Vahemere harju: tektoonika, Küprose teke ja mereline mõju

Vahemere harju on lai akretsioonivöö—or harju—Vahemere põhjapoolsel mandril. See kulgeb ligikaudu veerandringina Vahemere põhja kohal, alates Calabriast ja Kreetast lääneservas kuni Türgi edelanurgani ning sealt ida–kagu suunas Küprosega. Harju moodustub peamiselt setetest ja purustatud ookeanilise koore fragmentidest, mis on allasurutud ja „kleepunud“ üleliikuva plaadi serva.

Tektooniline taust

Tektoonilise teooria järgi on Vahemere harju põhjus Aafrika laamade ja nende lähinaabrite kokkupõrkel: Aafrika plaat allasurutakse Euraasia ja Anatoolia plaatide alla. See allasurumine tekitab merepõhjas surve- ja niheprotsesse, mille tagajärjel moodustub paks akretsioonivöö — setted ja katkendlik ookeaniline koor surutakse kokku, volditakse ja osaliselt üles tõstetakse.

See protsess pole kiirem kui liikumised plaatide vahel: Aafrika plaat liigub suhteliselt aeglaselt põhja suunas (mõõdetakse tavaliselt millimeetrites aastas), kuid pikema ajaskaala jooksul tähendab see suurt geoloogilist muutust. Allasuruvatel piiridel tekivad volded, lühenemine, murdumised ja sageli ka intensiivne maavärinutegevus.

Küprose teke

Küprose saare geoloogia on keeruline ja sisaldab nii ookeanilise koore fragmente kui ka mandrilisi settekihte. Suure osa saarest moodustab Troodose massif — tugevalt metamorfiseerunud ja obdukteeritud ookeanilise koore ja ülemise mantelikupla kivimikomplekt (tuntud kui ophioliit), mis tekitas eelmise geoloogilise ajastu jooksul ja hiljem ülestõusmise tagajärjel sai nähtavale pinnale. Troodose ophioliidi vanus langeb suuremas osas Kreetatsi lõppu (u. 90–70 miljonit aastat), kuid hilisem neogene uplift ja kokkupõrge on andnud saarele praeguse kõrguse ja reljeefi.

Kokkuvõtlikult: Küprose tekkes on olulisel kohal nii ookeanilise koore obdukteerumine kui ka hilisem setete kokkuvajumine ja ülesrullumine, mis on seotud Aafrika plaadi ning Anatoolia/Euraasia liikumisega. Protsessid on kestnud ja kestavad perioodiliselt — nii tekibki saar mitme etapi vältel.

Mereline mõju ja ohtlikkus

Vahemere harju ja sellega seotud tektooniliste protsesside mereline mõju on mitmepoolne:

• Bathümeetria muutus: akretsioonivöö tõstab merepõhja, tekitades reljeefi, mis mõjutab voolu-, setete- ja elustikuprotsesse.
• Seismilisus ja tsunamirisk: allasurumise piirid on maavärinate allikad; tugevad lõhed ja ookeanipõhja nihked võivad vallandada tsunameid ja põhjaaluseid maalihemeid.
• Submariinsed setted ja mudavoolud: üleskaaratud ja purunenud setetest tekkivad massivedu ja muda vulkaanid mõjutavad merelist ökosüsteemi ning laevateid.
• Veenõuded ja gaaside väljumine: settekihid võivad sisaldada orgaanilist materjali, mille lagunemisel ja pressimisel vabanevad gaasid (nt metaan), mida võib merepõhjas jahtuda või perioodiliselt eralduda.

Tulevik ja pikaajaline areng

Kui Aafrika liikumine põhja poole jätkub aastamiljonite jooksul, siis akretsioonivöö võib edasi kasvada: setete kuhjumine ja pidev kokkusurumine võivad viia harju kõrgema ja pikemaks muutumiseni — mõne piirkonna puhul võib see tähendada ka järkjärgulist meretaseme suhtelist langemist ja maakaarte tekkimist. Sellest ei järgne aga äkiline „Vahemere hävimine“; tegemist on väga pikaajaliste protsessidega, mis arvestatavalt toimuvad miljonite aastate jooksul. Samas võib kohalikul tasandil ja lühema ajaskaala jooksul suureneda oht maavärinate, tsunami ja merepõhja maalihete tõttu.

Praktiliselt tähendab see, et Vahemere lõunarannikute ja saarte geoloogiline areng jätkub: harju võib kasvada osalisteks mäeahelikuteks või moodustada uusi sademeid ja saarekesi. Kogu protsessi mõistmine on oluline riskihindamiseks, mereplaneerimiseks ning bioloogilise mitmekesisuse ja majanduslike tegevuste kaitsmiseks.

Tähtsustage: need arengud toimuvad geoloogilises ajaskaalas, kuid nende tagajärjed — maavärinad, setete liikumine ja tsunamid — on reaalne ja ajaliselt lühema mõjuga oht, millega inimühiskonnad rannikualadel peavad arvestama.

Küsimused ja vastused

K: Mis on Vahemere harju?

K: Kus asub Vahemere harju?

K: Mis põhjustab Vahemere harju?

K: Mis juhtub, kui Aafrika plaat liigub põhja-kirde suunas?

K: Mis võib juhtuda, kui Aafrika liikumine põhja suunas jätkub?

K: Kuidas on tekkinud Vahemere harju?

K: Milline on Vahemere harju mõju Küprose kujunemisele?

Otsing