteemiteenuseid: nad on lagundajad, kiirendavad orgaanilise aine ringlust, osa liike tolmeldavad taimi ja neid söövad paljud röövloomad. Samas on mitmed liigid majanduslikult ja meditsiiniliselt olulised: sääsed levitavad näiteks malaariat, dengueʼi ja teisi haigusi; majakärbsed võivad saastada toitu; kärbsete vastsed (maggots) võivad kahjustada põllukultuure või loomapidamist.
Mitmekesisus. Diptera on väga liigirikas rühm — kirjeldatud on kümneid tuhandeid liike (umbes 150 000–160 000 kirjeldatud liiki), kuid tegelik liigiarv võib olla märkimisväärselt suurem. Liikide mitmekesisus väljendub nii morfoloogias, eluviisis kui ka kohastumustes eri elupaikades üle maailma.
Kokkuvõte. Kärbsed (Diptera) eristuvad teistest putukatest ühe tiivapaariga ja halterite olemasoluga, suure silmade arvu ning mitmekesise suuaparaadi ja elukäiguga. Nad on nii kasulikud lagundajad ja tolmeldajad kui ka inimeste tervisele oluliste haiguste levitajad, mistõttu on nende bioloogia ja käitumine teaduse ja praktika jaoks tähtis uurimisvaldkond.
Kärbes
Kärbse liigid
Hinnanguliselt on olemas 1 000 000 liiki, kuigi kirjeldatud on ainult umbes 150 000 liiki.
On olemas palju erinevaid kärbseid. Teadlased on nimetanud 85 000 liiki (liiki).
- Kodukärbsed on hallid või mustad ja neid võib leida kõikjal, kus inimesed viibivad.
- Hobusekärbsed ja hirvekärbsed võivad hammustada inimesi ja loomi.
- Puuviljakärbseid võib leida liiga küpsete puuviljade lähedalt.
- Liblikad näevad välja nagu väikesed herilased, kuid neil ei ole pistmist.
Mõnede kärbeste nimes ei ole sõna kärbes, nii et inimesed ei pruugi teada, et nad on kärbsed.
- Sääsed on kärbsed, mis hammustavad inimesi ja võivad kanda haigusi, näiteks malaariat.
- Sääsed on väikesed kärbsed, natuke nagu sääsed, kuid mitte kõik sääsed ei hammusta.
- Kärbsed on väikesed kärbsed, mis on mõnikord suurtes rühmades, mida nimetatakse parvedeks.
Mõne putuka nimes on sõna kärbes, kuid nad ei ole üldse kärbsed.
- Tuletõrjekärbsed on mingi mardikas, kes suudab valgust teha.
- Liblikad ja liblikad kuuluvad ordusse Odonata ja ei ole tõelised kärbsed.
Küsimused ja vastused
K: Mis on kärbes?
V: Kärbes on putukas, mis kuulub seltsi Diptera. Tal on kaks lennutiiba rindkere küljes ja paar halterid, mis toimivad lennuanduritena.
K: Kuidas kasutavad kärbsed lendamiseks oma silmi ja haltereid?
V: Kärbsel on suured silmad, millel on suurepärane laiaulatuslik nägemine, mida ta kasutab koos oma halteritega, et teha lennates kiireid ja täpseid arvutusi. See aitab neil vältida röövloomi ja teeb nende püüdmise käsitsi raskeks.
K: Millisel teisel putukakonnal on kaks tõelist töötavat tiiba ja mis tahes kujul halterid?
V: Ainus teine putukate selts, millel on kaks tõelist töötavat tiiba ja mis tahes kujul halterid, on Strepsiptera. Erinevalt kärbestest on Strepsiptera'de esitiibadest välja kujunenud halterid ja tagatiivad on nende lennutiivad.
K: Mis eristab tõelisi kärbseid teistest putukatest, mille nimes on "kärbes"?
V: Ühe paari tiibade olemasolu eristab tõelisi kärbseid teistest putukatest, mille nimes on "kärbes", nagu näiteks maijalglased, liblikad, liblikad, tikutäied, kivikärbsed, valgeliblikad, tulikad, saekärbsed, kukeseened, liblikad või skorpionikärbsed.
K: Kas on olemas ka tiibadeta tõelisi kärbseid?
V: Jah - mõned tõelised kärbsed on aja jooksul muutunud sekundaarselt tiibadeta, sealhulgas need, mis elavad sotsiaalsetes putukakolooniates.
K: Kuidas saavad vastsündinud beebikärbsed juba osata lennata nagu ässad?
V: Beebikärbsed oskavad tänu evolutsioonile ja aja jooksul toimunud kohanemisele juba sündides instinktiivselt osata lennata nagu äss - see on justkui sündides teada, mida teha, kui nad pannakse hävituslennuki piloodikabiini!
K: Milline on peamine kohanemine, mis võimaldab kärbsel vältida kiskjaid?
V: Peamine kohastumus, mis võimaldab kärbsel röövloomi vältida, on lendamise ajal toimuvad hüppeliigutused (järsud suunamuutused), sukeldumised ja pöörded - see aitab neil kiiresti välja arvutada, kust ohud tulevad, et nad saaksid ohutult põgeneda.
Otsige