Gansu (Hiina provints) — geograafia, kliima ja elanikkond
Gansu (Hiina provints) — põhjalik ülevaade geograafiast, kliimast ja elanikkonnast: Lanzhou, Gobi, Kollane jõgi, demograafia ja provintsi looduslikud eripärad.
Gansu (lihtsustatud hiina keel: 甘肃; traditsiooniline hiina keel: 甘肸; pinyin: Gānsù; Wade-Giles: Kan-su, Kansu, Kan-suh) on Hiina Rahvavabariigi provints. Pealinn on Lanzhou, mis asub provintsi kaguosas.
Selle pindala on 454 430 km². 2010. aasta seisuga elas siin umbes 25 575 000 inimest; 2018. aastal on elanike arv 26 257 000.
Enamik Gansu elanikest on han-hiinlased.
Provintsi lõunaosa on mägine, kuid põhjaosa on tasane.
Gobi kõrb asub osaliselt Gansus ja lõunas voolab Kollane jõgi.
See sisaldab Hiina geograafilist keskust.
Gansu provintsis valitseb külmade talvede ja kuumade suvedega kuiv kontinentaalne kliima.
Geograafia ja maastikud
Gansu on piklik provints Loode-Hiinas, mille maastik on väga mitmekesine. Provintsi läbib Pikivõru-laik: lääne osa on katkematu kõrbe- ja kõrbepiirkond (sealhulgas osa Gobi kõrbst), keskosas asub tuntud Hexi koridor, mis on ajalooliselt olnud peamine tee Kesk-Aasiaga kauplemiseks, ning lõunaosas ulatuvad Qiliani mäestiku ja Tibetiga piirnevate kõrgemate alade nõlvad. Idaosas ühineb Gansu Loess-plaadiga.
Kõrgeimad ja madalaimad piirkonnad: lõuna- ja lääneosas on kõrgeid mäestikke ja platoosid, kesk- ja idaosas laiuvad madalamad orud ja viljakad jõeorgud. Kollane jõgi (Huang He) läbib provintsi ja on oluline veearter, mis võimaldab kastmissüsteeme ja põllumajandust rannikualadega võrreldes kuivemas kliimas.
Kliima
Gansu kliima on valdavalt kuiv kuni poolkuiv kontinentaalne. Iseloomulikud on suured päevased ja aastased temperatuurikõikumised ning vähene sademete hulk. Sademed langevad peamiselt suvekuudel, kui Hiina edelaosa ja lõunaosa mõjutab monsuun, kuid üldine sademete hulk on provintsis madal: lääne- ja põhjaosas võib aastane sademete hulk olla alla 200 mm, lõuna- ja kagupiirkondades rohkem.
Talved on sageli külmad ja kuivad, suved võivad olla soojad, kuid paljudes sisemaistes ja kõrbes paiknevates piirkondades on öised temperatuurid selgelt madalamad kui päevased. Mäestikus on kliima jahedam ning suurtel kõrgustel esineb lühemaid kasvuperioode ja mägisemat loodusmaastikku.
Elanikkond ja etniline koosseis
Gansu elanikkond on peamiselt han-hiinlased, kuid provintsis elab ka mitmesuguseid vähemusrühmi. Olulisemad rahvusvähemused on:
- hui (islamikultuuriga seotud rühm, eriti Gansus ja Linxia piirkonnas),
- tibeklased (peamiselt lõunaosas Gannani piirkonnas),
- dongxiang, yugur, tu ja salar – teised piirkondlikud vähemused.
Linnastumine on viimastel aastakümnetel kasvanud: Lanzhou ja mõned teised linnad on piirkonna majandus- ja transpordisõlmed ning tõmbavad ümberkaudset elanikkonda.
Majandus, põllumajandus ja loodusressursid
Gansu majandus põhineb segaliselt põllumajandus-, loomakasvatus-, kaevandus- ja energiatööstusel. Põllumajandus on tugevam jõekoridorides ja irrigatsiooniga aladel (eriti Yellow Riveri kallastel ja Hexi koridoris), kus kasvatatakse nisu, maisi, oderit, kartuleid ja muid põllukultuure. Mägedes ja platoodel on tuntuim loomakasvatus (lambad, kitsed).
Provintsis on olulised ka maavarad: söe-, nafta- ja gaasiressursid, samuti mitmesugused metallide leiukohad. Viimastel aastatel on Gansus arenenud taastuvenergia (peamiselt tuuleenergia) tootmine, eriti avatud ja tuulistes piirkondades.
Transport, haldus ja linnad
Lanzhou on provintsi pealinn ning regionaalne transpordikeskus. Gansu on oluline läbipääs Hiina keskosast lääne- ja kesk-Aasiasse läbi ajaloolise Hexi koridori. Tänapäeval on regioonis arenenud raudtee- ja maanteeühendused, sealhulgas ühendused Xi'ani, Xinjiangiga ja teistesse provintsidesse, mis toetavad nii kaubandust kui ka tööstust.
Halduslikult on Gansu jagatud mitmeks prefektuuriks ja autonoomseks ringkonnaks (näiteks Linxia Hui autonoomne prefektuur ja Gannan Tibetan autonoomne prefektuur), mis peegeldavad piirkonna etnilist mitmekesisust.
Loodus- ja kultuuripärand
Gansu on ajalooliselt olnud tähtis osa Siiditeest. Sellel alal asuvad maailmakuulsad kultuurimälestised ja turismiobjektid, näiteks Dunhuangis olevad Mogao koobaste kompleksid, Jiayuguani kindlus ja erinevad templid ning koopad, mis kajastavad ajaloolist kaubandust ja kultuurivahetust idast läände.
Lisaks on provintsis mitmeid looduskaitsealasid, kus kaitstakse kõrbe- ja mägiekosüsteeme ning rändlinnustikku.
Kokkuvõte
Gansu on Hiina geograafiliselt mitmekesine provints, kus kohtuvad kõrbed, koridorid, mäed ja jõed. Kuiv ja kontinentaalne kliima ning ajalooline tähtsus Siiditeel teevad sellest regiooni, mis on nii kultuuriliselt tähtis kui ka looduslikult eriline. Kuigi elanikkond on valdavalt han-hiinlane, annab provintsi etniline ja maastikuline mitmekesisus sellele eripärase näo ja olulise rolli Hiina ajaloo ning tänapäevase infrastruktuuri ja transpordi võrgustike kontekstis.
.svg.png)
Gansu Hiinas
Küsimused ja vastused
Küsimus: Mis on Gansu pealinn?
V: Gansu pealinn on Lanzhou, mis asub provintsi kaguosas.
K: Kui palju inimesi elab Gansus?
V: 2010. aasta seisuga elas Gansus umbes 25 575 000 inimest; 2018. aasta seisuga on see arv kasvanud 26 257 000-ni.
K: Milline on kliima Gansus?
V: Gansu provintsis valitseb kuiv kontinentaalne kliima, kus talved on külmad ja suved kuumad.
K: Millist maastikku võib Gansus leida?
V: Gansu maastik on lõunas enamasti mägine, kuid põhjas tasane. Samuti leidub seal nii Gobi kõrbe kui ka Kollase jõe osa.
K: Mis on Gansus ainulaadne?
V: Gansu provintsi üks unikaalne omadus on see, et seal asub Hiina geograafiline keskus. Lisaks asub seal maailma suurim maismaal asuv tuulepark, mida tuntakse kui "Gansu tuuleparki".
K: Milline etniline rühm moodustab suurema osa elanikkonnast?
V: Enamik Gansu provintsi elanikest on han-hiinlased.
K: Mis keelt nad seal räägivad ? V: Peamine keel, mida enamik Gan su elanikest räägib, on mandariini hiina keel.
Otsige