Pärsia keel
Pärsia keel on Iraani, Afganistani ja Tadžikistani ametlik keel. Seda räägivad ka paljud inimesed Pakistanis, Usbekistanis, Aserbaidžaanis ja teistes naaberriikides ning Kesk-Aasiast pärit sisserändajad Venemaal. Pärsia keelt õpetati kuni 2006. aastani ka Pakistani koolides teise keelena. Minevikus olid paljud neist kohtadest Pärsia impeeriumi osad.
Pärsia keelel on palju murdeid ja ametlikult nimetatakse seda Iraanis farsi keeleks, Afganistanis dari ja farsi keeleks ning Tadžikistanis tadžiki keeleks. Iga riigi kirjakeel on veidi erinev, kuid iga riigi inimesed saavad üksteisest vesteldes aru. Iraanis on sõnu prantsuse keelest ja palju sõnu vene keelest Tadžikistanis.
Alphabet
Pärsia tähestikus on järgmised tähed:
ا ب پ ت ث ج چ ح خ د ذ ر ز ژ س ش ص ض ط ظ ع غ ف ق ک گ ل م ن و ه ی
Iraanis ja Afganistanis kasutatav pärsia keele tähestik on sarnane araabia tähestikuga, kuid kuna pärsia keel kuulub araabia keelest erinevasse perekonda, on nende sõnavara ja grammatika väga erinevad. Alates 1930ndatest aastatest kirjutati pärsia keelt Nõukogude Liitu kuulunud riikides, näiteks Tadžikistanis ja Usbekistanis, kirillitsas, nagu ka vene keeles. Kõik pärsia keele kõnelejad kasutasid varem araabia tähestikku.
Ajalugu
Pärsia keel on väga vana keel ja keeleteadlased kasutavad nimetusi kolme erineva pärsia keele versiooni kohta, mida kasutati kolmel erineval ajal. Vana pärsia keelt kõneldi esimeses Pärsia impeeriumis, Ahemeniidide kuningate, sealhulgas Kyrose ja Dareios Suure ajal. See impeerium eksisteeris 6. sajandist eKr kuni Aleksander Suure vallutamiseni. Teist Pärsia impeeriumi valitsesid Sassani kuningad alates 2. sajandist pKr kuni Iraani moslemite poolt 7. sajandil toimunud araablaste vallutamiseni ja seal räägiti keskpärsia keelt ehk pahlavi keelt.
Tänapäeval räägitakse uut või tänapäeva pärsia keelt, mis kirjutati esimest korda üles 9. sajandil Samaniidide impeeriumi ajal, mis oli esimene islami Pärsia kuningriik ja asus Kesk-Aasias. Varaseimate uuspersia keele kirjutajate hulka kuulusid sellised luuletajad nagu Rudaki ja Ferdowsi, kes kirjutas eepose, väga pika luuletuse, mida nimetatakse Shahname'iks, mida inglise keelde tõlgitakse kui "Kuningate raamat". See sisaldab müüte ja ajaloolisi lugusid enne araablaste Pärsia vallutamist.
Paljud teised kuulsad pärsia keele kirjanikud olid samuti luuletajad, mõned neist on Saadi, Hafez, Rumi. Pärsia keel on olnud kirjanduse jaoks väga oluline. Araabia keele järel oli see teine kõige levinum kirjakeel moslemiriikides, eriti idas.
Näide
| من پارسی هستم و کتاب دارم. |
| Ma olen pärslane ja mul on raamat. |
Seotud leheküljed
- Dari (idapärsia keel)
- Tadžiki keel
Küsimused ja vastused
K: Mis on pärsia keel?
V: Pärsia keel on Lääne-Iraani keel, mida nimetatakse ka farsi keeleks.
K: Millistes riikides on pärsia keel ametlik keel?
V: Pärsia keel on Iraani, Afganistani ja Tadžikistani ametlik keel.
K: Millistes riikides veel räägitakse pärsia keelt?
V: Pärsia keelt räägivad ka paljud inimesed Pakistanis, Usbekistanis, Aserbaidžaanis ja Kesk-Aasiast pärit sisserändajad Venemaal.
K: Kas pärsia keelt õpetati Pakistanis koolides teise keelena?
V: Jah, pärsia keelt õpetati Pakistanis koolides teise keelena kuni 2006. aastani.
K: Millised on pärsia keele erinevad nimetused eri riikides?
V: Iraanis nimetatakse pärsia keelt ametlikult farsi keeleks, Afganistanis dari ja farsi keeleks ning Tadžikistanis tadžiki keeleks.
K: Kas pärsia keele murdeid on palju?
V: Jah, pärsia keelel on palju murdeid.
K: Millised võõrkeeled on pärsia keelt mõjutanud?
V: Iraanis on pärsia keeles sõnu prantsuse keelest ja Tadžikistanis palju vene keelest.
