Küpros Vahemere saar geograafia ajalugu ja poliitiline jagunemine

See artikkel räägib saarest. Riigi kohta vt Küprose Vabariik ja Põhja-Küpros.

Küpros on Vahemere saar Süüria ja Türgi ranniku lähedal. See on Vahemere suuruselt kolmas saar; suuremad on Sitsiilia ja Sardiinia. See on veidi suurem kui Puerto Rico. Geograafiliselt kuulub see Aasia ja Lähis-Ida hulka, kuid poliitilistel põhjustel loetakse seda mõnikord Euroopa osaks. Saarel on kaks riiki:

• Küprose Vabariik (rahvusvaheliselt tunnustatud) on samuti osa Euroopa Liidust. Suurem osa maailmast peab kogu saart Küprose Vabariigiks.
• Iseseisev Põhja-KüproseTürgi Vabariik on saare põhjaosa. Ainus riik, kes seda oma riigina tunnustab, on Türgi.

Neid riike eraldab puhvertsoon, mida kontrollib ÜRO. Lisaks nendele kahele riigile on Akrotiri ja Dhekelia, kaks territooriumi, mis on Briti kontrolli all ja mida kasutatakse sõjaväebaasidena.

Küprose tuhandeid aastaid kestnud ajaloo jooksul on Küprost valitsenud paljud impeeriumid. Nende hulka kuuluvad Assüüria, Vana-Egiptus, Pärsia, Aleksander Suur, Rooma impeerium, Bütsants, lühikest aega Araabia kalifaadid, Prantsusmaa, Veneetsia Vabariik ja Osmanite impeerium.

Geograafia ja maastik

Küpros asub Vahemere idaosas ja on pindalalt ligikaudu 9 251 km². Peamised maastikutüübid on:

• Troodose mäestik saare keskosas, mille kõrgeim tipp on Mount Olympus (Chionistra) umbes 1 952 m kõrgusel.
• Pentadaktylos (Kyrenia) mäeahelik põhjas, mille serv kulgeb mööda põhjapiirkonda.
• Madalamad tasandikud lõuna- ja idaosas, kus paiknevad suurimad linnad ja põllumajandusmaad.

Veevarude osas on Küprosil mõned ajutised jõed ja kunstlikud veehoidlad; looduslikud veekogud on piiratud. Lääne- ja lõunaosas on soolajärved (nt Larnaca soolajärv), mis on tähtsad rändlindude peatuspaigad.

Kliima ja loodus

Kliima on tüüpiline Vahemere kliima: kuivad, soojad suved ja pehmed, märjad talved. Troodose kõrgemates osades võib talvel esineda lund. Saarel on mitmekesine taimkate: kuivad stepid, põõsastikud, metsad kõrgemates piirkondades ning mitmeid endeemilisi liike. Kuivõrd tegemist on saarega, on ka rannikualadel märgatav mereelustiku mitmekesisus.

Ajalugu kokkuvõtlikult

Küprose ajalugu on pikk ja mitmekesine. Olulised etapid on:

• Varane asustus ja neoliitiline periood (nt Khirokitia kindlustatud asula), mis näitab inimasustust juba 9.–7. aastatuhandel eKr.
• Pronksi- ja rauaaeg, linnriikide ja kaubanduse teke; saart on palju kauplemis- ja kaubandusühendusi, ud. metallikaubandus (kupar — sealt ka ladinakeelne nimi Cyprus seostub vasetoodanguga).
• Vana-Kreeka ja hellenistlik periood, järgnevalt Rooma ja Bütsantsi võim, millele järgnesid lühiajaliselt araabia valitsused.
• Keskaeg ja uusajal — saarele mõjutasid Lääne-Euroopa rüüsterüütlid (Lusignanide dünastia), Veneetsia ning seejärel Osmanite impeerium kuni 19. ja 20. sajandi alguseni.
• 1920. — 1960. aastatel oli saar Briti võimu all; 1960. aastal kuulutati välja Küprose Vabariik.
• 1960. ja 1970. aastate tõsised etnilised pinged vaevlesid saart; 1974. aastal toimus Türgi sõjaline sekkumine, mille tagajärjel saare põhjaosa okupeeriti ja tekkis faktipõhine lõhe, mida tunnustatakse rahvusvaheliselt vaid osaliselt.

Poliitiline jagunemine ja rahvusvaheline staatus

Saarel eksisteerib tänapäeval de facto poliitiline lõhe: lõunapoolses osas tegutseb rahvusvaheliselt tunnustatud Küprose Vabariik, põhjaosas kuulutab end iseseisvaks Põhja-KüproseTürgi Vabariik, mida tunnustab peamiselt Türgi. Selle kahe osa vahel on ÜRO puhvertsoon (nn roheline joon), mida haldab ÜRO rahuvalveüksus (UNFICYP).

Euroopa Liidu liikmena kehtib Küprose Vabariigi liikmesus formaalselt kogu saarel, kuid ELi õiguse (acquis) kohaldamine on peatatud Põhja-Küprose alal kuni poliitilise lahenduseni. Lisaks on saarel kaks Suurbritanniale kuuluva sõjaväebaasiga territooriumi: Akrotiri ja Dhekelia.

Rahvastik, keel ja kultuur

Küprose elanikkond on mitmeline: peamised etnilised rühmad on küprosekreeklased (enamuses) ja küprosetürklased. Kõige levinumad keeled on kreeka ja türgi keel; inglise keel on laialdaselt levinud ning kasutatakse halduses, turismis ja kaubanduses. Religioosselt on enamik lõunaosa elanikest õigeuskne (Kreeka Õigeusu), põhjaosas aga enamik on islamiusulised türgi kogukonnad.

Kultuur on segu idamaisest ja lääne mõjust: muusika, köök, rahvatantsud ja pühad peegeldavad nii kreeka, türgi kui keskaegseid ja kaasaegseid lääne traditsioone. Toiduvalikus on tuntuimad Vahemere köögile omased road nagu meze, halloumi juust, oliiviõli ja värsked köögiviljad.

Majandus ja elatusallikad

Küprose majandus toetub peamiselt teenustele: turism, pankandus ja laevandus on olulised. Põllumajandus (tsitruselised, viinamarjad, oliivid) on tähtis kohalike vajaduste ja ekspordi jaoks. Saarel on ka piiratud maavarasid — ajalooliselt oli kupar (vask) silmapaistev, mis andis saarele nime seostatult metalliga.

Suurimad linnad ja haldus

• Nikosia — saare pealinn, mis on ainulaadne ka seetõttu, et see on jaotatud lõunapoolseks ja põhjapoolseks osaks ning asub UNi kontrolli lähedal puhvertsooni ääres.
• Limassol — suur sadamalinn lõunas, tuntud ka turismi- ja kaubanduskeskusena.
• Larnaca — rahvusvahelise lennujaamaga linn idapool; lähedal on soolajärv ja ajaloolised vaatamisväärsused.
• Paphos — ajalooline linn läänerannikul, kuulus arheoloogiliste leidude ja turismi poolest.
• Kyrenia (Girne) — põhjapoolses osas asuv sadamalinn, kuulus oma vanalinna ja lossi poolest.

Konflikt ja rahumeelsed lahendused

Sõjaline sekkumine 1974. aastal ja sellele järgnenud eraldatus on jätnud saarele püsiva poliitilise jagunemise. Püüdlusi lahenduse leidmiseks on olnud palju — sealhulgas ÜRO vahendatud läbirääkimised ja mitmed plaanid saare taaspolemise kohta — kuid lõplikku üleeestilist kokkulepet ei ole saavutatud. Rahvusvaheline kogukond toetab tavaliselt suveräänse lahenduse otsimist rahumeelsel teel ning dialoog on endiselt peamine vahend edasimineku leidmiseks.

Kokkuvõtlikult on Küpros rikas ajaloost, kultuurist ja mitmekesisest loodusest ning samas keeruka poliitilise ja geograafilise eripäraga saar, mille tulevik sõltub nii kohalike kui ka rahvusvaheliste pingutuste tulemusest.

Küsimused ja vastused

K: Mis on Küpros?

K: Kus asub Küpros?

K: Kas Küpros kuulub Euroopa Liitu?

K: Mis tüüpi valitsus on Küprosel?

K: Millist keelt räägivad Küprose elanikud?

K: Kas Küprosel on mingi religioon, mis on selle piirides silmapaistev?

K: Kas Cypressil on ka teisi nimesid?

Otsing