Taanlased: ajalugu, keel, kultuur ja etniline identiteet

Taanlased ehk taanlased on Taanis sündinud rahvus ja etniline rühm, kes räägib taani keelt. Taanlaste kultuuriline ja ajalooline identiteet on kujunenud sajandite jooksul, hõlmates nii muistsetest germaani hõimudest ja viikingiajast pärinevaid mõjutusi kui ka keskaja, varauusaegsete riigikujunemiste ning 19.–20. sajandi rahvusliku liikumise jooni.

Esimest korda mainitakse taanlasi Taani territooriumil Jellingi ruunikivil, kus mainitakse, kuidas Harald Bluetooth 10. sajandil taanlased ristiusku pööras. Sellest ajast alates on Taani olnud pidevalt asustatud ning kuigi sellest ajast alates on Taani jõudnud palju kultuurilisi ja etnilisi mõjutusi ning sisserännet üle kogu maailma, näevad taanlased end pigem allikates mainitud varaste taanlaste etniliste järeltulijatena.

Ajalugu

Taani ajalugu ulatub eelajaloolistest asustustest kuni tänapäevase sotsiaalse-demokraatliku riigini. Viikingiajal (8.–11. sajand) olid taanlased aktiivsed meresõitjad, kaubitsejad ja rändurid, kelle mõju ulatus Põhjamerelt kuni Inglismaani ja Läänemereni. Keskajal kujunes Taanist monarhia, mis oli tähtis piirkondliku konksuga ka Euroopa poliitikas (näiteks Kalmar’i liit 14.–15. sajandil). 19. sajandi rahvuslik ärkamine ja keelepõhine identiteet andsid tuge tänapäevasele taani rahvuslikule mõistmisele. 20. sajandil sai Taanist kaasaegne welfare-riik, mille tunnused on universaalsed sotsiaalkindlustussüsteemid, kõrge elatustase ja tugev avalik haldus.

Keel

Taani keel on lääne-skandinaavia keel, mis on lähisuguluses rootsi ja norra keelega. Kirjutatud taani keel kasutab ladina tähestikku, sh tähti æ, ø ja å. Kuigi taani ja rootsi/norra kõnekeel omavahel osaliselt arusaadav, on häälduse erinevused (eriti taani vaiksem ja kokkuvajunud hääldus) olulised ning teevad mõnel juhul arusaamise raskemaks. Taanis on mitu dialekti — näiteks jätski (jysk) ja saarte dialektid — ning äsja toimunud sotsiaalsed ja demograafilised muutused on mõjutanud keelekasutust, keelekogukondi ja keeleõpet.

Kultuur

Taanlaste kultuur hõlmab mitmeid valdkondi:

• Religioon ja traditsioonid: ajalooliselt on luterlus olnud domineeriv (Taani Rahvuskirik), kuigi ühiskond on viimastel kümnenditel tugevalt sekulariseerunud. Olulised pühad ja tavad, nagu jõulud (jõulupühad), laulupidustused ja rahvapärased kombed, on kultuurilise identiteedi osad.
• Köök: tuntud on smørrebrød (avatud võileivad), marineeritud räim, rukkileib ja kaasaegne Põhjamaade köök, kus Taani kokad on saavutanud rahvusvahelise tuntuse.
• Kunstitraditsioonid ja disain: Taani modernism ja disain (mööbel, arhitektuur) on maailmas hinnatud; tuntud on minimalistlik, funktsionaalne esteetika. Kirjanduses on maailmas tuntud H. C. Andersen ja teised taani autorid.
• Muusika ja film: nii rahvamuusika kui ka kaasaegne pop- ja elektrooniline muusika on osa kultuurist. Taani kinokunst ja televisioonisari on viimasel ajal saanud rahvusvahelist tähelepanu.

Etniline identiteet ja demograafia

Taanlaste etniline identiteet on ajalooliselt tugevalt seotud keele, kultuuriliste tavade ja Taani territooriumi mõistega. Traditsiooniliselt on Taani olnud suhteliselt homogeenne rahvusriik, kuid alates 20. sajandi teisest poolest on rände ja globaliseerumise tõttu ühiskond muutunud mitmekesisemaks. Eestis ja laiemalt kasutatakse mõistet \"taani\" nii rahvuse ja keele kui ka kodakondsuse tähistamiseks, kuid tuleb eristada ka Taani kuningriigi koostises olevaid väiksemaid rahvusgruppe (näiteks sámi ei kuulu Taani alla) ning autonoomseid alasid — Gröönimaa ja Fääri saared — kus elavad brom erinevad etnilised kogukonnad (groenlandi inuitid, fääride elanikud).

Taani ühiskonnas on ka tunnustatud vähemusi: näiteks saksa vähemus Lõuna-Jüütimaal ning põlisrahvad ja rändajate kogukonnad (sh migrandid Türgist, Iraagist, Süüriast ja mujalt). Immigratsioon on mõjutanud nii linnapiltide demograafiat kui ka kultuurilist mitmekesisust ning tekitanud avalikku debatti integratsiooni, kodakondsuse ja kultuurilise identiteedi üle.

Kaasaegsed väljakutsed ja tulevik

Kaasaegsed väljakutsed, millega taanlaste kultuur ja identiteet silmitsi seisavad, hõlmavad demograafilisi muutusi (vananemine), migratsiooniintegratsiooni küsimusi, keele säilitamist globaliseeruvas maailmas ning kliimamuutusega seotud poliitilisi ja majanduslikke kohustusi. Samas püsivad tugevad väärtused nagu sotsiaalne turvalisus, haridus ja ühiskondlik solidaarsus kesksetena paljude taanlaste identiteedis.

Kokkuvõttes on taanlased rahvus ja etniline rühm, kelle kultuuriline pärand on rikastunud ajalooliste suhete, keelelähedaste naabrite ja tänapäeva rahvusvaheliste mõjude kaudu. Nende identiteet on nii juurdunud minevikus kui ka dünaamiline — kohanev uute demograafiliste ja kultuuriliste tingimustega.

Küsimused ja vastused

K: Kes on taanlased?

K: Kas väljaspool Taanit on taani vähemusgrupp?

K: Mis on Jellingi ruunikivi?

K: Kui kaua on Taani olnud asustatud?

K: Kas Taani on kogenud kultuurilist ja etnilist mõju väljastpoolt riiki?

K: Kuidas näevad taanlased end võrreldes oma varaste esivanematega?

K: Kes oli vastutav taanlaste ristiusku pööramise eest?

Otsing