Pärsia keel (Farsi, Dari, Tadžiki) — levik, murded ja ametlik staatus

Pärsia keel on Iraani, Afganistani ja Tadžikistani ametlik keel. Seda räägivad ka paljud inimesed Pakistanis, Usbekistanis, Aserbaidžaanis ja teistes naaberriikides ning Kesk-Aasiast pärit sisserändajad Venemaal. Pärsia keelt õpetati kuni 2006. aastani ka Pakistani koolides teise keelena. Minevikus olid paljud neist kohtadest Pärsia impeeriumi osad.

Pärsia keelel on palju murdeid ja ametlikult nimetatakse seda Iraanis farsi keeleks, Afganistanis dari ja farsi keeleks ning Tadžikistanis tadžiki keeleks. Iga riigi kirjakeel on veidi erinev, kuid iga riigi inimesed saavad üksteisest vesteldes aru. Iraanis on sõnu prantsuse keelest ja palju sõnu vene keelest Tadžikistanis.

Levik ja kõnelejate arv

Pärsia keel on üks Lääne-Iraani keeli (indo-iraani haru) ja seda räägib kokku kümneid miljoneid inimesi nii emakeelena kui ka teisena. Suured kõnelejate kogukonnad asuvad Iraanis, Afganistanis ja Tadžikistanis; lisaks on lai diasporaa Lähis-Idas, Kesk-Aasias, Lõuna-Aasias ja Euroopas. Keel on poliitiliselt ja kultuuriliselt oluline piirkonnas — see on hariduse, meedia ja klassikalise kirjanduse keel.

Murded ja standardvariandid

Pärsia keel jaguneb mitmeks suuremaks variandiks:

• Iraani farsi — Iraani riiklik ja kultuuriline standard; selle hääldus ning kirjakeel kajastavad Iraani norme.
• Dari — Afganistani ametlik variant; grammatilised ja leksikaalsed erinevused võivad häälduses ja sõnavaras olla märgatavad, aga üldine vastastikune arusaadavus säilib.
• Tadžiki — Tadžikistanis kasutatav variant, millel on tugev vene mõjutus ja mille kirjakeel kirjutatakse peamiselt kirillitsas (sovetiajast pärit süsteem).

Murded võivad erineda häälduse (näiteks vokaalide pikkus ja konsonantide realiseerumine), sõnavara ja teatud morfosüntaktiliste tunnuste poolest. Kuid standardkeelte tasemel on suhteline vastastikune arusaadavus kõrge.

Kirjapildid ja kirjutussüsteemid

Kirjutus erineb oluliselt riikide lõikes:

• Iraanis ja Afganistanis kasutatakse modifitseeritud araabia tähestikku (Perso-arabic), mis sobib pärsia hääldusele, lisades araabia tähestikule täiendavaid tähteid.
• Tadžikistanis on ametlik kirjapilt alates Nõukogude ajast kirillitsa; pärast iseseisvust on aeg-ajalt arutatud latiniseerimise üle, kuid kirillitsa on jätkuvalt laialdaselt kasutuses.

Erinevused kirjakasutuses mõjutavad otseselt kirjalikku vahetust ja trükimeediat, kuid kõnepõhised suhtlusviisid ja tõlked aitavad sillata lõhet.

Ajalugu ja kirjandus

Pärsia keelel on pikk kirjandustraditsioon, mis ulatub keskaja klassikaliste poeetiliste tekstideni (nt Hafez, Rumi, Ferdowsi) ja mille kultuuriline mõju ulatub tänapäeva. Keskaegsed pärsia tekstid ja kirjutised mõjutasid tugevalt naaberriikide keeli ning olid õppematerjalideks paljudes õppeasutustes kuni varasema moderniseerimiseni.

Keel ja grammatilised tunnused

Pärsia keel on isolatsiooni-sünteetiline keel, kus sõnajärg on tavaliselt SOV (subjekt-objekt-predikaat) teatud konstruktsioonides, aga tänapäeva kirjakeeles on levinum ka SVO-sõnajärg sõltuvalt fraasistruktuurist. Märkimisväärsed tunnused:

• lihtne nominflektsioon (juurdekäänded ja omastav konstruktsioonid),
• rikkalik verbisüsteem, mis väljendab aega, aspekti ja modaalust,
• ulatuslik laensõnavara — eelkõige araabia mõjutused usu-, haldus- ja teadusterminoloogias ning 19.–20. sajandi jooksul prantsuse ja vene laenud vastavalt Iraanis ja Tadžikistanis.

Sõnavara ja laensõnad

Pärsia sõnavara on ajalooliselt rikastunud araabia laensõnadega (põhjus: islami kultuuriline mõju), uuemal ajal ka Euroopa keelte (eriti prantsuse ja inglise) laenudega Iraanis ning vene laensõnadega Tadžikistanis. Sõnad võivad eri variantides peale laenuomaduste erineda ka tähenduse nüansside poolest.

Ametlik staatus, haridus ja meedia

Iga riik reguleerib pärsia keele staatust ja standardiseerimist eraldi:

• Iraanis vastutavad keelestandardi eest institutsioonid nagu Academy of Persian Language and Literature, mis kujundab õigekirja ja neologismide poliitikat.
• Afganistanis on dari ametlik valdkond hariduses ja meedias; poliitilised ning sotsiaalsed tingimused mõjutavad dialektide positsiooni hariduses.
• Tadžikistanis mõjutab kirjakasutus tugevasti vene mõju ning haridussüsteemid sisaldavad nii pärsia (tadžiki) kui ka vene elemente.

Televisioon, raadio ja trükimeedia aitavad keele säilitamisel ja levitamisel; internet on kaasa toonud uusi võimalusi standarde ja murrete omavaheliseks mõistmiseks.

Mutuaalne arusaadavus ja suhtlus

Kuigi esineb leksikaalseid ja häälduslikke erinevusi, on Iraani farsi, afganistani dari ja tadžiki vahel suur algeline vastastikune arusaadavus. Raskused võivad tekkida dialektide (nt lääne- või ida-murdede) või spetsiifilise erisõnavara (tehniline, administreeriv, regionaalne släng) tõttu.

Tänapäeva väljakutsed ja säilitamine

Pärsia keel seisab silmitsi mitme kaasaegse väljakutsega: globaliseerumine ja inglise mõju, erinevad riiklikud keelepoliitikad ning kirjakasutuse lõhed (araabia vs kirillitsa). Samas on olemas aktiivne kultuuriline ja akadeemiline liikumine, mis toetab pärsia kirjanduse, keeleteaduse ja õpetamise jätkumist.

Kokkuvõte

Pärsia keel on ajalooliselt ja kultuuriliselt tähtis keel, mille erinevad variandid (farsi, dari, tadžiki) katavad laia geograafilist ala. Kuigi riigiti on standardid ja kirjutussüsteemid erinevad, ühendab neid ühine grammatiline alus ja suur osa sõnavarast, mis tagavad laia vastastikuse arusaadavuse. Keele tulevik sõltub nii poliitilisest taustast, haridusest kui ka globaalsetest kultuurilistest vooludest.

Küsimused ja vastused

K: Mis on pärsia keel?

K: Millistes riikides on pärsia keel ametlik keel?

K: Millistes riikides veel räägitakse pärsia keelt?

K: Kas pärsia keelt õpetati Pakistanis koolides teise keelena?

K: Millised on pärsia keele erinevad nimetused eri riikides?

K: Kas pärsia keele murdeid on palju?

K: Millised võõrkeeled on pärsia keelt mõjutanud?

Otsing