Taani Kuningriik

Ajalugu

Taani ühendati esimest korda 10. sajandil, viikingiajastul, kuningas Harald Bluetoothi (u 985) poolt, kes pööras Taani esimesena kristlusse. Viikingid on tuntud riikide vallutamise poolest. 11. sajandil kontrollisid Taani viikingid mõnda aega Inglismaad (Danelaw). 1397. aastal said Taani, Rootsi ja Norra üheks riigiks ühe kuningannaga (seda riiki nimetati Kalmari liiduks) Rootsi sai 1523. aastal taas eraldi riigiks. Taani ja Norra (Taani-Norra) jäid ühtseks, kuni 1814. aastani. Taani-Norra kontrollis paljusid saari Atlandi ookeanis, sealhulgas Fääri saari, Islandit ja Gröönimaad. Island sai 1944. aastal Taanist iseseisvaks.

Taanist sai põhiseaduslik monarhia 5. juunil 1849, kui ta võttis vastu põhiseaduse, mis võttis kuningalt volitused ja andis õigused Taani tavakodanikele. Praegu on 5. juuni Taanis püha, mida nimetatakse "põhiseaduse päevaks".

Aastate jooksul kaotas Taani lahingutes palju maad, mida ta kontrollis. Taani suurim sõjaõnnetus oli teine Schleswigi sõda (1864. aastal), kui Schleswigi ja Holsteini hertsogkonnad vallutati Preisimaa Kuningriigi poolt (praegu Saksamaa osa). See oli Taani jaoks suur kaotus ja seetõttu alustas ta pärast seda kaotust neutraalsuspoliitikat, mis tähendas, et ta ei osalenud enam üheski sõjas ega toetanud teisi riike. Taani ei osalenud esimeses maailmasõjas.

9. aprillil 1940 vallutas Natsi-Saksamaa Taani ja natsid jäid Taanisse kogu Teise maailmasõja ajaks. Sõja ajal, 1943. aastal aitasid taanlased üle 8000 juudi Taanist Rootsi põgeneda, kui natsid üritasid neid arreteerida.

Pärast Taani vabastamist üks osa riigist ei olnud. See oli Bornholmi saar. Seal paiknenud Saksa komandant von Kamptz keeldus Nõukogude Liidule alla andmisest, kuna sakslased põgenesid Bornholmi ja edasi Rootsi. Seejärel pommitasid nõukogude väed kahte suuremat linna Rønne ja Nexø. Pärast sakslaste vangistamist 9. mail 1945 okupeeris Nõukogude armee saare kuni 6. aprillini 1946.

Pärast Teist maailmasõda sai Taani NATO ja Euroopa Liidu liikmeks. Gröönimaa ja Fääri saared on nüüd Taani Kuningriigi osa ning neil on oma valitsus ja piiratud võim.

Koosolek põhiseaduse kirjutamiseks, 1848.

Valitsus ja poliitika

Taanis on kolm võimuharu: kohtuvõim (kohtud), täidesaatev võim (peaminister ja kabinet) ja seadusandlik võim (Taani parlament). Taani praegune peaminister on Mette Frederiksen, kes valiti 2019. aasta juunis.

Taani on kuningriik, mis tähendab, et tal on monarh (kuningas või kuninganna). Praegune monarh on kuninganna Margrethe II. Margrethe II-l ei ole palju võimu (ta ei tee olulisi otsuseid) ja tal on sümboolne roll. Taanist sai 1849. aastal konstitutsiooniline monarhia.

Parlamendivalimised toimuvad iga nelja aasta tagant ning valimiste võitja on erakond või koalitsioon, mis saab kõige rohkem hääli ja kohti parlamendis. Pärast valimisi koondub mitu üksmeelset erakonda, et moodustada koalitsioonivalitsus, ja suurima erakonna juhist saab peaminister.

Siin on lühikokkuvõte Taani suurimatest erakondadest, poliitilisel teljel vasakult paremale:

• Punase ja rohelise liidu (taani keeles Enhedslisten) kommunistlik partei.
• Alternatiiv (taani keeles Alternativet), roheline progressiivne erakond.
• Sotsialistlik Rahvapartei (taani keeles Socialistisk Folkeparti), sotsialistlik partei.
• Sotsiaaldemokraadid (taani keeles Socialdemokraterne), vasakpoolne partei, mis on "sotsiaaldemokraatlik" (kergelt sotsialistlik).
• Venstre, Taani liberaalne partei (taani: Venstre, mis tähendab "vasakpoolne"), liberaalne partei.
• Taani Sotsiaalliberaalne Partei (taani keeles Det Radikale Venstre), radikaalne vasakpoolne/parempoolne liberaalne partei.
• Konservatiivne Rahvapartei (taani keeles Det Konservative Folksparti), konservatiivne partei.
• Liberaalne liit (taani keeles: Liberal Alliance), parempoolne liberaalne partei.
• Taani Rahvapartei (taani keeles Dansk Folkeparti), parempoolne poliitiline partei, kes ei poolda sisserännet (teistest riikidest pärit inimesed, kes tulevad Taani elama).

Heaolu

Taani, nagu teisedki Põhjamaad, on tuntud kui suur heaoluriik. Valitsus pakub üldsusele mitmeid teenuseid, näiteks tasuta tervishoiuteenuseid, tasuta haridust (kool ja kolledž) ning tasuta eluaset vaestele. Taanlased maksavad kõrgeid makse, et rahastada heaolu.

Margrethe II on Taani kuninganna alates 1972. aastast.


Mette Frederiksen, Taani praegune peaminister alates 2019. aastast

Geograafia

Taani on Skandinaavia riikidest kõige väiksem. Naabrid on Saksamaa (lõunas), Rootsi (idas), Norra (põhjas) ja Ühendkuningriik (läänes). Riiki ümbritseb meri, välja arvatud Jüütland (Jylland), mis on Taani suurim osa. Saksamaaga ühendab seda maismaa. Kagus on Läänemeri, läänes Põhjameri, põhjas Skagerrak ja kirdes Kattegat.

Taani lääneosa on Jüütimaa poolsaar (taani keeles Jylland, hääldatakse yoo´-land), mis piirneb Saksamaaga. See on ainus osa Taanist, mis ei ole saar. Ülejäänud Taani hõlmab 76 saart, kus inimesed elavad, ja palju pisikesi saari. Suurimad saared on Zealand (Sjælland) ja Funen (Fyn). Idas asub Läänemeres Bornholmi saar, mis on ainus koht Taanis, kus on näha aluspõhja.

Riik on üsna tasane. Kõrgeim mägi on Møllehøj, mis on 170,86 meetrit kõrge. Seal on palju väiksemaid künkaid, järvi, ojasid, metsi ja põllumaad. Taani rannajoone pikkus on 7 314 km. Keegi Taanis ei ela rannikust kaugemal kui 60 km. Taani pikim jõgi on Gudenå.

Kliima

Taanis on üsna tuuline ja vihmane ilm. Talvel ei lähe väga külmaks; enamikul aastatel on vaid paar nädalat lund. Umbes iga kümne aasta tagant jäätub meri saarte ümber, kuid enamikul talvedest see nii ei ole. Kliima ja topograafia ei sobi talispordiks.

Enamik suvesid ei ole väga kuumad. Inimesed riietuvad alati nii, et nad oleksid valmis vihma või tuule jaoks. On ka väga päikesepaistelisi aegu, kuid keegi ei saa ette teada, millal need on. Parim aeg aastas on maist ja juunist kuni jaanipäevani.

Piirkonnad ja omavalitsused

Taani on jagatud viieks piirkonnaks (taani keeles regioner või region for one). Regioonid asendasid endised maakonnad (amter) 2007. aasta jaanuaris. Piirkonnad vastutavad haiglate ja tervishoiu eest.

Piirkondade loetelu
Taani nimi	Ingliskeelne nimi	Suurim linn	Rahvastik (1. jaanuar 2008)	Piirkond (km²)	Rahvaarvu tihedus (km² kohta)
Piirkond Hovedstaden	Taani pealinnaregioon	Kopenhaagen	1,645,825	2,561	642.6
Piirkond Midtjylland	Kesk-Taani piirkond	Århus	1,237,041	13,142	94.2
Piirkond Nordjylland	Põhja-Taani piirkond	Aalborg	578,839	7,927	73.2
Piirkond Sjælland	Piirkond Meremaa	Roskilde	819,427	7,273	112.7
Piirkond Syddanmark	Lõuna-Taani piirkond	Odense	1,194,659	12,191	97.99
Kogu riik			5,475,791	43,094	127.0

Seejärel jaotatakse piirkonnad omavalitsusteks (taani keeles kommuner). Praegu on 98 omavalitsusüksust, kuid enne 2007. aasta jaanuari oli neid 275. Omavalitsuste arvu vähendati, kui otsustati, et tõhususe suurendamiseks peaks iga omavalitsusüksus olema vähemalt 20 000 elanikuga.

Taani kaart


Taani piirkondade kaart

Inimesed

2009. aasta statistika kohaselt on enamik (90,5%) Taani veidi alla 5,4 miljoni elanikuga elanikkonnast taani päritolu. Ülejäänud 8,9% on sisserändajad või hiljutiste sisserändajate järeltulijad, kellest paljud on pärit Lõuna-Aasiast või Lähis-Idast. Väikesed rühmad on ka Gröönimaalt pärit inuittide ja fääri saarte elanikud.

Taanlased räägivad taani keelt, mis on väga sarnane teiste Skandinaavia keeltega. Rootsi ja norra keel on taani keelele nii lähedal, et enamik taanlasi mõistab neid.

Lisaks taani keelele räägib enamik taanlasi ka mõnda võõrkeelt, näiteks inglise keelt, mis on populaarne rahvusvaheline keel, või saksa keelt. Jüütimaa lõunaosas räägib saksa keelt saksa vähemus. Fääri saartel räägitakse fääri keelt ja Gröönimaal elavad inimesed räägivad inuiti keelt.

Religioon ei mängi enamiku taanlaste elus suurt rolli ja kirikus käimine on väga väike. Kuigi paljud taanlased on ateistid, kuulub 80,4% neist siiski Taani protestantlikku "Taani kirikusse" (taani keeles Folkekirke, rahvuskirik), mis on Taani ametlik "riigikirik". Rahvuskirik on luteri kirik, mis tähendab, et see eraldus roomakatoliku kirikust 16. sajandil. Teised olulised usundid on judaism, islam (moslemite arv kasvab), muud protestantlikud rühmitused ja katoliiklus.

Rahvastiku muutumine Taanis viimase 45 aasta jooksul

Transport

Paljude saarte tõttu on Taanis palju sildu. Riigi peamised osad ja enamik suuremaid saari on omavahel ühendatud maanteede ja raudteedega. Üks maailma pikimaid sildu ühendab riigi ida- ja lääneosa, samuti on suur sild Rootsile. Veel puudub sild üle Läänemere Saksamaale, kuid see ehitatakse tõenäoliselt mõne aasta jooksul. Sild Rootsi oli kallis, selle ehitamine võttis kaua aega ja nõudis inseneridelt palju planeerimist.

Paljudel saartel puuduvad endiselt sillad mandrile. Inimesed peavad nendele saartele jõudmiseks sõitma paadiga või lennukiga. Paljudele saartele ei jõua kunagi sildade kaudu, sest nad on liiga väikesed või liiga kaugel. Kui saarel on liiga vähe inimesi, ei ehitata sageli sildasid, sest nende ehitamine on kallis.

Jalgrattasõit on Taanis väga populaarne, sest maa on nii tasane. Kopenhaagen on väga jalgrattasõbralik linn, kus jalgrattateid on üle 12 000 km.

Great Belt Fixed Link on Taani suurim sild

Kultuur

Taani rahvas on alati sõltunud merest. Varasematel aegadel ei saanud inimesed kuhugi reisida, kui nad ei sõitnud laevaga. Paljud taanlased olid kalurid või kaupmehed. Ka tänapäeval veedavad paljud taanlased palju aega mere ääres või mere ääres.

Põllumajandus on alati olnud üks peamisi elukutseid. Kliima ja pinnase tõttu on Taani hea koht põllumajanduse jaoks. Toiduainete eksport naaberriikidesse on riigi üks tähtsamaid tuluallikaid. Taani singid ja küpsised eksporditakse kogu maailma.

Võib-olla on kõige kuulsam taanlane tegelikult Hamlet, William Shakespeare'i kuulsa näidendi nimitegelane, mille tegevus toimub Kopenhaagenist põhja pool asuvas Kronborgi lossis Helsingøris. Näidendi aluseks on vana taani müüt Jüütimaa viikingiprints Amledist ja tema kättemaksu püüdlustest oma isa mõrvari vastu. Teine laialt tuntud taanlane on Hans Christian Andersen, kes on tuntud peamiselt selliste muinasjuttude nagu "Väike merineitsi" ja "Inetu pardipoeg" poolest. Maailmas on tuntud ka Karen Blixen, Tycho Brahe ja filosoof Søren Kierkegaard. Taanis on palju kuulsaid teadlasi, sealhulgas Niels Bohr, kuulus füüsik, kes töötas välja esimese toimiva aatomi mudeli, ja Ole Rømer, kes avastas valguse kiiruse. Hans Kirk, kuigi väljaspool Taanit vähem tuntud, on kõigi aegade enimmüüdud taani romaani "Kalamehed" autor.

Muusika

Taanlased naudivad palju erinevaid muusikaliike, sealhulgas balletti, džässmuusikat, pop- ja rokkmuusikat. Taani kuulsaim klassikaline helilooja on Carl Nielsen. Tuntud Taani bändide hulka kuuluvad popbänd Aqua ja indie-rockbänd The Raveonettes. Kõige kuulsam Taani rokkstaar on Lars Ulrich ansamblist Metallica.

Toiduained

Taani köök koosneb sarnaselt teiste Põhjamaade (Soome, Norra, Island ja Rootsi) ning Põhja-Saksamaa köögiga peamiselt sealihast ja kalast. Taani traditsiooniline toit on frikadeller (praetud lihapallid, mida serveeritakse sageli kartulite ja mitmesuguste kastmetega). Samuti süüakse laialdaselt kala, eriti Jüütimaa läänerannikul.

Pühad

Jõulud (taani keeles: Jul) on aasta peamine püha. Traditsiooniliselt tähistatakse jõule eelõhtul, 24. detsembril, mil süüakse peamine jõuluroog ja pakitakse välja kingitused.

Talve keskel tähistatakse paastu. Lapsed riietuvad ja käivad majast majja raha kerjamas. Viimastel aastatel on selle tava üle võtnud Halloween ja enamik inimesi annab kommi, mitte raha. Kommidega täidetud tünnid lüüakse nuiaga puruks. See, kes paneb kommid välja kukkuma, nimetatakse kassikuningannaks ja see, kes tabab viimase kepi, nimetatakse kassikuningaks.

Jaanipäeva tähistatakse 23. juuni õhtul suure jaanitulega. Enamikul taanlastest on juulis või augustis kolmenädalane suvepuhkus.

Pühad
Kuupäev	Inglise nimi	Kohalik nimi	Märkused
1. jaanuar	Uue aasta päev	Nytårsdag
Neljapäev enne lihavõttepüha pühapäeva	Suur neljapäev	Skærtorsdag
Reede enne lihavõttepüha pühapäeva	Suur reede	Langfredag
Märts/aprill	Lihavõttepüha	Påskesøndag	Taanlased tähistavad kolm päeva lihavõtteid.
Päev pärast lihavõttepüha	Lihavõttepühade esmaspäev	2. Påskedag
1. mai	Tööpäev	Arbejdernes kampdag	See päev ei ole kõigil vaba.
5. juuni	Põhiseaduse päev	Grundlovsdag	Taani põhiseaduse allkirjastamise mälestuseks 1849. aastal.
Varieerub		Püha Bededag	Väiksemate kristlike pühade kogumine üheks täispoolseks päevaks.
40 päeva pärast lihavõtteid	Ülestõusmispüha	Kr. Himmelfartsdag
7 nädalat pärast lihavõtteid	Nelipüha	Pinse	Taanlased tähistavad kahel päeval nelipühi.
24. detsember	Jõululaupäev	Juleaften	Lapsed saavad kingitusi jõulupüha eelõhtul.
25. detsember	Jõulupüha	Juledag	Taanlased tähistavad jõule kolmel päeval.
26. detsember	2. Jõulupüha	2. Juledag

Sport

Kõige populaarsem spordiala Taanis on jalgpall. Purjetamine, ujumine ja muud veespordialad on pika rannajoone tõttu väga populaarsed. Teine levinud spordiala on jalgrattasõit (Kopenhaagenile on antud hüüdnimi "jalgratturite linn", sest jalgrattad on liikumiseks väga populaarsed), mis on Taanis muutunud populaarseks osaliselt seetõttu, et kogu riigis on tasane maa. Pikkade talvede ajal on populaarsed ka sellised sisespordialad nagu sulgpall ja käsipall.

Taani avatud võileib (smørrebrød) tumedal rukkileival. Taanis populaarne toiduaine.

Monarhia

Monarh on sõna, mis tähendab kuningat või kuningannat. Taani on vanim monarhia Euroopas. Praegune monarh on kuninganna Margrethe II, kes on kuninganna alates 1972. aastast. Taanil ei ole praegu kuningat. Margrethe abikaasat nimetati printsiks, sest ta oli eelmise kuninga õepoeg, mitte poeg. Ta suri 13. veebruaril 2018. aastal 83-aastaselt. Kuninglikul paaril on kaks last:

• Kroonprints Frederik, kes abiellus Austraalia naise nimega Maryga ja kellel on 4 last:
• Prints Christian
• Printsess Isabella
• Prints Vincent ja printsess Josephine (kaksikud)
• Joachim abiellus Hongkongist pärit briti naisega, kuid lahutas 2005. aastal pärast 10-aastast abielu. Tal on kaks poega:
• Vürst Nikolai
• Prints Felix

2008. aastal abiellus prints Joachim teist korda. Tema uus abikaasa on pärit Prantsusmaalt ja kannab nime Marie, kellega tal on poeg ja tütar.

·          

• Prints Henrik
• Printsess Athena

Taani kuninganna Margrethe II (vasakul) ja tema lahkunud abikaasa, prints Henrik (paremal).

Seotud leheküljed

• Taani olümpiamängudel
• Taani jalgpallikoondis
• Taani jõgede loetelu