Midge (Nematocera): väikesed kärbsed — liigid, levik ja tähtsus
Midge (Nematocera): tutvu liikide, leviku ning ökoloogilise ja meditsiinilise tähtsusega — levikualad, kahjurrollid, haigusvektorid ning liigi- ja perekondade näited.
Midge on üldmõiste mitmete väikeste kärbse liikide kohta. Neid liike ühendab see, et nad kuuluvad samasse alamseltsi, Nematocera, mille esindajatetele on tüüpilised peenike keha, pikad antennid ja sageli larvifaasis vees või niiskes keskkonnas elamine.
Levik ja elupaigad
Midge'id esinevad peaaegu kõigil maismaa-aladel, välja arvatud püsivalt kuivad kõrbed ning jääga kaetud alad. Nad on eriti arvukad veerikastes ja niisketes elupaikades: järvede, ojade, soode, rabade ja soostike ääres. Paljude liikide vastsed arenevad vees, muda- või vetikasiseses setes või muudes niisketes mikroelupaikades.
Ökoloogiline ja majanduslik tähtsus
Midge'idel on mitmepalgeline roll ökosüsteemides. Paljud on olulised tolmeldajad ja nektarit tarbivad täiskasvanud isendid aitavad õitsemist toetada; vastsed toimivad lagundajatena ja toituvad orgaanilisest ainest, olles seega osa aineringest. Samal ajal on mõned liigid olulised toiduallikad putuktoidulistele loomadele, näiteks konnad ja peibutajad.
Teatud midge-liigid on inimeste ja loomade jaoks olulised ka negatiivselt: mõned hammustavad ning tegutsevad eri haiguste vektoritena. Näiteks võivad liivakärbsed (Phlebotominae) levitada leishmaniaasi ja Nematocera-hõlma kuuluvad Culicoides-sugukonna liigid edastada looma- ja mõnel juhul ka inimhaigusi (nt sinapeavalitsus/blue tongue viirus). Nematocera eri perekondade hulgas esineb suur varieeruvus – osa on täiesti mittehammustavad (nt mitmed Chironomidae liikmed), teised on agressiivsed vereimejad.
Näide: Šotimaa mägilendlane
Šotimaa mägilendlane (Culicoides impunctatus) on üks tuntumaid hammustavaid kärbseid Põhja-Euroopas. Tegemist on märkimisväärse vereloova kahjuriga nii inimestele kui loomadele: tihti esinevad tal suuremad parved, mis võivad halvendada kariloomade heaolu ja mõjutada välitöid. Seda liiki leidub mägismaal ja madalikel aladel (soodes, rabades ja soostikes), eriti hiliskevadest hilissuveni.
Eluviis ja areng
- Paljunemine: emased munevad tavaliselt munaklastrid niiskesse substraati või otse veepinna serva.
- Vastsed: elavad sageli vees või märjas mullas; sõltuvalt liigist võivad nad olla kiskjad, detriititoidulised või filtritoidulised.
- Pupatsioon: Nematocera pupa on tavaliselt vabalt liikuv ja kestub lühikese aja.
- Täiskasvanud: paljud mated elavad lühikese aja, tihtipeale ainult paar päeva—paar nädalat; isased toituvad peamiselt nektarist, emastel võib vaja minna verd munade arenguks.
- Swarms ja aktiivsus: mitmed liigid moodustavad rühmi ehk parvi, mis aitavad sigimisel; aktiivne periood on sageli hämarikus — varahommikul ja õhtul.
Tuntud perekonnad (näited)
Kuigi kõiki perekondi ei ole siin loetletud, on järgmised grupid hästi tuntud ja sageli kaasatud mõiste alla „midge”:
- Ceratopogonidae (hammustavad midge'id, sh Culicoides) — väikesed hammustajad, võivad levitada looma- ja mõnikord inimese haigusi.
- Chironomidae (mittehammustavad midge'id) — sageli arvukad järvede ja jõgede ääres; larvid olulised toiduahelas ja veekvaliteedi indikaatorid.
- Simuliidae (mustad kärbsed ehk blackflies) — agressiivsed vereimejad, võivad olla haiguste vektorid (nt onchocerca).
- Psychodidae / Phlebotominae (liivakärbsed) — mõned liigid võivad levitada leishmaniaasi.
- Tipulidae (õuekärbsed ehk crane flies) — mõned on suuremad ja sarnanevad sääskedele, kuid kuuluvad samasse alamseltsisse.
- Mycetophilidae (seenekärbsed) ja Bibionidae (märtsikärbsed) — erineva elustiiliga, mõnel neist on tähtsus metsaökosüsteemides ja mullastruktuuri kujundamisel.
Kuidas vähendada häiringut ja levikut
- Väldi niiskeid ja mädanemisohuga alasid hilisõhtul või varahommikul; tööta väljaspool aktiivseid perioode, kui võimalik.
- Kasutage isiklikke tõrjevahendeid (repellendid), sobivaid riideid ja putukavõrke (akendel ja loomade pidamisel).
- Kärpige või kuivendage liigseid seisvaid veekogusid ja niiskeid alasid seal, kus see on keskkonnasäästlik ja lubatud, et vähendada paljunemiskohti.
- Suurte karjakahjude korral kasutage loomadele mõeldud võrgustikke ja kaitsevahendeid ning konsulteerige veterinaariga haiguste ennetamiseks ja kontrolliks.
Kokkuvõte
Midge'id (Nematocera) on mitmemõõtmelise tähtsusega putukagrupid: nad osalevad ökosüsteemide toimimises, mõnel liigil on majanduslikult ja tervise seisukohast oluline negatiivne mõju. Mõista nende elupaiku, elutsüklit ja käitumist aitab nii vähendada häiringut inimtegevusele kui ka hinnata nende rolli looduses ning vajadusel rakendada sihipärast tõrjet ja ennetust.
Ceratopogonidae perekonda kuuluv sääsk istub sipelga jalaliigesel ja imeb selle verd.
Küsimused ja vastused
K: Mis on sääsk?
V: Kääblik on väike kärbes, mis kuulub alamseltsi Nematocera.
K: Kus leidub sääski?
V: Küülikuid võib leida praktiliselt igal maismaapiirkonnal, välja arvatud püsivalt kuivad kõrbed ja külmunud tsoonid.
K: Kas kõik sääsed on kahjulikud?
V: Ei, kõik sääsed ei ole kahjulikud. Mõned kääbused on saakloomad putuktoidulistele, näiteks konnadele ja peibutajatele.
K: Millistesse perekondadesse kuuluvad sääsed?
V: Sääskede perekonnad on Phlebotominae, Simuliidae ja Culicoides impunctatus.
K: Milline on sääskede ökoloogiline roll perekonnas?
V: Igas perekonnas on sääskedel tavaliselt sarnane ökoloogiline roll.
K: Milliseid haigusi võivad mõned sääsed levitada?
V: Mõned sääsed, näiteks Phlebotominae ja Simuliidae, on erinevate haiguste vektorid.
K: Milline on Šotimaa mäkketõbi?
V: Šotimaa kõrgustiku sääsk, tuntud ka kui Culicoides impunctatus, on verd imev kahjur, mida leidub suurel hulgal Šotimaa kõrgustikel ja madalatel aladel, eriti loodeosas, hiliskevadest hilissuveni.
Otsige