Dungani keel — hui rahva mandariinipõhine kirillitsakeel (Xinjiang, Gansu)
Dungani keel — hui rahva mandariinipõhine kirillitsakeel Xinjiangis ja Gansus: tonaalne Hiina-tütarkeel araabia‑pärsia laensõnadega. Loe artiklit.
Dungani keel on endise Nõukogude Liidu ja Xinjiangi aladel elava etnilise rühma dungani rahva emakeel, kes on hui rahva järeltulijad. Dunganid nimetavad oma keelt hui keeleks. See on mandariini hiina keele tütarkeel, mis põhineb Gansu ja Shaanxi dialektidel ning mõlema dialekti kõnelejad saavad üksteisest suures osas aru. Seda nimetatakse vastastikuse mõistetavuseks. Nagu hiina keel, on see nii tonaalne kui ka analüütiline. Erinevused dungani ja hiina keele vahel seisnevad siiski selles, et dungani keelt kirjutatakse kirillitsas, mitte hiina tähtedega, ja sõnavara on erinev. Dungani keeles on rohkem araabia ja pärsia laenusõnu ning mitmed terminid ei ole enam kasutusel standardhiina keeles.
Päritolu ja ajalugu
Dungani rahvas on pärit Hiina hiinlastest, kes olid usuliselt ja kultuuriliselt seotud hui rahvaga (muslimid hiinlased). 19. sajandi keskpaigas ja lõpus toimunud sotsiaal-poliitiliste konfliktide ja ülestõusude tulemusel rändasid paljud neist Venemaa keisririigi aladele (hiljem Nõukogude Liitu). Sellest migratsioonist on päritki suur osa tänastest dungani kogukondadest Kesk-Aasias (eriti Kasahstanis ja Kirgistanis), aga Dunganid elavad ka Xinjiangi provintsis ja Gansu ning Shaanxi piirialadel Hiinas.
Kirjutussüsteem ja kirjakeel
Ajalooliselt kasutasid Hui-rahva liikmed islami haruldasemaid kirjutusi, näiteks Xiao'erjingut (araabia-põhine transkriptsioon mandariini hiinakeelest). Pärast koloonia- ja sotsiaalpoliitilisi muutusi ning nõukogude perioodil hakati dungani keelt kirjeldama ja õpetama kirillitsalusel ortograafial. Dungani kirillitsaal põhineb mandariini häälikute märkimisel, kuid erinevalt hiina puhul kasutatavatest märgisüsteemidest ei märgi kirillitsaversioon tavaliselt toone, mistõttu kirjalik kujutis erineb kõne tasemel oluliselt.
Hääldus ja grammatika
Dungani keel on, nagu mandariini lähedased murded, tonaalne ja analüütiline keel: sõnajärjestus on enamasti SVO, kasutatakse abisõnu ja järjestusi morfoloogiliste muutuste asemel ning tähendus kantakse palju intonatsioonist ja toonidest. Häälikusüsteem ja toonid on lähedased Gansu–Shaanxi mandariini murrete omadustele, kuid osaliselt on säilinud vanemaid vorme ja häälduse eripärasid, mida standardhiina häälestus ei kata.
Sõnavara ja mõjutused
Sõnavaras kajastub dungani rahva ajalugu ja kultuur: palju islami- ja usulisi termineid on laenatud araabia ja pärsia keeltest ning lisaks on märgata laensõnu lähinaabrite (turkikeelsete rahvaste) ja vene keeltest. Mõningad sõnad on säilitanud vanemat mandariini kujule omaseid vorme, mida tänapäeva standardhiinas enam ei kasutata.
Levialad, staatus ja kirjandus
Dungani keelt räägitakse peamiselt Kesk-Aasias (Kasahstan, Kirgistan, Uzbekistan) ning Hiina läänepiirkondades (Xinjiang, Gansu, Shaanxi). Keel on enamasti hõimukeeleline ja kogukonnasisene: seda kasutatakse igapäevases suhtluses, kodus ja kohalikes kogukondlikes üritustes. Nõukogude perioodil töötati välja kirjakeel, ilmusid õpikud ja kohalikud väljaanded dungani keeles. Tänapäeval on dungani keele hoidmiseks ja õpetamiseks olemas kultuurilised organisatsioonid ja mõned kirjalikud väljaanded, kuid keel seisab silmitsi assimileerumise survega — noorem põlvkond võib eelistada õppida standardhiinat või venekeelset haridust sõltuvalt elukohast.
Keisatus ja säilimine
Dungani keel ei ole rahvusvaheliselt laialt levinud kirjakeel ja seda võib pidada suhteliselt väikekogukondlikuks keeleks. Selle säilimisele aitavad kaasa perekondlikud sidemed, religioossed praktikad ja kultuurilised traditsioonid. Samas mõjutavad migratsioon, linnastumine ja hariduspoliitika keelepraktikat — keeleväline toetus ja kohalikud haridusalgatused on jätkuvalt olulised, et järjepidevus püsiks ka tulevikus.
Lisalugemiseks ja keeleteaduslikeks uurimusteks on soovitatav otsida töid, mis käsitlevad Gansu–Shaanxi mandariini murdeid, hui ajalugu ning slaavi perioodi keelereforme Kesk-Aasias.
Küsimused ja vastused
K: Mis on dundee keel?
V: Dungani keel on dungani rahva emakeel.
K: Kes on dungani rahvas?
V: Dungani rahvas on endise Nõukogude Liidu ja Xinjiangi piirkondades elav etniline rühm, kes on hui rahva järeltulijad.
K: Kuidas nimetavad dunganid oma keelt?
V: Dunganid nimetavad oma keelt hui keeleks.
K: Millest lähtub dungani keel?
V: Dungani keel on mandariini hiina keele tütarkeel, mis põhineb Gansu ja Shaanxi dialektidel.
K: Kas nii Gansu kui ka Shaanxi murde kõnelejad saavad dungani keeles üksteisest aru?
V: Jah, nii Gansu kui ka Shaanxi murde kõnelejad saavad dungani keeles üksteisest suures osas aru. Seda nimetatakse vastastikuse arusaadavuseks.
K: Kas dungani keelel on mingeid sarnasusi hiina keelega?
V: Jah, nagu hiina keel, on ka dungani keel nii tonaalne kui ka analüütiline.
K: Mille poolest erineb dungani kirjasüsteem hiina keele omast?
V: Dungani keelt kirjutatakse kirillitsas, mitte hiina tähtedega. Lisaks sellele on erinevusi sõnavaras: dungani keeles on rohkem araabia ja pärsia laenusõnu ning mitmeid termineid, mida standardhiina keeles enam ei kasutata.