Aserbaidžaan: riik Lõuna-Kaukaasias — Bakuu, ajalugu, rahvused
Avasta Aserbaidžaan: Bakuu, ajalugu, Lõuna-Kaukaasia geograafia, rahvused, religioonid ja kultuuriline mitmekesisus — põhjalik ja kaasahaarav ülevaade riigist.
Aserbaidžaan (aserbaidžaani: Azərbaycan; ametlik nimi Aserbaidžaani Vabariik) on riik Euraasias Lõuna-Kaukaasias. See asub põhjas Venemaa, läänes Gruusia ja Armeenia, lõunas Iraani ja idas Kaspia mere ääres. Selle pealinn on Bakuu. Aserbaidžaan sai Nõukogude Liidust iseseisvaks 1991. aastal, kui Nõukogude Liit lagunes.
Aserbaidžaan hõlmab ka Naxçıvan'i autonoomset vabariiki (tavaliselt Naxçıvan), mis on enklaav, mis piirneb põhjas ja idas Armeeniaga, lõunas ja läänes Iraaniga ning loodes Türgiga.
Suurem osa Aserbaidžaani maast asub Lääne-Aasias. ÜRO nimetab seda Aasia riigiks.
Kuid kuna Aserbaidžaan on Euroopale lähedal ja tema ajalugu on Euroopaga seotud, on ta ka mitme Euroopa rühma liige, sealhulgas alates 2001. aastast Euroopa Nõukogu liige. Aserbaidžaanil on diplomaatilised suhted 158 riigiga. Nad on 38 rahvusvahelise organisatsiooni liikmed. 9. mail 2006 valis ÜRO Peaassamblee Aserbaidžaani äsja loodud inimõiguste nõukogu liikmeks.
Rohkem kui 90% elanikest on etnilised aserbaidžaanlased. Vähemuste hulka kuuluvad venelased, grusiinid ja muud vähemused. Aserbaidžaani põhiseaduses ei ole öeldud, et on olemas ametlik religioon. Kuid šiiitlik islam on riigi kaugelt suurim religioon, millele järgneb sulluni islam. On ka väike arv kristlasi (peamiselt ida-ortodoksi), juute (peamiselt askenasi), agnostikuid ja ateiste.
Aserbaidžaani nimi tuleneb sõnast Atropates. See oli Pärsia satrapp Ahemeniidide impeeriumi ajal.
Geograafia ja kliima
Aserbaidžaan on pindalalt umbes 86 600 km², maastik varieerub liivast rannajoonest ja madalikel alaosadest kuni kõrgete Kaukaasia mäeahelike tipudeni. Riigi loodeosas paiknevad Madal-Kaukaasia ja idaosas Lõuna-Kaukaasia mäestikud. Kliima on mitmekesine — rannikualadel on pehme, mereline kliima, sisemaal ilm jaheneb ja mägedes on talved karmid ning suvel lühike kasvuperiood. Kaspia meri annab olulise mõju nii kliimale kui majandusele.
Ajalugu (lühike ülevaade)
Aserbaidžaani ala on olnud asustatud antiikajal ning on olnud erinevate impeeriumide osa — pärslased, roomlased, araablased, türklased ja vene impeerium. Alates 19. sajandist kuulus suur osa alast Vene tsaaririigi koosseisu, pärast I maailmasõda kuulutasid kohalikud võimud tekkivaid riiklikke moodustisi ning lühikest aega oli iseseisvus. Pärast 1920. aasta nõukogude vallutust sai Aserbaidžaan osa Nõukogude Liidust kuni iseseisvumiseni 1991. aastal.
20. sajandi lõpus ja 21. sajandi alguses mõjutas riiki tugevalt Nagorno-Karabahhi konflikt Armeeniaga — tulid relvastatud kokkupõrked, rahvusvahelised pinged ja rahutused. 2020. aastal toimunud sõjategevuse järel muutus olukord, osaliselt taastati Aserbaidžaani kontroll üle varasemalt kaotanud alade osade üle ning rahvusvaheline diplomaatia püüab leida püsivaid lahendusi.
Rahvastik ja keel
Aserbaidžaani elanike arv on ligikaudu 10 miljonit (hinnangud varieeruvad sõltuvalt allikast). Riigi ametlik ja enamkasutatav keel on azerbaidžaani keel (aserbaidžaani), mis kuulub türgi keelte rühma; see kirjutatakse tänapäeval ladina tähestikus. Rahaühik on Aserbaidžaani manat. Linnastumine on märkimisväärne — Bakuu on suurim linn, tähtis tööstus- ja kultuurikeskus.
Majandus
Aserbaidžaani majandus põhineb suuresti nafta- ja gaasitööstusel. Kaspia reservide arendamine, naftajuhtmete (näiteks Baku–Tbilisi–Ceyhan) ja gaasievade ehitus on riigi majandusarengu alustalad. Lisaks energiatööstusele on tähtsad põllumajandus (viljad, viinamarjad, tekstiili- ja tekstiilitootmine), metsandus ja tööstus. Nafta tulu on võimaldanud suurendada infrastruktuuri investeeringuid, kuid majandus on jätkuvalt tundlik naftahindade kõikumistele ning valitsus püüab majandust mitmekesistada.
Kultuur ja ühiskond
Aserbaidžaani kultuur on mitmekesine, segades türgi, pärsia, islamimaailma ja kaukaasia mõjutusi. Traditsioonilised kunstivormid on vaibakudumine (Aserbaidžaani vaibad on tuntud), muusika (näiteks mugam) ja rahvatantsud. Riigis on ka aktiivne kaasaegne kunstielu ja teater. Haridussüsteem on laialdaselt arenenud ning kõrgkoolid asuvad peamiselt Bakuu ümbruses.
Usuolukord
Kuigi põhiseadus tagab usu- ja veendumusvabaduse ning ei kehtesta ametlikku riigireligiooni, on enim levinud religioon islam, mille sees on suur osa šiiitlikke usuproove ning märkimisväärne vähemus sunnni islami järgijaid. Samuti on olemas kristlikud, juudi ja ilmalikud kogukonnad ning mitmesugused vähemuskirikud ja -veendumused. Religioon mängib avalikus elus ja isiklikus identiteedis erinevates kogukondades erinevat rolli.
Poliitika ja haldus
Aserbaidžaan on presidendikeskne vabariik, kus president on riigipea ja tegevjuht. Riik on jagatud provintsideks (rayonid ja linnad), ning Naxçıvan on autonoomne vabariik eraldi haldusformaadina. Poliitikas on esindatud nii riigivõimu institutsioonid kui ka era- ja rahvusvahelised huvid, sealhulgas energiaettevõtted ja strateegilised partnerid.
Turism ja vaatamisväärsused
Turismituru tippude hulka kuuluvad Bakuu vanalinn (Icherisheher), kaasaegne pilvelõhkujate rida ja muuseumid, samuti Läänemereäärsed rannikualad, mägimaastikud ning ajaloolised pühapaigad ja karavanitee pärand. Riik pakub nii linnaturismi, kultuurielamusi kui ka loodusmatku ja suusatamisvõimalusi mägedes.
Aserbaidžaan on kompleksne ja mitmekihiline riik, kus kohtuvad iidne ajalugu, kaasaegne energia- ja infrastruktuuriarendus ning eripärane kultuuriline paljusus. Paljud välisriigid ja rahvusvahelised organisatsioonid teevad koostööd Aserbaidžaaniga nii majandus-, kultuuri- kui ka julgeolekuteemadel.
Aserbaidžaani vaip Shirvani grupist. Bijo vaip", 19. sajandi keskpaik
Ajalugu
Vana Aserbaidžaan kandis nime "Kaukaasia Albaania" ja oli Rooma/Bütsantsi (RoomaAserbaidžaan) ja Pärsia kontrolli all suhteliselt iseseisev.
Pärast araablaste vallutamist 7. sajandil on riik olnud alati moslemi mõju all, kui selle rahvas muutus moslemiks, kuni Vene impeerium sisenes Kaukaasia piirkonda.
Aastatel 1920-1991 oli Aserbaidžaan Nõukogude Liidu liikmena kommunistlik riik.
Alates 19. sajandi algusest asus Aserbaidžaanis elama palju venelasi, kuid pärast Nõukogude Liidu lõppu ja Aserbaidžaani taasiseseisvumist on enamik venelasi ja teisi vähemusi riigist lahkunud ja lahkub jätkuvalt.
Bioloogiline mitmekesisus
Aserbaidžaanis on registreeritud ja klassifitseeritud 106 liiki imetajate, 97 liiki kalade, 363 liiki lindude, 10 liiki kahepaiksete ja 52 liiki roomajate liike. Aserbaidžaani rahvusloom on karabahhi hobune. See on Aserbaidžaani mägistepi võidusõidu- ja ratsahobune. See on üks vanimaid tõuge, mille esivanemad pärinevad antiikajast. Tänapäeval on hobune siiski ohustatud liik.
Aserbaidžaani taimestik on üle 4500 kõrgema taimeliigi. Aserbaidžaani unikaalse kliima tõttu on taimestik palju liigirikkam kui teiste Lõuna-Kaukaasia riikide taimestik. Umbes 67 protsenti kogu Kaukaasias kasvavatest liikidest võib olla Aserbaidžaanis.
Haridus
Paljudel aserbaidžaanlastel on mingi kõrgharidus, eelkõige loodus- ja tehnikavaldkonnas. Nõukogude andmetel oli 1970. aastal 100 protsenti meestest ja naistest (9-49-aastased) kirjaoskusega (lugemisoskus). Aastal 2009 oli kirjaoskuse määr Aserbaidžaanis 99,5 protsenti.
Kultuur
Aserbaidžaani kultuur on tekkinud paljude mõjutuste tulemusena. Tänapäeval on Lääne mõjud, sealhulgas globaliseerunud tarbimiskultuur, tugevad. Rahvuslikud traditsioonid on riigis hästi säilinud. Aserbaidžaani kultuuri mõned peamised osad on: muusika, kirjandus, rahvatantsud ja kunst, köök, arhitektuur ja filmid.
Muusika ja rahvatantsud
Aserbaidžaani muusika tugineb peaaegu tuhande aasta vanustele rahvatraditsioonidele. Rahvuslike muusikainstrumentide hulgas on 14 keelpilli, kaheksa löökpilli ja kuus puhkpilli.
Mugham, meykhana ja Ashiq on mõned Aserbaidžaani paljudest muusikatraditsioonidest. Mugham on muusika koos luule ja instrumentaalsete vahepaladega. Mughami esitamisel peavad lauljad oma emotsioone laulmisse ja muusikasse sisse tooma. Mughami laulja Alim Qasimov on üks viiest parimast lauljast läbi aegade. Meykhana on laul ilma muusikata. Seda teevad tavaliselt mitu inimest. Nad mõtlevad sõnu mingi konkreetse teema kohta. Ashiq ühendab luule, jutustamise, tantsu ning vokaal- ja instrumentaalmuusika. See on Aserbaidžaani kultuuri sümboliks.
Aserbaidžaan osales Eurovisiooni lauluvõistlusel esimest korda 2008. aastal. Nad korraldasid konkurssi 2012. aastal Bakuus.
Aserbaidžaani rahvatantse on kümneid. Neid esitatakse ametlikel festivalidel. Tantsijad kannavad rahvariideid, nagu tšokha. Enamik tantse on väga kiire rütmiga.
Arhitektuur
Aserbaidžaani arhitektuur ühendab tavaliselt ida ja lääne. Paljud iidsed aarded, nagu Neitsitorn ja Širvanshahide palee Bakuu müüridega ümbritsetud linnas, on säilinud tänapäeva Aserbaidžaanis. Aserbaidžaani torni ehitamiseks on näidatud plaane. Väidetavalt hakkab see asendama Burj Khalifat kui maailma kõrgeimat hoonet. Kavandatav kõrgus on 1050 meetrit.
Filmid
Aserbaidžaani filmitööstus sai alguse 1898. aastal. Tegelikult oli Aserbaidžaan üks esimesi riike, kes tegeles filmide tootmisega. 1991. aastal, pärast seda, kui Aserbaidžaan sai Nõukogude Liidust vabaks, toimus Bakuus esimene Bakuu rahvusvaheline filmifestival Ida-Lääne.
Toiduained
Traditsiooniline toit on kuulus paljude köögiviljade ja roheliste roogade poolest, mida kasutatakse roogades hooajaliselt. Väga populaarsed on värsked maitsetaimed, sealhulgas piparmünt, koriander, till, basiilik, petersell, estragon, porrulauk, murulauk, tüümian, majoraan, roheline sibul ja vesikress. Neid serveeritakse sageli koos pearoogadega. Rahvuslikud toidud näitavad maastiku mitmekesisust. Nende aluseks on Kaspia mere kala, kohalik liha (peamiselt lambaliha ja veiseliha) ning paljud hooajalised köögiviljad ja rohelised köögiviljad. Aserbaidžaani lipulaevaks on safrani-riisi plov ja rahvuslikuks joogiks on must tee.
Kirjandus
Aserbaidžaani kirjanduses oli kõige varasem tuntud isik Hasanoghlu ehk Pur Hasan Asfaraini. Ta koostas pärsia ja türgi ghazaalide divani. Aserbaidžaani klassikaline kirjandus kujunes välja 14. sajandil. Selle perioodi luuletajate hulgas olid Gazi Burhanaddin ja Haqiqi. Kuulus Dede Korkuti raamatust on kaks 16. sajandil kopeeritud käsikirja. See on 12 loo kogumik, mis näitab ogužide nomaadide suulist traditsiooni.
17. sajandi ja 18. sajandi jooksul võtsid Fizuli unikaalseid tüüpe ja ašiki luuletusi üle sellised luuletajad ja kirjanikud nagu Qovsi Tabrizist ja Shah Abbas Sani.
Esimene aserbaidžaanikeelne ajaleht Akinchi ilmus 1875. aastal.
Sport
Sport Aserbaidžaanis on väga vana. Isegi praegu harrastatakse veel nii traditsioonilisi kui ka moodsaid spordialasid. Vabamaadlust on traditsiooniliselt peetud Aserbaidžaani rahvusspordialaks. Kõige populaarsemad spordialad Aserbaidžaanis on jalgpall ja male. Jalgpalli rahvusmeeskond ei saa rahvusvahelistel võistlustel hästi hakkama. 19. märtsil 2010 võitis Aserbaidžaan pakkumise 2012. aasta FIFA U-17 naiste maailmameistrivõistluste korraldamiseks.
Futsal on Aserbaidžaanis veel üks populaarne spordiala. Aserbaidžaani futsali rahvusmeeskond sai 2010. aasta UEFA futsalmeistrivõistlustel neljanda koha.
Backgammon mängib Aserbaidžaani kultuuris suurt rolli. See mäng on Aserbaidžaanis väga populaarne ja seda mängitakse laialdaselt kohaliku rahva seas.
Demograafia
| Etniline koosseis (2009) | |
| 91.60% | |
| Lezgin | 2.02% |
| Armeenia | 1.35% |
| 1.34% | |
| Talysh | 1.26% |
| Teised riigid | 2.43% |
9 165 000 inimesest (2011. aasta juuli) oli peaaegu 52% linnakodanikud. Ülejäänud 48% olid maaelanikud. 51% inimestest olid naised.
Venemaal elab umbes 3 miljonit aserbaidžaani, kellest paljud on külalistöötajad.
2005. aastal oli suurimaks surmapõhjuseks hingamisteede haigused.
Divisjonid
Aserbaidžaan on jagatud 10 majanduspiirkonnaks, 66 rajooniks ja 77 linnaks. 11 linna on vabariigi otseses alluvuses. Aserbaidžaani kuulub ka Nakhchivani autonoomne vabariik. Aserbaidžaani president valib nende üksuste kubernerid. Kasahstani valitsus valitakse ja kiidetakse heaks Kasahstani autonoomse vabariigi parlamendis.
"
| Absheron
Aran
Daghlig Shirvan
| Ganja-Gazahh
Guba-Khachmaz
Kalbajar-Lachin
Lankaran
|
Nakhchivan
Shaki-Zaqatala
Yukhari Garabakh |
Märkus: vabariigi otsese võimu all olevad linnad on kaldkirjas.
Aserbaidžaani haldusjaotuse kaart. Pange tähele, et Nakhchivani rajoonid on loetletud eraldi.
Majandus
Aserbaidžaani majandus põhineb tööstusel, põllumajandusel ja teenustel, sealhulgas turismil. Suurtel nafta- ja maagaasivarudel põhinev energiasektor on praegu Aserbaidžaani majanduskasvu peamine allikas, kuigi pool Aserbaidžaani elanikest teenib oma sissetuleku otseselt või kaudselt teenuste kaudu ja kolmandik teenib oma sissetuleku põllumajanduse kaudu. Energiabuum on toonud kaasa tohutud välismaised otseinvesteeringud ja Aserbaidžaani majanduse kasvutempo on üks maailma suurimaid.
Pärast iseseisvuse saavutamist 1991. aastal koos Nõukogude Liidu lõppemisega tegi Aserbaidžaan pika ja raske ülemineku käsumajandusest turumajandusele. Valitsus on suures osas lõpetanud põllumajandusmaade ning väikeste, keskmise suurusega ja suurte riigiettevõtete erastamise. Aserbaidžaan jätkab majandusreformide läbiviimist ning vanad majandussidemed ja -struktuurid on aeglaselt välja vahetatud. Iseseisvumisega sai Aserbaidžaan Rahvusvahelise Valuutafondi, Maailmapanga, Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga, Islami Arengupanga ja Aasia Arengupanga liikmeks. Aserbaidžaani valuuta on Aserbaidžaani manat (AZN), mis jaguneb 100 qəpikiks. See sai 1992. aastal riigi vääringuks ja asendas vana nõukogude rubla. Aserbaidžaani keskpank loodi 1992. aastal. Keskpank on Aserbaidžaani keskpank, mis vastutab riikliku valuuta, Aserbaidžaani manati trükkimise ja levitamise eest ning kontrollib kõiki kommertspanku.
Aserbaidžaan on jagatud 10 majanduspiirkonnaks.
Seotud leheküljed
- Aserbaidžaani Demokraatlik Vabariik (1918-1920)
- Aserbaidžaani Nõukogude Sotsialistlik Vabariik (1920-1991)
- Aserbaidžaan olümpiamängudel
- Aserbaidžaani veekogud
Klõpsatav
Maa asukoht
(vaadata - arutada)
Maa
Päikesesüsteem
Gould Belt
Orioni käsi
Linnutee
Kohalik rühm
Neitsi SCl
Laniakea SCl
Meie Universum
Küsimused ja vastused
K: Mis on Aserbaidžaani ametlik nimi?
V: Aserbaidžaani ametlik nimi on Aserbaidžaani Vabariik.
K: Millised riigid piirnevad Aserbaidžaaniga?
V: Aserbaidžaan piirneb põhjas Venemaaga, läänes Gruusia ja Armeeniaga, lõunas Iraaniga ja idas Kaspia merega.
K: Kus asub Aserbaidžaani pealinn?
V: Aserbaidžaani pealinn on Bakuu.
K: Kas Aserbaidžaani territooriumil asub enklaav?
V: Jah, Aserbaidžaani territooriumil on enklaav nimega Nakhchivan autonoomne vabariik, mis piirneb põhjas ja idas Armeeniaga, lõunas ja läänes Iraaniga ning loodes Türgiga.
K: Milliste Euroopa organisatsioonidega on Aserbaidžaan alates 2001. aastast liitunud?
V: Alates 2001. aastast on Aserbaidžaan olnud mitme Euroopa rühma, sealhulgas Euroopa Nõukogu liige.
K: Mitme riigiga on Aserbaidžaanil diplomaatilised suhted?
V: Aserbaidžaanil on diplomaatilised suhted 158 riigiga.
K: Millised on mõned Aserbaidžaanis harrastatavad religioonid? V: Aserbaidžaanis on peamine religioon šiiitlik islam, millele järgneb sunniitlik islam. Samuti on seal vähesel määral kristlasi (peamiselt ida-ortodoksi), juute (peamiselt askenasi), agnostikuid ja ateiste.
Otsige