Aserbaidžaan (aserbaidžaani: Azərbaycan; ametlik nimi Aserbaidžaani Vabariik) on riik Euraasias Lõuna-Kaukaasias. See asub põhjas Venemaa, läänes Gruusia ja Armeenia, lõunas Iraani ja idas Kaspia mere ääres. Selle pealinn on Bakuu. Aserbaidžaan sai Nõukogude Liidust iseseisvaks 1991. aastal, kui Nõukogude Liit lagunes.

Aserbaidžaan hõlmab ka Naxçıvan'i autonoomset vabariiki (tavaliselt Naxçıvan), mis on enklaav, mis piirneb põhjas ja idas Armeeniaga, lõunas ja läänes Iraaniga ning loodes Türgiga.

Suurem osa Aserbaidžaani maast asub Lääne-Aasias. ÜRO nimetab seda Aasia riigiks.

Kuid kuna Aserbaidžaan on Euroopale lähedal ja tema ajalugu on Euroopaga seotud, on ta ka mitme Euroopa rühma liige, sealhulgas alates 2001. aastast Euroopa Nõukogu liige. Aserbaidžaanil on diplomaatilised suhted 158 riigiga. Nad on 38 rahvusvahelise organisatsiooni liikmed. 9. mail 2006 valis ÜRO Peaassamblee Aserbaidžaani äsja loodud inimõiguste nõukogu liikmeks.

Rohkem kui 90% elanikest on etnilised aserbaidžaanlased. Vähemuste hulka kuuluvad venelased, grusiinid ja muud vähemused. Aserbaidžaani põhiseaduses ei ole öeldud, et on olemas ametlik religioon. Kuid šiiitlik islam on riigi kaugelt suurim religioon, millele järgneb sulluni islam. On ka väike arv kristlasi (peamiselt ida-ortodoksi), juute (peamiselt askenasi), agnostikuid ja ateiste.

Aserbaidžaani nimi tuleneb sõnast Atropates. See oli Pärsia satrapp Ahemeniidide impeeriumi ajal.

Geograafia ja kliima

Aserbaidžaan on pindalalt umbes 86 600 km², maastik varieerub liivast rannajoonest ja madalikel alaosadest kuni kõrgete Kaukaasia mäeahelike tipudeni. Riigi loodeosas paiknevad Madal-Kaukaasia ja idaosas Lõuna-Kaukaasia mäestikud. Kliima on mitmekesine — rannikualadel on pehme, mereline kliima, sisemaal ilm jaheneb ja mägedes on talved karmid ning suvel lühike kasvuperiood. Kaspia meri annab olulise mõju nii kliimale kui majandusele.

Ajalugu (lühike ülevaade)

Aserbaidžaani ala on olnud asustatud antiikajal ning on olnud erinevate impeeriumide osa — pärslased, roomlased, araablased, türklased ja vene impeerium. Alates 19. sajandist kuulus suur osa alast Vene tsaaririigi koosseisu, pärast I maailmasõda kuulutasid kohalikud võimud tekkivaid riiklikke moodustisi ning lühikest aega oli iseseisvus. Pärast 1920. aasta nõukogude vallutust sai Aserbaidžaan osa Nõukogude Liidust kuni iseseisvumiseni 1991. aastal.

20. sajandi lõpus ja 21. sajandi alguses mõjutas riiki tugevalt Nagorno-Karabahhi konflikt Armeeniaga — tulid relvastatud kokkupõrked, rahvusvahelised pinged ja rahutused. 2020. aastal toimunud sõjategevuse järel muutus olukord, osaliselt taastati Aserbaidžaani kontroll üle varasemalt kaotanud alade osade üle ning rahvusvaheline diplomaatia püüab leida püsivaid lahendusi.

Rahvastik ja keel

Aserbaidžaani elanike arv on ligikaudu 10 miljonit (hinnangud varieeruvad sõltuvalt allikast). Riigi ametlik ja enamkasutatav keel on azerbaidžaani keel (aserbaidžaani), mis kuulub türgi keelte rühma; see kirjutatakse tänapäeval ladina tähestikus. Rahaühik on Aserbaidžaani manat. Linnastumine on märkimisväärne — Bakuu on suurim linn, tähtis tööstus- ja kultuurikeskus.

Majandus

Aserbaidžaani majandus põhineb suuresti nafta- ja gaasitööstusel. Kaspia reservide arendamine, naftajuhtmete (näiteks Baku–Tbilisi–Ceyhan) ja gaasievade ehitus on riigi majandusarengu alustalad. Lisaks energiatööstusele on tähtsad põllumajandus (viljad, viinamarjad, tekstiili- ja tekstiilitootmine), metsandus ja tööstus. Nafta tulu on võimaldanud suurendada infrastruktuuri investeeringuid, kuid majandus on jätkuvalt tundlik naftahindade kõikumistele ning valitsus püüab majandust mitmekesistada.

Kultuur ja ühiskond

Aserbaidžaani kultuur on mitmekesine, segades türgi, pärsia, islamimaailma ja kaukaasia mõjutusi. Traditsioonilised kunstivormid on vaibakudumine (Aserbaidžaani vaibad on tuntud), muusika (näiteks mugam) ja rahvatantsud. Riigis on ka aktiivne kaasaegne kunstielu ja teater. Haridussüsteem on laialdaselt arenenud ning kõrgkoolid asuvad peamiselt Bakuu ümbruses.

Usuolukord

Kuigi põhiseadus tagab usu- ja veendumusvabaduse ning ei kehtesta ametlikku riigireligiooni, on enim levinud religioon islam, mille sees on suur osa šiiitlikke usuproove ning märkimisväärne vähemus sunnni islami järgijaid. Samuti on olemas kristlikud, juudi ja ilmalikud kogukonnad ning mitmesugused vähemuskirikud ja -veendumused. Religioon mängib avalikus elus ja isiklikus identiteedis erinevates kogukondades erinevat rolli.

Poliitika ja haldus

Aserbaidžaan on presidendikeskne vabariik, kus president on riigipea ja tegevjuht. Riik on jagatud provintsideks (rayonid ja linnad), ning Naxçıvan on autonoomne vabariik eraldi haldusformaadina. Poliitikas on esindatud nii riigivõimu institutsioonid kui ka era- ja rahvusvahelised huvid, sealhulgas energiaettevõtted ja strateegilised partnerid.

Turism ja vaatamisväärsused

Turismituru tippude hulka kuuluvad Bakuu vanalinn (Icherisheher), kaasaegne pilvelõhkujate rida ja muuseumid, samuti Läänemereäärsed rannikualad, mägimaastikud ning ajaloolised pühapaigad ja karavanitee pärand. Riik pakub nii linnaturismi, kultuurielamusi kui ka loodusmatku ja suusatamisvõimalusi mägedes.

Aserbaidžaan on kompleksne ja mitmekihiline riik, kus kohtuvad iidne ajalugu, kaasaegne energia- ja infrastruktuuriarendus ning eripärane kultuuriline paljusus. Paljud välisriigid ja rahvusvahelised organisatsioonid teevad koostööd Aserbaidžaaniga nii majandus-, kultuuri- kui ka julgeolekuteemadel.