Mandariini keel: Putonghua, Hanyu ja Guoyu — Hiina standardkeel
Mandariini keel (Putonghua/Hanyu/Guoyu) — Hiina standardkeel, mida räägib 800+ miljonit inimest; põhineb Pekingi murdel, kasutusel mandri-Hiinas ja Taiwanis.
Mandariini keel (tavakeeles sageli lihtsalt "mandariin") viitab nii mandariini keelerühmale (官话) kui ka selle põhjal standardiseeritud hiina keele vormile, mida kasutavad mandri-Hiina ning Taiwani valitsus ja haridus. See standardkeel ei kehti Hongkongis ja Aomenis, kus avalikus elus ja meedias on levinum kohalik hiina keele dialekt, kantoni keel (kantoni).
Mandariini keelerühm on üks viiest suuremast Hiina piirkondlikust keelest ja levib laialdaselt alates kogu Hiina põhjaosast kuni edela suunas Yunnani provintsini. Sellises suurel alal esineb rohkelt piirkondlikke erinevusi nii häälduses, süntaksis kui sõnavaras — näiteks võib inimene, kes liigub Pekingist Yunnanisse, raskustes olla kohalike dialektidega nagu yunnanhua. Sellised erinevused on palju suuremad kui dialektierinevused näiteks Suurbritannias, Ameerika Ühendriikides või Austraalias, mistõttu tekkis 20. sajandi algusest vajadus ühise, kergesti arusaadava standardkeele järele.
Standardiseerimine ja nimetused
Aastal 1920ndatest alates suunatigi keeleuuendusi ja keelepoliitikat selleks, et kujundada rahvuslik standard, mis põhineb peamiselt Pekingi murdel ja laialt mõistetavatel sõnavormidel. See standardkeel ei ole ühe konkreetse rühma emakeel, vaid pigem ühine suhtlusvorm ehk standardkeel — keskmistav ja kõigile arusaadav variant erinevate murrete vahel. Kuigi standard põhineb Pekingi hääldusel ja sõnavaral, ei sula see täielikult kokku kohalikuga Pekingi dialektiga.
Koolide ja ametliku kasutuse keel varieerub nimetuse poolest:
- putonghua (普通话/普通話) — otsetõlkes "tavaline (räägitav) keel", kasutatakse peamiselt Hiina Rahvavabariigis;
- hanyu (汉语/漢語) — "hani keel", üldisem nimetus hiina keelele;
- Huayu (华语/華語) — nimetus, mida kasutatakse paiguti nagu Malaisias ja Singapuris;
- Guoyu (国语/國語) — "rahvuskeel", levinud term hindamis- ja ametlikuks kasutuseks Taiwanis.
Neis standardites esineb mõningaid väiksemaid erinevusi häälduses, kirjapildis ja sõnavaras, samuti kasutatakse eri piirkondades eri kirjutussüsteeme (vt allpool).
Kõnelejate arv ja diaspora
Mandariini keelt räägib maailmas üle 800 miljoni inimese emakeelena, ning kokku arvatakse sellel olevat üle miljardi kõneleja, kui arvestada teiseseid kõnelejaid ja õppureid. Viimastel sajanditel on mandariin muutunud üha laialdasemaks emigrantide seas: kuigi varasemates migratsioonilaineis rääkisid paljud emigrandid piiritaguses Hiina kogukonnas kantoni keelt või taishaani (台山话), siis tänapäeval on mandariini oskus paljudele diasporaas olijatele tavaline.
Kirjutamine, hääldus ja grammatika
Hiina keel kasutab logograafilist kirjasüsteemi — hiina tähemärke. Kirjutusvormid jagunevad peamiselt lihtsustatud ja traditsiooniliste tähemärkide vahel: mandri-Hiinas (PRC) kasutatakse enamikus ametlikes olukordades lihtsustatud tähemärke (简体字), Taiwanis ja Hongkongis aga traditsioonilisi (繁體字). Häälduse ja transkriptsiooni standard hõlmab Hanyu Pinyinit (拼音), mis on Rahvavabariigi poolt 1950.–60. aastatel juurutatud ja rahvusvaheliselt laialt kasutatav romaniseerimissüsteem.
Mandariini fonoloogiale on iseloomulik toonisüsteem — tavaliselt eristatakse neli põhitoni pluss neutraalne toon — mis muudab sõnade tähendust sõltuvalt toonist. Sõnade ja lausete grammatikas puuduvad tavaliselt käänded või pöörded, ning tähendus väljendub järjekorra, partiklite ja liitsõnade kaudu. Keele tunnuslik osa on ka suur hulk määrsõnu ja klassifikaatoreid (measure words), mida kasutatakse nimisõnade loendamisel.
Poliitiline ja hariduslik roll
Mandariini standardiseerimine oli nii 20. sajandi keelepoliitiline ülesanne kui ka praktiline vahend riigi ühtsuse suurendamiseks. Pärast 1949. aastat tuli mandariin üha enam koolide õppekeeleks ja ametlikuks kommunikatsioonivahendiks Hiina rahvavabariigis. Taiwanis ja mitmetes Kagu-Aasia riikides on mandariini õpetamine samuti laialt levinud, kuid mõneti erinevates standardites ja kirjutusvormides.
Rahvusvaheline staatus
Mandariini keel on üks ÜRO kuuest ametlikust keelest. See kajastab keele globaalsust ja poliitilist tähtsust. Lisaks on mandariini õppimine kasvanud rahvusvaheliselt nii äri, akadeemia kui kultuurivahetuse eesmärgil; mitmes riigis pakutakse mandariini kursusi ja ametlikku keeleeksamit (nt HSK — 汉语水平考试) neile, kes soovivad hiljem õppida või töötada hiinakeelses keskkonnas.
Mandariini keele tähtsust maailmas ei määra üksnes emakeelsete kõnelejate arv, vaid ka keele roll hariduses, meedias, diplomaatias ja rahvusvahelises kaubanduses. Kuigi piirkondlikud murded ja dialektid on endiselt elujõulised ja kultuuriliselt olulised, jätkab standardmandariin (putonghua / guoyu / huayu) üha laienemist kui ühiselt mõistetav suhtlusvahend.
Lisainfo huvides võib tähele panna, et mandariini nimetused, hääldusvariante ja kirjaviise käsitletakse sageli eraldi keelepoliitika ja hariduse kontekstis — seetõttu on kasulik uurida konkreetse piirkonna (nt mandri-Hiina, Taiwan, Singapur, Malaisia) standardeid, kui plaanitakse keelt õppida või kasutada ametlikus suhtluses.
Mandariini kohta on olemas palju erialast kirjandust ja ressursse, sealhulgas hääldusõpetused, pinyini juhendid, tooniharjutused ja võrdlused teiste hiina murretega, mis aitavad mõista nii keelehüpoteesi kui ka praktikat igapäevases suhtluses.
Mandariini keel on seega nii ajalooliselt kujunenud kui ka poliitiliselt ja hariduslikult toetatud standard, mis toimib ühise sillana eri hiina murrete ja rahvusgruppide vahel.
Mandariini keelest huvitunutele soovitatakse alustada põhiterminoloogia (pinyin, toonid, lihtsustatud vs traditsiooniline kirja) ja argikeele väljendite õppimisest ning seejärel liikuda edasi lausete struktuuri ja kuulamise/häälduse praktika juurde.
Mandariini keelt kõnelevate inimeste üldist arvu ja jaotust mõjutavad pidevalt sotsiaalsed muutused, koolipoliitika ja migratsioon, mistõttu nüansid võivad piirkonniti erineda.
Muud ametlikud keeled ÜRO-s: inglise, prantsuse, hispaania, vene ja araabia keel.
Kirjutamine
Mandariini keelt kirjutatakse hiina tähtedega Hànzì (漢字 või 汉字), mis tähendab sõna-sõnalt "han-tähed". Igal Hànzì-l on oma hääldus ja tähendus. Tavaline sõnaraamat sisaldab umbes 10 000 märki. Räägitud mandariini keeles kasutatakse väga palju liitsõnu, sõnu, mis kombineerivad tähendusi nagu inglise keeles näiteks "kuulipilduja", "tuletõrjeauto", "mänguväljak" jne.
Hanzi on ideogrammid: üks täht tähendab ühte ideed. Erinevad mõisted tuletatakse ideogrammidest nende kombineerimise teel. Mandariini keelt saab kirjutada ka foneetiliselt (st: kirjutada nii, nagu seda räägitakse) ladina tähestikuga, sest hantzi tähtedest ei ole õigekirja tegelikult näha. Seda nimetatakse transliteratsiooniks. Kõige populaarsem transliteratsioonisüsteem on Pinyin.
Mõned hiina kirjamärgid olid algselt üsna konkreetsed kujutised asjadest, mida nad tähistavad. Aja möödudes otsustasid inimesed kirjutada lihtsamaid versioone, mida on lihtsam kirjutada, kuid mis ei näe nii palju välja nagu tegelik asi, nii nagu inimesed mõnikord joonistavad pulgamehi, mitte ei joonista inimesi päris keha, käte, jalgadega jne. Siin on mõned näited:
| Arhailine | Pitsati käsikiri | Traditsiooniline kaasaegne | Lihtsustatud | Pinyin | Kiilto |
|
|
| - — | rén | inimene | |
|
|
| - — | nǚ | naissoost inimene | |
|
|
| - — | zǐ | laps | |
|
|
| 日 | - — | rì | päike |
|
|
| - — | yuè | moon | |
|
|
| - — | shān | mägi | |
|
|
| - — | chuān | jõgi | |
|
|
| - — | shuǐ | vesi | |
|
|
| - — | yǔ | vihm | |
|
|
| - — | zhú | bambus | |
|
|
| - — | mù | puu | |
|
|
| mǎ | hobune | ||
|
|
| niǎo | lind | ||
|
|
| guī | kilpkonn | ||
|
|
| lóng | draakon |
Enamus tähemärke on aga tehtud pilte kombineerides, kasutades üht üldmõiste andmiseks ja teist heli kujutamiseks. Näiteks "媽 mā". (ema) moodustatakse, lisades 女 (nǚ, inimene, naine) ja 馬 (mǎ, hobune). "ma" osa on seal ainult selleks, et esindada heli.
Enamikus vana hiina keele murretes piisas tavaliselt ühest tähemärgist ühe sõna jaoks, kuid tänapäeva räägitud mandariini keeles kasutatakse enamasti ühendeid nagu "媽媽 māma", mis on lihtsalt "mama".
Teised näited näitavad erinevaid võimalusi komponentide kombineerimiseks:
- 火車 huǒ chē (lit. tuletõrjeauto) vedur, rong
- 大人 dà rén (lit. suur inimene) täiskasvanud
- 打開 dǎ kāi (lit. strike open) avada (uks, aken, ümbrik jne.)
Nii nagu Suurbritannias kasutatavas inglise keeles eelistatakse sõna "petrol", kuid Ameerika Ühendriikides kasutatavas inglise keeles kasutatakse peaaegu alati sõna "gasoline", võivad Hiina erinevad piirkondlikud keeled kasutada sama asja nimetamiseks erinevaid liitsõnu.
Räägitud mandariini keeles on enamik sõnu tähemärkide ühendid, sest aja jooksul on mandariini keel kaotanud paljud helid, mis olid olemas varasemates hiina keele vormides. Helide kadumise tõttu muutusid paljud hiina sõnad homofoonideks, mistõttu lisati sõnadele rohkem märke, et neid üksteisest eristada. Näiteks luuletuse "Lõvisööja luuletaja kivikoopas 施氏食狮史" hiina pealkiri hääldub "Shī Shì Shí Shī Shǐ" ja iga luuletuse täht hääldub sama silbiga, kuid erineva tooniga. Vanemates hiina keele vormides oleks võinud olla võimalik, et pealkirja moodustavaid eri tähemärke oleks olnud raske eristada, sest need võisid kõlada üksteisest märgatavalt erinevalt.
Seega on klassikalise hiina keele ühe tähemärgiga sõnad nagu
| märk | mis tähendab | pinyin |
| lõvi | shī | |
| söögipulk(ad) | kuài | |
| kuld/metall/raha | jīn |
sai mandariini keele ühendsõnadest
| märk | mis tähendab | pinyin |
| lõvi | shīzi | |
| söögipulk(ad) | kuàizi | |
| raha | jīnqián |
et selgelt eristada selliseid sõnu nende homofoonidest, vastasel juhul võib juba mainitud tähemärke segi ajada sarnaselt kõlavate tähemärkidega nagu näiteks
| märk | mis tähendab | pinyin |
| õpetaja/tuutor/juhendaja | shī | |
| kiire/kiire | kuài | |
| nüüd/üleminek | jīn |
mistõttu on kõnekeelest raske aru saada ilma liitsõnadeta.
Mandariini (Pekingi aktsent) ja Pekingi dialekti erinevus
Mandariini keel on määratletud ja kujundatud Pekingi aktsendi alusel. Hiinas on üle 600 000 dialekti ja rohkem aktsente, kuigi nad kõik kasutavad hiina keelt ja kirjamärke, kuid nende hääldus ja mõned väljendid on täiesti erinevad. Hiina peab leidma standardse häälduse, et kõik inimesed saaksid üksteisest aru ja saaksid suhelda. Peking on olnud Hiina pealinn enam kui 1000 aastat, seega on Hiina määratlenud Pekingi aktsendi kui standardse mandariini keele.
Pekingis on ka mõned kohalikud dialektid, mida mandariini keel või hiina keele standardkeel veel ei hõlma. Kuid kuna Peking on Hiina pealinn ning poliitiline, majanduslik, kultuuriline ja hariduskeskus, on üha rohkem uusi Pekingi murdeid aktsepteeritud või hakatakse aktsepteerima mandariini või hiina keele standardkeelena. Teistel murretel, nagu šanghai keel, kantoni keel, hakka keel jne, on vähe võimalusi mandariini keelde või hiina standardkeelde lülitamiseks või kogu Hiina poolt aktsepteerimiseks.
Järgnevad näited on mõned Pekingi murded, mida ei ole veel standardse mandariini keelena aktsepteeritud. 倍儿: bèi'ér tähendab 'väga palju'; 拌蒜: bànsuàn tähendab 'kõhklema'; 不吝: bùlìn tähendab 'mitte muretsema'; 撮: cuò tähendab 'sööma'; 出溜: chūliū tähendab 'libisema'; 大老爷儿们儿: dàlǎoyérmenr tähendab 'mehed, isased';
Järgnevad näited on mõned Pekingi murded, mis on viimastel aastatel juba mandariini keelena aktsepteeritud. 二把刀: èrbǎdāo tähendab 'mitte väga osav'; 哥们儿: gēmenr tähendab 'head meessoost sõbrad'; 抠门儿: kōuménr tähendab 'kokkuhoidlikkus'; 打小儿: dǎxiǎo'ér tähendab 'lapsepõlvest saadik'.
Näited
- 你好 nǐ hǎo - hello
- 你好吗？nǐ hǎo ma? - Kuidas sa oled?
- 我 wǒ- mulle, ma
- 你 nǐ - sa
- 您 nín - sa (Kasutatakse ainult lugupidamisest)
Seotud leheküljed
- Hiina keel
- Standardne hiina keel (keel)
Küsimused ja vastused
K: Mis on mandariini hiina keel?
V: Mandariini hiina keel, mida tuntakse ka kui Guānhuà, on Hiina mandriosas ja Taiwanis valitsuse ja hariduse keel. See on üks viiest peamisest Hiina piirkondlikust keelest.
K: Kus kasutatakse sagedamini kantoni keelt?
V: Kantoni keelt kasutatakse sagedamini Hongkongis ja Aomenis.
K: Kui paljud inimesed maailmas räägivad mandariini keelt?
V: Mandariini keelt räägib üle 800 miljoni inimese üle maailma, mis teeb sellest kõige enam räägitud keele maailmas.
K: Millist dialekti kasutatakse standardmandariini keeles?
V: Mandariini standardkeeles kasutatakse Pekingi dialektil põhinevat murret.
K: Milliseid muid nimetusi on standardmandariini keelele antud?
V: Standardmandariini muud nimetused on Putonghua (普通话/普通話), mis tähendab "tavaline (räägitav) keel", või Hanyu (汉语/漢語), mis tähendab "hani keel". Sellistes kohtades nagu Malaisia on see tuntud kui Huayu (华语/華語). Taiwanis on see tuntud kui Guoyu (国语/國語), mis tähendab "rahvuskeelt".
K: Kas nende standardite vahel on mingeid erinevusi?
V: Nende standardite vahel on mõned väikesed erinevused.
K: Millised teised keeled on ÜROs ametlikud?
V: ÜRO kuus ametlikku keelt on inglise, prantsuse, hispaania, vene, araabia ja mandariini standardkeel.
Otsige