Piiratud tunnustusega riikide nimekiri

Osaliselt tunnustatud riigid, kelle territooriumi üle on de facto kontroll olemas.

• Gruusias asuv Abhaasia on iseseisvaks kuulutatud ja enam-vähem toimiv iseseisev riik. Tunnustavad Venemaa Föderatsioon, Nicaragua ja Venezuela. Asub Kaukaasia ja Musta mere vahel, mida Gruusia valitsus tunnustab Loode-Gruusia osana. Nõukogude ajal liideti Abhaasia 1931. aastal tagasi Gruusiaga kui autonoomne vabariik Nõukogude Gruusia koosseisus. Abhaasia nõukogude esindajad kuulutasid 1992. aastal Gruusiast iseseisvuse välja, millele järgnes lühike sõda aastatel 1992-1994. Juunis 1994 sõlmitud relvarahu on suures osas püsinud, jättes Abhaasia Gruusia keskvalitsuse kontrolli alt välja.

Siin ei ole loetletud ÜRO liikmesriike, mida kõik teised ÜRO liikmed ainult osaliselt tunnustavad. (Näiteks ei tunnusta Iisraeli 39 riiki.)

• Hiina Vabariik, mis pärast Hiina kodusõja kaotamist 1949. aastal kontrollib ainult Taiwani ja mõnda Hiina Vabariigi saarte nimekirja, kaotas 25. oktoobril 1971. aastal ÜRO Peaassamblee resolutsiooniga 2758 suurema osa oma diplomaatilisest tunnustusest ja ÜRO asukohast Hiina Rahvavabariigile ning on praegu ametlikult tunnustatud vaid 23 riigi poolt. Ta peab de facto (ainult nime poolest) suhteid enamiku riikidega selliste institutsioonide kaudu nagu Taipei majandus- ja kultuuriesindused. (Vt Taiwani poliitiline staatus).

• Põhja-Küprose Türgi Vabariik (TRNC) loodi Põhja-Küprosel 1975. aastal pärast Türgi armee sekkumist 1974. aastal, vastuseks Kreeka hunta riigipöördele, mille eesmärk oli "enoosiseerimine". TRNC kuulutas end 1983. aastal iseseisvaks ja seda tunnustab ainult Türgi. Küprose türgi kogukond võttis vastu ÜRO ettepaneku ühendada kaks Küprose riiki, kuid Küprose kreeka kogukond lükkas selle referendumil tagasi, viidates julgeolekuprobleemidele. Edasised katsed taasühinemiseks on seni olnud ebaõnnestunud.
• Gruusias asuv Lõuna-Osseetia on isehakanud ja enam-vähem toimiv iseseisev riik, mida ükski teine riik rahvusvaheliselt ei tunnusta. Pärast iseseisva Gruusia okupeerimist bolševistliku Venemaa poolt 1921. aastal sai sellest Lõuna-Osseetia autonoomne oblast Nõukogude Gruusia koosseisus. See kuulutas 1991. aastal Gruusiast iseseisvuse välja ja 1992. aastal kuulutati välja relvarahu.
• Mägi-Karabahh Aserbaidžaanis on (alates 1991. aastast) isehakanud ja enam-vähem toimiv iseseisev riik, kuid seda ei tunnustata iseseisvana. See on rahvusvaheliselt tunnustatud Aserbaidžaani osana, kuid seal on etniline armeenia enamus.

Tunnustamata riigid, kelle territooriumi üle on de facto kontroll olemas.

• Somaalimaa (alates 1991)¹ . Asub Somaalia loodeosas. Mais 1991 kuulutasid loode klannid välja iseseisva Somaalimaa Vabariigi, mis hõlmab nüüd viit Somaalia kaheksateistkümnest halduspiirkonnast, mis vastab Briti Somaalia rannikuprotektaadile, mis asub Etioopia, Djibouti, Puntlandi ja Adeni lahe vahel. Kolm Põhja-Somaalia piirkonda, millele Somaalimaa pretendeerib, Sool, Sanaag ja Cayn, on vaidlusalused naaberpiirkonna Puntlandiga kirdeosas[1].

• Transnistria (Pridnestrovie), ka Transnistria, on Moldova Dnestri jõest ida pool asuv osa, mis on (alates 1990. aastast) iseseisvaks kuulutatud ja enam-vähem toimiv iseseisev riik, mida ükski suveräänne riik rahvusvaheliselt ei tunnusta. Selle elanikkonna enamus on slaavlased, erinevalt Moldova enamusest moldaavlastest. Sellel de facto riigil, mida tuntakse ka Dnestri Vabariigi nime all, on oma politsei, sõjavägi ja valuuta ning see toimib väljaspool Moldova jurisdiktsiooni, kuid seni ei ole mingeid märke, et sellest saaks rahvusvaheliselt tunnustatud riik.

Osaliselt tunnustatud riigid, mis on suures osas sõjalise okupatsiooni all

• Lääne-Sahara on territoorium, mida Maroko nõuab ja suures osas ka haldab, kuna Hispaania loobus sellest territooriumist 1976. aastal. Sahara Araabia Demokraatlik Vabariik kontrollib Lääne-Sahara ülejäänud osa; selle kuulutas 1976. aastal välja Front Polisario, seda tunnustab 46 ÜRO liikmesriiki ja see on Aafrika Liidu täisliige. Suveräänsus on lahendamata ja ÜRO üritab MINURSO missiooni kaudu korraldada selles küsimuses referendumit. ÜRO hallatav relvarahu on kehtinud alates 1991. aasta septembrist. Lääne-Sahara on kantud ÜRO mittesõltumatute territooriumide nimekirja.

Rahvusvaheliselt hallatav territoorium, mida de facto tunnustatakse.

• Kosovo Vabariiki tunnustab iseseisva ja suveräänse riigina 110 ÜRO liikmesriiki, sealhulgas USA, 23 ELi liikmesriiki 28st jne. Rahvusvaheline Kohus leidis, et Kosovo iseseisvusdeklaratsioon ei ole vastuolus rahvusvahelise õigusega.

Ajaloolised tunnustamata või osaliselt tunnustatud riigid, mille territooriumi üle on de facto kontroll olemas.

Euroopa

• Banaadi Vabariik (välja kuulutatud 1918). Praegu osa Rumeeniast, Serbiast ja Ungarist.
• Baranya-Baja Vabariik (välja kuulutatud 1921). Praegu osa Ungarist ja Horvaatiast.
• Karpaat-Ukraina (1939). Praegu osa Ukrainast.
• Tšetšeenia (1996-1999). Praegu kontrollivad seda Venemaa väed. Vt ka Tšetšeenia Iškeria Vabariik.
• Sõltumatu Horvaatia riik (1941-1945). Aastatel 1945-1991 oli Horvaatia Jugoslaavia koosseisus rahvuslik/sotsialistlik vabariik. Alates 1991. aastast on Horvaatia iseseisev riik. Tunnustatud alates 1992. aastast.
• Iiri Vabariik (1919-1922). Nüüd on see jagunenud Iiri Vabariigiks ja Põhja-Iirimaaks.
• Soome Sotsialistlik Töölisvabariik (1918)
• Vaba Derry (14. august 1969 kuni 31. juuli 1972) Nüüd on see osa Põhja-Iirimaast.
• Gagausia (1990-1994). Praegu Moldova osa.
• Hertseg-Bosnia Horvaatia Vabariik (1992-1994). Praegu Bosnia ja Hertsegoviina osa.
• Lajtabansagi riik (1921). Praegu osa Austriast.
• Limerick Soviet (1919). Praegu osa Iirimaa Vabariigist.
• Montenegro (1941-1944). Varem Serbias ja Montenegros Serbia Vabariigiga ühinenud Serbia ja Montenegro.
• Serbia (1941-1944). Varem Montenegro Vabariigiga ühinenud Serbia ja Montenegro.
• Serbia piiririigi vabariik (1991-1995). Praegu osa Horvaatiast.
• Slovakkia (1939-1945). Aastatel 1945-1993 oli Slovakkia osa Tšehhoslovakkiast. Alates 1993. aastast on Slovakkia iseseisev riik.
• Bosnia ja Hertsegoviina Serbia Vabariik (1992-1995). Praegu üks Bosnia ja Hertsegoviina kahest üksusest.
• Sloveenide, horvaatide ja serblaste riik (1918). Praegu osa Sloveeniast, Horvaatiast, Bosniast ja Hertsegoviinast ning Serbiast ja Montenegrost.
• Užice Vabariik (1941). Praegu osa Serbiast ja Montenegrost.
• Lääne-Bosnia Vabariik (1993-1995). Praegu Bosnia ja Hertsegoviina osa.
• Sealand

Aasia

• Kachini osariik on Myanmari põhjapoolseim osariik, mida alates 1962. aastast kontrollib Kachini Iseseisvusorganisatsioon, kuid mida ükski riik ei ole diplomaatiliselt tunnustanud. 1994. aastal leppisid KIO ja Myanmari Liit kokku status quo ametlikuks muutmises, luues "Kachini riigi 1. eripiirkonna", mis on ametlikult endiselt Myanmari Liidu osa, kuid mida de facto kontrollib KIO.
• "Wa osariik" on de facto autonoomne riik Birma Liidus ja Birma valitsus ei saa seda piirkonda pärast iseseisvumist kontrollida.De facto valitsev osapool on "Wa osariigi rahvavalitsus". Kuid Birma valitsus tunnustab seda riiki Shani osariigi osana ja nimetab seda ametlikult "Wa autonoomseks rajooniks" ja mõnikord "Shani osariigi eripiirkonnaks 2".
• Kurdi autonoomne piirkond (1991-2003). De facto iseseisev riik Põhja-Iraagis. Praegu osa iseseisvast kurdi autonoomsest piirkonnast.
• Mandžukuo (1932-1945). Tollal olemasolevatest 80 riigist 23 tunnustas uut riiki. Nüüd on see osa Hiina Rahvavabariigist.
• Tatarstan (1990-1994). Nüüd Venemaa osa.
• Tuva (1921-1944). Praegu Venemaa osa
• Nakhichevan (1990). Praegu Aserbaidžaani osa.
• Talysh-Mugani Vabariik (välja kuulutatud 1993. aastal). Praegu Aserbaidžaani osa.
• Tamil Eelam (1983-2009). Osa Sri Lankast. Umbes 20 aastat säilitasid Tamil Eelami Vabastamise Tiigrid de facto riigi Sri Lanka põhja- ja idaosas kuni nende lüüasaamiseni 2009. aastal.

Aafrika

• Anjouan (1997-2002). Praegu kuulub Komooride koosseisu.
• Biafra kontrollis Nigeeria idaosas asuvat territooriumi 1967. aasta mais toimunud eraldumise ajast kuni lõpliku sõjalise kokkuvarisemisega 1970. aasta jaanuaris. Seda tunnustas 12 riiki.
• Katanga kontrollis endise Belgia Kongo territooriumil asuvat samanimelist riiki pärast dekoloniseerimist aastatel 1960-1964.
• Mohéli (1997-1998). Praegu kuulub Komooride koosseisu.
• Rhodesia. Briti koloonia, mis kuulutas 1965. aastal ühepoolselt välja iseseisvuse. Seda tegevust ei tunnustanud õiguslikult ükski teine riik, nagu ka Rhodesiast vabariigi väljakuulutamist 1970. aastal. See üksus püsis kuni 1979. aastani, mil sellest sai Zimbabwe-Rodeesia.
• Zimbabwe-Rhodeesia. Moodustati 1979. aastal pärast läbirääkimisi valge vähemuse valitsuse ja mõõdukate mustanahaliste juhtide vahel. Eksisteeris 1. juunist kuni 12. detsembrini 1979, mil sellest sai taas Lõuna-Rodeesia koloonia. Aastal 1980 sai sellest Zimbabwe Vabariik.

Lõuna-Aafrika kodumaad

Loodud Lõuna-Aafrika Vabariigi poolt oma territooriumist

• Bophuthatswana (1977-1994). Endine Thuisland, mida tunnustasid ainult Lõuna-Aafrika Vabariik, Transkei, Ciskei ja Venda. Nüüd osa Lõuna-Aafrikast.
• Ciskei (1981-1994). Endine Thuisland, mille moodustasid ja mida tunnustasid ainult Lõuna-Aafrika Vabariik, Bophuthatswana, Transkei ja Venda. Nüüd osa Lõuna-Aafrikast.
• Transkei (1976-1994). Endine Thuisland, mille moodustasid ja mida tunnustasid ainult Lõuna-Aafrika Vabariik, Bophuthatswana, Ciskei ja Venda. Nüüd osa Lõuna-Aafrikast.
• Venda (1979-1994). Endine Thuisland, mille moodustasid ja mida tunnustasid ainult Lõuna-Aafrika Vabariik, Bophuthatswana, Ciskei ja Transkei. Nüüd osa Lõuna-Aafrikast.

Ameerika

• Sõltumatu Akka riik (1899-1903). Praegu Brasiilia osa.
• California Vabariik (1846-1848). Praegu Ameerika Ühendriikide osa.
• Ameerika Konföderatsiooni Ühendriigid (1861-1865). Moodustati algselt 4. veebruaril 1861 seitsme lõunapoolse orjariigi (Lõuna-Carolina, Mississippi, Florida, Alabama, Georgia, Texas ja Louisiana) poolt pärast Abraham Lincolni valimise kinnitamist Ameerika Ühendriikide presidendiks. Järgmisel päeval valiti selle esimeseks presidendiks Jefferson Davis. Pärast Ameerika kodusõja algust liitusid sellega Virginia, Tennessee, Arkansase ja Põhja-Carolina osariigid. Diplomaatiliselt tunnustas ainult Saksi-Coburg ja Gotha, kuigi mõned riigid tunnustasid seda "sõdiva riigina". Nüüd osa Ameerika Ühendriikidest.
• Hawaii Vabariik (1894-1898). Praegu Ameerika Ühendriikide osa.
• Texase Vabariik (1836-1845). Viis riiki tunnustas seda üksust. Nüüd on see osa Ameerika Ühendriikidest.
• Vermonti Vabariik (1771-1791). Praegu Ameerika Ühendriikide osa.
• Piratini Vabariik (1836-1845). Tänane Rio Grande do Sul, Brasiilia osa.
• Rio Grande Vabariik 1840. Nüüd osa Ameerika Ühendriikidest.
• Jukataani Vabariik 1841-1843. Lühiajaline separatistlik riik; taasühendati Mehhikoga.
• Kanada Vabariik (1837-1838). Praegu osa Kanadast.

Okeaania

• Bougainville (Põhja-Solomoni Vabariik) (1990-1997). Kirjutas Paapua Uus-Guineaga alla rahulepingu, millega anti saarele autonoomia kuni iseseisvusreferendumi korraldamiseni kümne aasta jooksul.
• Rotuma (1987-1988). See polüneesias asustatud saar, mida haldab (melaneesia) Fidži, kuulutas end pärast Fidži sõjaväelist riigipööret 1987. aastal Fidžist iseseisvaks.
• (Kanaky). 1998. aasta Nouméa lepinguga lükati iseseisvusreferendumi korraldamine edasi kuni 2014. aastani.

Ajaloolised tunnustamata või osaliselt tunnustatud valitsused, mis de facto kontrollivad oma territooriumi.

Need režiimid kontrollisid riigi territooriumi, mille puhul enamik teisi riike tunnustas seaduslikuks valitsuseks teistsugust valitsust:

• Afganistani Islami Emiraat (1996-2001). Ainult kolm riiki tunnustasid seda üksust, kui Taliban seda kontrollis. Vt: Afganistani ajalugu.
• Kampuchea Rahvavabariik (1979-1989). Loodud Vietnami poolt pärast Vietnami sissetungi ja punaste khmeeride mahasurumist Kambodžas. Ainult mõned Nõukogude-Bloki riigid tunnustasid seda üksust, samas kui ÜRO, Hiina ja enamik teisi riike tunnustasid punaste khmeeride demokraatliku Kampuchea valitsust. Järgnes Kambodža riik, seejärel Kambodža Kuningriik.

Seotud leheküljed

• Riikide loetelu