Padur ehk soo — määratlus, tüübid ja märgalade tähtsus

Geograafias on padur ehk soo üks märgalade liike. Padurites ja soodes kasvavad sageli madalas vees rohttaimed, sealhulgas rohttaimed, pilliroog, pilliroog, sookail ja muud rohttaimed (mõnel juhul koos madalakasvuliste puittaimedega). Soo eristub teistest märgaladest näiteks selle taimestiku, veesügavuse ja veerežiimi poolest. Soo erineb ka soost, mille avatud veepinna osakaal on sageli suurem ja mis võib olla üldiselt sügavam; erinevuste tähenduses kasutatakse piirkonniti ka erisõnu nagu „marsh” ja „swamp” (põhiosas ingliskeelses kirjanduses kirjelduse järgi on marsh rohttaimedega märgalad ja swamp puudega märgalad).

Mille poolest erinevad padurid ja sood

• Padur/marsh: domineerivad rohttaimed ja madalad vesikamarad; tihti hästi veerikka perioodilise üleujutusega.
• Soo/raba: sageli turbamoodustusega ja happeline keskkond, kus pinnavesi on peamiselt sajaveest sõltuv (ombrotroofne raba).
• Puuderohked märgalad (swamps): piirkonnad, kus märkimisväärne osa pinna- või kõrgemast taimestikust on puude või põõsaste kujul.

Vee koostis ja paiknemine

Soodade vesi võib olla magevee, hapu või soolane, sõltuvalt allikatest ja ühendusest meresüsteemidega. Rannikumadalikud võivad olla seotud suudmealadega ning paikneda rannikualadel või lahe- ja siseveekogude vahel. Mereäärsetes soodes kujunevad pinnase aluseks sageli liiv või lahe muda; sisevetes võib põhikomponendiks olla turbakiht.

Füüsikalised ja ökotroofilised tunnused

• Veesügavus on tavaliselt madal ja veetase võib aastaaegade lõikes varieeruda.
• Pinnasel tekib sageli orgaaniline aine (turbakiht), mis mõjutab vee hapestumist ja toitainete kättesaadavust.
• Taimekooslused on kihilised: vees kasvavad rohttaimed, ranna- ja servaalade taimestik erineb keskele iseloomulikust kooslusest.

Elurikkus ja ökosüsteemi teenused

Sood ja padud on äärmiselt olulised elupaigad: need toetavad paljude lindude, kahepaiksete, kalade, putukate ja teiste loomade populatsioone ning pakuvad elupaikade pesitsus- ja toitumisvõimalusi. Nad on sageli paljude liikide sigimis- ja talvituspaigad. Lisaks elurikkusele täidavad märgalad mitmeid inimsüsteemidele olulisi teenuseid:

• Veepuhastus: taimed ja mikroorganismid siduvad ning filtreerivad toitaineid ja saasteaineid.
• Laine- ja üleujutuse leevendamine: märgalad seovad vett ja aeglustavad voolu, vähendades üleujutuste mõju.
• Hiilge süsiniku sidumine: turbavormumine lukustab süsinikku, aidates kliimareguleerimisel.
• Bioloogiline mitmekesisus: märgalad toetavad nišše paljudele liikidele ja on toitaineallikaks laiematele ökosüsteemidele.

Inimtegevuse mõjud ja ohud

Paljud padurid ja sood on ohustatud inimtegevuse tagajärjel: kuivendamine põllumajanduse jaoks, turbakaevandamine, ehitus, reostus ja invasiivsete liikide levik vähendavad märgalade pindala ja terviklikkust. Ka kliimamuutused — sealhulgas merevee tõus ja muutuvad sadememustrid — mõjutavad märgalade vee- ja soolasisaldust ning seega kogu ökosüsteemi.

Kaitse ja taastamine

Märgalade kaitse hõlmab kuivendamise lõpetamist, veerežiimi taastamist, kaitsealade loomist ja ohustatud liikide seireprogramme. Taastamistööd võivad hõlmata veetaseme tõstmist, loodusliku taimestiku taastamist ning invasiivsete liikide kontrolli. Hea juhtimine peab arvestama nii kohalike kogukondade vajadusi kui ka ökoloogilisi põhialuseid.

Kokkuvõte

Padurid ehk sood on mitmekesised ja ökosüsteemina väga väärtuslikud märgalad. Nad tagavad elupaiku lõputule hulgale taimedele ja loomadele, pakuvad olulisi loodusteenuseid nagu vee puhastus ja üleujutuste leevendamine ning osalevad süsiniku ringluses. Nende kaitse ja taastamine on vajalikud nii looduskaitselistel eesmärkidel kui ka inimese heaolu tagamiseks.

Küsimused ja vastused

K: Mis on sootuks?

K: Mille poolest erineb soo soost?

K: Milliseid taimi võib soos leida?

K: Milline on soos olev vesi?

K: Kus leidub sageli rannikumeresoid?

K: Millist tüüpi mullad on tavaliselt suudmealade aluseks?

K: Miks on sood kriitilise tähtsusega?

Otsing