Põhja-Küpros (Põhja-Küprose Türgi Vabariik) — ajalugu, staatus ja faktid

Põhja-Küpros (TRNC) — põhjalik ülevaade ajaloost, rahvusvahelisest staatusest ja faktidest: konfliktid, demograafia, poliitika ning kultuurilised ja majanduslikud taustad.

Põhja-Küpros, ametlikult Põhja-Küprose Türgi Vabariik (türgi keeles Kuzey Kıbrıs Türk Cumhuriyeti) (TRNC), on osaliselt tunnustatud riik Küprose saare põhjakolmandikul. Selle 3335 km² suurusel alal elab umbkaudu 300 000–350 000 inimest. Türgi on ainus riik, kes tunnustab territooriumi iseseisva vabariigina. Alaline rahvusvaheline tunnustus puudub ja Põhja-Küprose staatus on rahvusvahelise õiguse ja diplomaatia keskne vaidluspunkt.

Ajalooline taust

Küpros vallutati ja sellest sai aastatel 1570–1914 Osmanite impeeriumi osa. Paljud türklased said asukateks. Kuna Osmanite impeerium osales I maailmasõjas Briti impeeriumi vastu, annekteerisid britid Küprose. 1923. aastal loovutas Türgi Lausanne'i lepinguga saare Briti impeeriumile, kes muutis selle 1925. aastal kroonikakolooniaks. Alates 1878. aastast kuni 1960. aastani haldasid seda britid.

1960. aastal sai Küpros iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks, mille põhiseadus pidi tagama võrdse esindatuse kreeka ja türgi kogukondade vahel. Suhted kahe kogukonna vahel halvenesid ja 1963–64 puhkesid rahutused, mis viisid läänepoolse (kreeka) ja põhjapoolse (turkide) kogukonna vahelistesse pingetesse. 1974. aastal korraldas osa Kreeka sõjaväest riigipöörde president ja peapiiskop Makarios'e vastu, mille järel Türgi alustas sõjalist operatsiooni Küprosel, kutsudes seda tagatispaketi kaitseks. Operatsiooni tagajärjel hülgas üle 200 000 inimese oma kodud ja neist said pagulased oma riigi teises osas; samal ajal tõi see ka asunikke Türgi mandriosast saare põhjaossa.

1983. aasta deklaratsioon ja rahvusvaheline staatus

Kui Türgi väed jäid saarel paiknema ja liinid jäid lõplikult paika, kuulutasid Põhja-Küprose juhid 15. novembril 1983 välja Põhja-Küprose Türgi Vabariigi iseseisvuse ning esimeseks presidendiks sai Rauf Denktash. Üleilmselt võeti see samm vastu suurema osa riikide ja ÜRO tasandil kriitikaga: ÜRO Julgeolekunõukogu võttis vastu resolutsioone, mis pidasid ühepoolselt välja kuulutatud iseseisvust õigustühiseks ja kutsusid üles mitte tunnustama uut entiteeti. Läbirääkimisi Küprose taasühendamiseks on peetud mitmel kursusel, ent püsivat poliitilist lahendust pole siiani saavutatud.

Elanikkond, keel ja kultuur

• Elanikkond: peamiselt türgi päritolu küproslased ning atesteeritud oluline osa elanikest, kes on sõjajärgsetel aastatel kolinud Türgist.
• Keel: ametlik keel on türgi; kreeka keel on saare lõunaosas laialdasemalt kasutuses.
• Usutunnistus: enamasti islami usku (peamiselt sunniitlikud kogukonnad).
• Kultuur: Põhja-Küprose kultuur on segu türgi, kohalike küproslaste traditsioonidest ja saare pikaajalisest Vahemere pärandist; turism mängib olulist rolli kultuurielus ja majanduses.

Majandus ja igapäevaelu

Põhja-Küprose majandus tugineb peamiselt teenustele (eriti turismile), avalikule sektorile, ehitusele, põllumajandusele ja transpordile. Majandus on tugevalt seotud Türgiga: paljud kaupade ja teenuste impordid, investeeringud ja rahaline abi tulevad peamiselt sealt. Põhja-Küprose valuuta on Türgi liir (TRY). Rahvusvaheline mitte-tunnustatus piirab otsest kaubandust, investeeringuid ja lennuühendusi; peamised lennud toimuvad kaudu Türgi lennujaamade, sest Ercani lennujaama rahvusvaheline tunnustus on piiratud.

Piirid, Lõhe ja ÜRO roll

Saart eraldab roheline tsoon ehk nn Green Line — ÜRO haldab vaherahu tsooni, mis eraldab põhja ja lõuna ning lõikab läbi ka Nicosia (turkide keeles Lefkoşa), mis on ainus jagatud pealinn maailmas. Alates 2003. aastast on mitu piiripunkti avanud võimaluse liikumiseks ida ja lääne vahel, mis on parandanud igapäevast suhtlust, kaubandust ja inimestevahelisi kontakte.

Rahvusvahelised läbirääkimised ja katsetused rahuks

Viimaseid aastakümneid on toiminud pidevad ÜRO vahendatud läbirääkimised kahe kogukonna ja naaberriikide vahel, sealhulgas mitmediilsed kohtumised Türgiga ja Kreeka poolega. Üks oluline katsumus oli 2004. aasta Annani plaan, mis pidi lahendama jagunemise küsimuse: see plaan võeti vastu Põhja-Küprose poolt, kuid hääletati Kreeka Küprose enamuselt tagasi, mistõttu lahendust ei tulnud ja kogu saar liitus Euroopa Liiduga (2004) küll riigina, kuid lõunapoolse valitsuse suveräänsus kattis vaid reaalselt kontrollitava ala — ELi õiguse (acquis) rakendamine on Põhja-Küprosi osas peamiselt peatatud.

Õiguslikud ja inimõiguste aspektid

Paljud vara- ja inimõiguste küsimused aastast 1974 on jõudnud rahvusvahelistesse kohtutesse. Euroopa Inimõiguste Kohus on leidnud, et Türgil on vastutus õigusrikkumiste eest, mis on seotud Põhja-Küprose juhtumitega, sealhulgas varaküsimused. Kodu kaotanud isikud ja nende varade tagastamise või hüvitamise küsimused on jätkuvalt keerulised ja osa rahvusvahelistest õiguslikest protsessidest ja läbirääkimistest.

Praktilised faktid kokkuvõtlikult

• Pindala: umbes 3 335 km²
• Elanikkond: umbkaudu 300 000–350 000
• Pealinn (de facto põhjaosa): Lefkoşa (Nicosia) jaotatud linn
• Riigi kuulutamine: 15. november 1983 (deklareeritud Põhja-Küprose Türgi Vabariigina)
• Rahvusvaheline tunnustus: ainult Türgi ametlikult tunnustab
• Valuuta: Türgi liir (TRY)

Kuigi Põhja-Küpros tegutseb paljuski kui iseseisev moodustis — oma haldusstruktuuride, seaduste ja institutsioonidega — jääb selle rahvusvaheline olukord lahendamata. Rahu ja kokku leppimine saare lõplikus poliitilises staatuses nõuab jätkuvaid läbirääkimisi, rahvusvahelist kaasatust ja praktikalisi kompromisse kõigi osapoolte vahel.

Küsimused ja vastused

K: Mis on Põhja-Küprose?

K: Kui palju inimesi elab Põhja-Küprosel?

K: Millist usku järgib enamik inimesi Põhja-Küprosel?

K: Millal loovutas Türgi kontrolli saare üle Briti impeeriumile?

K: Mis juhtus 1974. aastal, mis põhjustas rahvusvahelise hukkamõistu?

K: Kes moodustas "Põhja-Küprose Türgi Vabariigi"?

K: Kes on Gurbeti-Roma ?

Otsing