Pärija: määratlus, liigid ja pärimisõiguse põhimõtted
Pärija: selgitus, pärimisõiguse põhimõtted ja erinevad liigid — selge ülevaade ametlikest ja presumptiivsetest pärijatest ning pärandamisreeglitest.
Pärija on isik, kes saab kellegi surma järgselt tema vara, õiguste ja kohustuste osa ehk pärandi. Tavapäraselt mõeldakse pärija all näiteks last, kes pärib vanemate vara, kuid pärijaks võib saada ka abikaasa, sugulane, võlausaldaja või väljapool perekonda olev isik, kui seda on ette nähtud testamendis.
Kes võib pärijaks olla?
Pärija saab olla:
- testamentipärija – isik, kellele vara on määratud testamendis (testament on pärimise tahtlusavalduse vorm);
- seadusjärgne pärija – isik, kellele pärand läheb, kui testament puudub või ei hõlma kogu varandust (pärimisjärjekorra alusel, nt abikaasa, lapsed, vanemad jt);
- pärandaja – mõnes kontekstis kasutatav mõiste isiku kohta, kes pärib praeguse omaniku surma korral; see terminit kasutatakse mõnikord õiguses või monarhia kontekstis;
- kroonprints – monarhia ja troonipärimise puhul kasutatakse mõistet troonipärija, kes on järjekorras troonile; see on ajalooliselt ja institutsionaalselt eriliik pärijast;
- presumptiivne ehk presumptiivne pärija – isik, kellel on ootusõigus pärandile, kui ei ilmne kedagi, kellel oleks pärimisreeglite kohaselt parem õigus.
Pärimisõiguse põhimõtted
- vabatahtlikkus ja testament – täisealine isik saab pärandi testamendi kaudu määrata vabaduse püsivalt edasi anda oma vara neile, keda ta soovib;
- seadusest tulenev pärimisjärjekord – kui testament puudub või mõni varaosa ei ole määratud, rakenduvad seaduses sätestatud pärimisreeglid (nt prioriteediks abikaasa ja lapsed, see järjestus sõltub riigi õigusest);
- pärandi vastuvõtmine ja tagasilükkamine – pärija peab tavaliselt pärandi vastu võtma või sellest loobuma; pärandiga kaasnevad nii õigused (vara) kui ka kohustused (võlad), mistõttu võib pärandist loobumine olla mõistlik;
- päranduse jagamine – kui pärijate hulka kuulub mitu isikut, jagatakse pärand kas võrdselt (per capita) või sugupõhiselt esindamise printsiibi järgi (per stirpes), sõltuvalt pärimisõigusest ja testamendist;
- kohustus ja vastutus – pärijad vastutavad pärandiga kaasnevate kohustuste eest, sh võlgade eest, selle ulatuses, kuidas seda määrab õigus (näiteks vastutus pärandi väärtuse ulatuses);
- kaitse ja seadusest tulenevad pärisosalused – paljudes õigussüsteemides on olemas kaitsemehhanismid sõltlikele pärijatele (näiteks sundpärand või kindel osalus abikaasale/lastele), mis piiravad täielikku vabadust testamendi koostamisel.
Kuidas pärimine käib (ülevaade)
- pärija tuvastamine – pärimisasjad algavad pärandiavamisest ja pärijate väljaselgitamisest;
- testamendi leidmine ja tõlgendamine – kui on testament, tuleb see välja selgitada ning järgida testamendi sätteid, arvestades seaduses kehtestatud piiranguid;
- pärandi aktsepteerimine või tagasilükkamine – pärijad võivad pärandi vastu võtta, võtta ära piirangutega või jätta vahele (loobuda);
- pärandi jagamine ja vormistamine – vara üleandmine pärijatele toimub vastavalt kokkuleppele või kohtulahendile, ning varade üleandmisega seotud dokumendid vormistatakse ametlikult;
- võlgade ja kohustuste lahendamine – enne vara jagamist tasutakse eelkõige pärandi võlad ja täidetakse kohustused.
Olulised tähelepanekud ja näited
Näiteks: kui isikul on testament, kus ta jätab kogu oma vara ühele sõbrale, aga tal on abikaasa ja lapsed, võivad seadused mõnes riigis anda abikaasale ja/või lastele õiguslikult kaitstud osa pärandist. Kui testament puudub, jaguneb vara vastavalt seaduses sätestatud järjekorrale.
Pärimisega kaasnevad sageli emotsionaalsed ja õiguslikud küsimused: kellel on eelisõigus, kuidas hinnata vara, kuidas käituda võlgadega. Pärimisõiguse täpne reguleerimine ja pärimisjärjekord on riigiti erinevad, seega isiklikes pärimisküsimustes on mõistlik pöörduda juristi või notari poole, kes tunneb kohalikke seadusi ja praktikat.
Monarhiad, kes on kasutanud tiitlit
Küsimused ja vastused
K: Mis on pärija?
V: Pärandaja on isik, kes pärib midagi pärast algse omaniku surma, tavaliselt laps pärast vanema surma.
K: Mis on pärija?
V: Pärandaja on naissoost pärija, naine, kes pärib midagi pärast algse omaniku surma.
K: Mida tähendavad ilmne pärija ja eeldatav pärija?
V: Ilmselt pärija ja eeldatav pärija viitavad tavaliselt isikule, kes saab pärandada kuningliku või aadli tiitli.
K: Mis on ilmne pärija?
V: Ametlik pärija on keegi, kes saab praeguse tiitliomaniku, tavaliselt monarhia troonipärija, surma korral pärandaja.
K: Mis on kroonprints?
V: Kroonprints on monarhia troonipärija, isik, kes pärib trooni pärast praeguse monarhi surma.
K: Mis on troonipärija?
V: Presumptiivne pärija on isik, kes võib pärida, kui ei leita kedagi, kellel on pärimisreeglite kohaselt parem õigus.
K: Kas presumptiivne pärija võib saada troonipärijaks?
V: Jah, kui isik, kellel on parem õigus saada pärandit, sureb või on pärandist ilma jäänud, võib eeldatav pärija saada pärandijaks ja pärida pärandiõiguse.
Otsige