Hans Christian Andersen — Taani muinasjutuautor: elu, tööd ja pärand (1805–1875)
Hans Christian Andersen (2. aprill 1805 - 4. august 1875) oli taani kirjanik.
Andersen sündis Taanis Odenses. Tema isa oli kingsepp ja ema pesi klientide jaoks riideid. Perekond oli vaene. Kui Andersen oli 11-aastane, suri tema isa. 14-aastaselt jättis Andersen ema ja kodu maha. Ta kolis Kopenhaagenisse.
Kuningas aitas Andersenil oma hariduse lõpule viia. Andersen tahtis saada näitlejaks või tantsijaks. Tal ei olnud andeid kummalegi. Ta hakkas kirjutama romaane, näidendeid, luuletusi, lühijutte ja reisikirju. Aastal 1835 avaldas ta neli muinasjuttu, mis meeldisid lugejatele. Pärast seda edu tahtis ta kirjutada rohkem muinasjutte.
Anderseni lood olid populaarsed kogu Euroopas. Teda kutsuti rikaste ja võimsate inimeste kodudesse. Ta armus mitmetesse meestesse ja naistesse. Ta oli armunud lauljatar Jenny Lindi. Samuti armus ta balletitantsija Harald Scharffi.
Andersen oli õnnelik ja muretu mees. Ta reisis üle kogu Euroopa. Ta tahtis näha vaatamisväärsusi. Ta lootis, et reisimine teeb ta veelgi õnnelikumaks. Ta kandis alati köit kaasas. Ta kavatses seda köit kasutada vajaduse korral tuletõrjeks. 1872. aasta kevadel kukkus Andersen oma voodist maha ja ei taastunud. Varsti pärast seda ilmnesid Andersenil maksavähi tunnused. Ta suri 4. augustil 1875. aastal kukkumisele järgnenud tüsistuste ja maksavähi tagajärjel.
Elutee lühiülevaade
Hans Christian Andersen tuli vaesest perekonnast, kuid tema andekus ja visadus viisid ta linnaelu ja kirjandusliku karjäärini. Noorukina sai ta toetust mõnelt mõjukalt isikult, kelle toel osales ta Kopenhaageni teatrikoolitustel ja sai võimaluse haridust jätkata. Kuigi ta soovis algselt näitlejaks või tantsijaks saada, leidis ta kutsumuse kirjutamises — esmalt proosas, näidendites ja luules ning hiljem eelkõige muinasjuttudes.
Looming ja tähtsamad teosed
Andersen avaldas 1835. aastal oma esimese muinasjuttude kogumiku, mis tõi talle varakult rahvusvahelise tuntuse. Tema muinasjutud on sageli mitmekihilised: neis kohtuvad lihtne, lapsemeelne kujundlus ja sügavamad, vahel melanhoolsed või sotsiaalsed teemad. Andersen kombineeris folkloori, isiklikke kogemusi ja kujutlusvõimet, luues lood, mis kõnetavad nii lapsi kui täiskasvanuid.
- Kuulsamad jutud (valik): „Den lille Havfrue” (Väike merineitsi), „Den grimme ælling” (Inetu pardipoeg), „Keiserens nye klæder” (Keisri uued riided), „Snedronningen” (Lumekuninganna), „Tommelise” (Thumbelina).
- Ta kirjutas samuti romaane, näidendeid, luuletusi, reisikirju ja memuaare ning avaldas üle 150 muinasjutu ja jutustuse eluea jooksul.
Isiklik elu ja avalik kuvand
Andersen oli suure publiku lemmik ja teda kutsuti sageli rikaste ja mõjukate inimeste seltskonda. Tema eraelulised suhted olid keerulised: ta koges palju üksikromantikat ja mitmeid ühekülgseid armunud tundeid, näiteks lauljatar Jenny Lindi ja balletitantsija Harald Scharffi suhtes. Ta jäi elus vallaliseks ning tema isiklik kirjavahetus ja päevikud annavad tunnistust tundlikkusest, üksildusest ja unistustest.
Andersen oli ka suur reisija: ta külastas paljusid Euroopa maid, eriti Saksamaad, Itaalat ja Inglismaad, ning kirjutas reisikirju, mis lisasid tema mainele maailmakodanliku looja kuvandi.
Surm ja pärand
Andersen kukkus 1872. aastal voodist ning tema tervis halvenes järk‑järgult. Arvatava põhjusena mainitakse maksahaigust ning ta suri 4. augustil 1875. Ta on maetud Kopenhaageni Assistensi kalmistule.
Tänapäeval on Hans Christian Anderseni mõju suur: tema lood on tõlgitud paljudesse keeltesse ning kohandatud filmiks, ballettideks, ooperiteks ja teatrietendusteks. Kopenhaageni kuulus skulptuur „Väike merineitsi” (Edvard Eriksen, 1913) on saanud üheks Taani sümboliks. Odenses asuv H. C. Anderseni muuseum ja mitmed mälestusüritused, sealhulgas 200. sünniaastapäeva tähistamine 2005. aastal, hoiavad tema pärandit elavana.
Miks on Andersen oluline?
Andersen muutis muinasjutužanri: tema lood ei olnud pelgalt moraliseerivad lastejutud, vaid tihti sügava emotsionaalse ja sotsiaalse laenguga lühilood, mis käsitlevad identiteeti, eraldatust, unistuste ja reaalsuse konflikte. Tema looming on andnud aluse kaasaegsele lasteluulele ja -kirjandusele ning jääb lugejate järgi tuntuks ja oluliseks veel tänapäevalgi.
Töötab
- Printsess ja hernes (1835)
- Tinderbox (1835)
- Thumbelina (1835)
- Väike merineitsi (1837)
- Keisri uued riided (1837)
- Püsiv tinasõdur (1838)
- Metsikud luiged (1838)
- Ole Lukøje (1841)
- Sigade karjapidaja (1841)
- Ingel (1843)
- Ööbik (1843)
- Inetu pardipoeg (1843)
- Väike tikutüdruk (1845)
- Punased kingad (1845)
- Karjane ja korstnapühkija (1845)
- Lumekuninganna (1845)
- Kuusepuu (1845)
- Vari (1847)
- Ühe ema lugu (1847)
Küsimused ja vastused
K: Kes oli Hans Christian Andersen?
V: Hans Christian Andersen oli Taani kirjanik, kes sündis Taanis Odenses.
K: Millega tegid tema vanemad tööd?
V: Tema isa oli kingsepp ja ema pesi klientide jaoks riideid.
K: Millal ta kodust lahkus?
V: Ta lahkus kodust 14-aastaselt, et kolida Kopenhaagenisse.
K: Milliseid teoseid ta kirjutas?
V: Ta kirjutas romaane, näidendeid, luuletusi, lühijutte ja reisikirju.
K: Miks aitas kuningas tal oma haridustee lõpetada?
V: Kuningas aitas Andersenil oma haridustee lõpetada, sest ta tahtis saada näitlejaks või tantsijaks, kuid tal polnud selleks talenti, nii et ta hakkas hoopis kirjutama.
K: Kuidas võtsid lugejad tema lood vastu?
V: Tema lood olid populaarsed kogu Euroopas ja lugejad võtsid neid hästi vastu.
K: Kuidas ta suri?
V: Ta suri maksavähki 4. augustil 1875 pärast seda, kui ta sai 1872. aasta kevadel voodist kukkudes raskeid vigastusi.