Saksi-Coburgi ja Gotha hertsogkond (1826–1918): ajalugu ja dünastia
Saksi‑Coburgi ja Gotha hertsogkond (1826–1918) — ülevaade dünastiast, poliitikast ja kuulsatest liitlastest, pärandist ning seostest Euroopa kuningakojadega.
Saksi-Coburgi ja Gotha hertsogkond (saksa keeles Sachsen-Coburg und Gotha) oli Saksamaal asuv kaksikmonarhia. See tähendab, et üks valitseja valitses kahte riiki, antud juhul Coburgi ja Gotha hertsogkondi. "Saxe" tähendab Saksimaa, sest seal oli palju väikeriike, kuid kõiki valitsesid Saksimaa kuningakoja liikmed. Tavaliselt tähendab Saksimaa kuningakoda Saksimaa kuningriigi valitsejaid. Wettinide suguvõsa valitses teisi riike (Wettin on perekonna perekonnanimi).
Saksi-Coburgi ja Gotha kuninglik suguvõsa loodi 1826. aastal. Üks Wettinide suguvõsa dünastia (Saksi-Gotha-Altenburgi hertsogid) suri välja, sest ei olnud enam ühtegi meessoost last, kes oleks saanud pärida.
Ülejäänud pereliikmed jagasid oma eri maad omavahel. Saxe-Coburg-Saalfeldi hertsog loobus Saalfeldist ja sai selle asemel Gotha hertsogkonna. Saalfeld sai osa Saxe-Meiningenist, mis võttis ka Hildburghauseni, kui Saxe-Hildburghauseni hertsogist sai Saxe-Altenburgi hertsog.
12. novembril 1826 sai Ernst III Saxe-Coburg-Saalfeldi Ernst I Saxe-Coburgi ja Gotha hertsogiks, Jülichi (Juelich), Clevesi ja Bergi, samuti Engerni ja Westfaleni hertsogiks, Lichtenbergi vürstiks, Tüüringi maagrahviks, Meißeni (Meisseni) markkrahviks, Hennerbergi krahviks, Marki ja Ravensburgi krahviks, Ravensteini ja Tonna isandaks.
Ernstil oli kaks poega. Tema noorem poeg Albert abiellus oma nõo, Ühendkuningriigi kuninganna Victoriaga. Saxe-Coburg ja Gotha sai Ühendkuningriigi kuningliku koja nimeks 1901. aastast kuni 1917. aastani (Edward VII valitsemisaeg), mil nimi muudeti Windsoriks, sest I maailmasõjas vihati kõike sakslast.
Põhiteave ja valitsemiskord
Saksi-Coburgi ja Gotha oli tegelikult kaks eraldiseisvat hertsogkonda, mida valitses sama hertsog. Igal osal oli oma administraatorlik struktuur, eraldi rahandus ja kohaliku seadusandluse organid, kuid välispoliitikas ja valitseja tasandil eksisteeris isiklik ühendus. Hertsogkond kuulus esmalt Saksa Liitu (Deutsche Bund), hiljem Põhja-Saksamaa Konföderatsiooni ja alates 1871. aastast Saksamaa keisririiki (Saksa Impeerium).
Valitsejad ja järjepidevus
- Ernst I (regeeris 1826–1844) — see oli hertsogkonna algusest olulisemaid juhtfiguure, kes tuli võimule pärast maade ümberjagamist 1826. aastal.
- Ernst II (regeeris 1844–1893) — Ernst I vanem poeg, ei jätnud pärilikke meessoost järglasi.
- Alfried (Friedrich) Alfred, Edinburghi hertsog (regeeris 1893–1900) — kuninganna Victoria ja prints Albert'i poeg, kes päris hertsogkonna Ernest II järel.
- Charles Edward (Karl Eduard) (regeeris 1900–1918) — Leopold, Albany hertsogi poeg ja Victoria lapselaps, sai hertsogkonna peale Alfredi surma; ta valitses kuni monarhia langemiseni 1918. aastal.
Majandus, kultuur ja rahvusvahelised seosed
Hertsogkondade majandus põhines peamiselt põllumajandusel, aga ka kergemal tööstusel ja käsitööl. Gotha linn oli kultuuriliselt tähelepanuväärne — seal ilmus tuntud Almanach de Gotha, mis fikseeris Euroopa kuningate ja kõrgematel aadlike suguvõsade andmeid. Coburg oli tuntud oma aristokraatlike residentside ja tihedate perekondlike sidemete poolest teiste Euroopa troonidega: Saksimaa-Coburgi dünastia abielud paigutasid tema liikmeid mitmete kuninglike kroonide ette (nt Belgia, Portugal, Ühendkuningriik).
Esimene maailmasõda ja monarhia lõpp
I maailmasõja ajal teravnesid suhted Suurbritanniaga, sest dünastia liikmed leidsid end vastaspoole riikide troonidel. 1917. aastal muutis kuninganna Victoria pojapojapere Ühendkuningriigis oma perekonnanime Saxe-Coburg-Gotha asemel Windsoriks, et vähendada saksa päritolust tingitud vaenulikkust. Saksamaal aga tõi 1918. aasta novembris toimunud revolutsioon kõigi hertsogkondade lõpu: hertsogid järk-järgult loobusid troonist ja monarhia asendati vabariikliku valitsusega.
Pärastmonarhiline jagunemine ja pärand
Pärast 1918. aastat eraldusid Coburg ja Gotha erinevatesse uutesse administratiivüksustesse: Coburg hääletas 1919. aastal liitumise poolt Baieriga, Gotha aga sai osa 1920. aastal moodustatud Thüringeni vabariigist. Dünastia pärand on märgatav arhitektuuris, kunstikogudes, muuseumides ja mitmete Euroopa kroonide ajaloolistes seostes. Saksimaa-Coburg-Gotha nime kandva dünastia laialdased abielusid moodustasid olulise osa 19. sajandi ja 20. sajandi alguse Euroopa diplomaatilisest võrgustikust.
Kokkuvõte
Saksi-Coburgi ja Gotha oli eripärane kaksikhertsogkond, mis mängis tähtsat rolli Euroopa dünastia- ja abielupoliitikas. Kuigi riik ise oli väike, ulatus selle perekonna mõju kaugele — eriti läbi abieluliste sidemete Suurbritannia ja teiste troonidega. Monarhia lõppes Saksamaal 1918. aastal ning hilisemad territoriaalsed ümberkorraldused jagasid endise hertsogkonna alad teiste Saksa vabariikide vahel.
Saxe-Coburgi ja Gotha koja riigivapp
Hertsogiriik Saksamaal
Ernst I suri 1844. aastal ja tema vanem poeg ja järeltulija Ernst II valitses kuni oma surmani 1893. aastal. Kuna tal ei olnud lapsi, läks hertsogiriigi troon üle Ernsti surnud venna Alberti, kuninganna Victoria abikaasa, meessoost järeltulijatele. Kuid hertsogkonnad ei soovinud ühineda Suurbritanniaga, mistõttu nende põhiseadused takistasid Suurbritannia kuninga ja troonipärija hertsogiks saamist, kui on olemas teised sobivad meessoost pärijad. Seetõttu tuli pärast Walesi printsi Edwardit tema järgmine vend, Edinburghi hertsog Alfred. Alfredi ainus poeg, kelle nimi oli samuti Alfred, sooritas 1899. aastal enesetapu, nii et kui hertsog Alfred 1900. aastal suri, sai tema järglaseks tema vennapoeg Charles Edward Albani hertsog, kuninganna Victoria noorima poja Leopoldi kuueteistkümneaastane poeg. (Connaught'i hertsog Arthur ja tema poeg ei tahtnud hertsogiks saada, mistõttu loobusid (loobusid) oma õigusest pärimisele). Uus hertsog hakkas kasutama oma nime saksakeelset versiooni ja valitses hertsog Carl Eduardina. Kuni oma täisealiseks saamiseni 1905. aastal tegutses regendina Hohenlohe-Langenburgi pärilikkusvürst, Carl Eduard säilitas oma Briti tiitli Albany hertsog, kuid kuna ta võitles Esimese maailmasõja ajal Saksamaa eest, võeti temalt 1919. aastal Briti tiitlid ära.
Carl Eduard valitses kuni 18. novembrini 1918, kui Gotha tööliste ja sõdurite nõukogu ta Saksa revolutsiooni ajal ametist tagandas. Mõlemast hertsogkonnast said eraldi riigid, kuid peagi ühinesid nad suuremate riikidega. Saksi-Coburg sai Baieri osaks ja Saksi-Gotha ühines teiste väikeriikidega, et moodustada 1920. aastal Weimari vabariigis uus Tüüringi riik.
Saksimaa-Coburgi ja Gotha pealinnad olid Coburg ja Gotha. 1914. aastaks olid kahe hertsogkonna pindala ja rahvaarvud järgmised:
| Hertsogiriik | Piirkond | Rahvastik |
| Sachsen-Coburg | 1415 km2 (546,3 ruutmiili) | 74818 |
| Sachsen-Gotha | 562 km2 (217,0 ruut mi) | 182359 |
| Kokku | 1,977 km2 (763.3 ruut mi) | 257177 |
Saksi-Coburg ja Gotha oli ainus Euroopa riik, kes nimetas diplomaatilise konsuli Ameerika Konföderatsiooni riikidesse. Konsuli nimi oli Ernst Raven, konsul Texase osariigis. Kui Raven küsis 20. juulil 1861 Konföderatsiooni valitsuselt diplomaatilist eksekvamatuuri (luba tegutseda konsulina), võeti ta vastu.
House
Perekonna teistest liikmetest said Belgia ja Bulgaaria kuningad ning nad abiellusid peaaegu kõigi teiste Euroopa kuninglike perekondade vahel. Enam kui 50 aastat pärast seda, kui Bulgaariast sai vabariik, naasis kuningas Simeon Bulgaariasse ja valiti peaministriks. Pärast Esimest maailmasõda lõpetasid Belgia kuningad Saxe-Coburgi ja Gotha nime kasutamise, kuid ei muutnud kunagi ametlikult oma nime. Bulgaaria Simeoni ametlik nimi on Simeon Borisov Sakskoburggotski.
Saksi-Coburgi ja Gotha hertsogiriik lõpetas iseseisvuse 1918. aastal, kui Saksamaast sai vabariik. Carl Eduardilt, viimaselt valitsevalt hertsogilt võeti ära Briti tiitlid, kuna ta toetas Saksamaad I maailmasõjas. 1954. aastal suri ta.
Gotha sai osa uuest Tüüringi liidumaast ja Coburg liitus Baieriga.
Küsimused ja vastused
K: Mis on Saksi-Coburgi ja Gotha hertsogiriik?
V: Saksi-Coburgi ja Gotha hertsogiriik oli Saksamaal kaksikmonarhia, mis tähendab, et üks valitseja valitses kahte riiki - Coburgi ja Gotha hertsogkondi.
K: Mida tähendab "Saxe"?
V: "Saxe" tähendab Saksimaa, sest seal oli palju väikeriike, kuid kõiki valitsesid Saksimaa kuningliku koja liikmed. Tavaliselt viitab see Saksimaa kuningriigi valitsejatele.
K: Kes oli Ernst I Saksi-Coburgi ja Gotha hertsog?
V: Ernst I Saksi-Coburgi ja Gotha hertsog oli Ernst III Wettinide suguvõsast (Saksi-Gotha-Altenburgi hertsogid). Ta sai hertsogiks 12. novembril 1826, tema tiitlite hulka kuulusid hertsogid Jülich (Juelich), Cleves ja Berg, Engern ja Westfalen, vürst Lichtenberg, Landgrave Thuringia, Markgrave Meißen (Meissen), Krahv Hennerberg, Krahv Mark Ravensburg, Lord Ravenstein Tonna.
Küsimus: Kellega abiellus tema poeg Albert?
V: Tema poeg Albert abiellus oma nõbu kuninganna Victoriaga Ühendkuningriigist.
Küsimus: Kuidas muutus nimi Windsoriks I maailmasõjas?
V: Nimi muutus Windsoriks Esimese maailmasõja ajal, kuna sel ajal vihkasime kõike sakslast.
K: Miks sai Saalfeldist teise riigi osa?
V: Saalfeld sai teise riigi osaks, sest selle eelmisel valitsejal ei olnud enam ühtegi meessoost last, kes seda oleks pärinud, nii et see läks teisele perekonnale, kes jagasid oma maad omavahel - seega sai Saalfeldist osa Saxe-Meiningenist, mis võttis ka Hildburghauseni, kui selle eelmisest valitsejast sai hertsog või Saxe-Altenburg.
Otsige