Vaskulaarsed taimed (soontaimed, traheofüüdid): ehitus ja liigid

Vaskulaarsed taimed (traheofüüdid): ehitus, vee- ja ainejuhtimine ning peamised liigid — sõnajalgadest ja okaspuudest õistaimedeni. Õpi nende struktuuri ja funktsioone.

Vaskulaarsed taimed ehk traheofüüdid on taimed, millel on spetsiaalsed koed vee, mineraalide ja fotosünteesiproduktide juhtimiseks läbi taime. Need juhtkoed (ksüleem ja floem) võimaldavad taimedel transportida vees lahustunud aineid ja suhkrulahendusi ning omavad tugevat rolli taime morfoloogias ja kasvus. Vaskulaarsete taimede hulka kuuluvad nii varajasemad hordid nagu sõnajalgtaimed kui ka tänapäevased seemnega taimed: õistaimed (angiospermid) ja okaspuud ning teised gümnospermad. Märkus: mõnes allikas võib esineda eksitusi (nt samblikud ei ole vaskulaarsed taimed, vaid sümbiootilised organismid).

Vaskulaarsed taimed eristuvad peamiselt kahel viisil:

1. Neil on spetsialiseerunud juhtkoed (ksüleem ja floem), mis liigutavad ressursse läbi taime. See võimaldab vaskulaarsetel taimedel kasvada palju suuremaks ja ehitada keerukamaid varre-, võrse- ja juuresüsteeme kui mittesoonte taimed.
2. Vaskulaarsete taimede peamine põlvkonnafaas on sporofüüt, mis on diploidne ja millel on kaks kromosoomikomplekti raku kohta. See tähendab, et nähtav taim (puu, põõsas, sõnajalg jms) on enamasti sporofüüt ja toodab eoseid või seemneid; gametofüüt on paljudel vaskulaarsetel taimedel väiksem ja rohkem kontrapunktis nähtava taimega.

Ehitus ja juhtkoed

Vee transport toimub kas Küslaim või floem kaudu: Küslaim veab vett ja anorgaanilisi lahustunud aineid juurtest ülespoole lehtede suunas, samas kui floem veab orgaanilisi lahustunud aineid kogu taimesse. (Märkus: terminoloogia korrektsuse huvides on tavapärasemad nimetused eesti keeles ksüleem ja floem.)

Ksüleem koosneb peamiselt lignifitseeritud rakkudest — trahheiididest ja vingetest ühendustest (angiospermidel esinevad ka lamedamad läbivad toruelemendid ehk vessel‑elemendid). Floem koosneb elavatest rakkudest (siirdurakkudest ja abirakkudest) ning kannab fotosünteesi saadust (suhkrut) kasvukohtadesse ja juure juurde. Paljudel puittaimedel tekitab kambium sekundaarse koore ja puidu (sekundaarse ksüleemi), mis võimaldab paksuskasvu ja tugeva tugistruktuuri.

Elutsükli erinevused

Vaskulaarsete taimede elutsükkel on näide generatsioonide vaheldusest: diploidne sporofüüt toodab spore, mis kasvavad haploidseteks gametofüütideks; gametofüüdid toodavad sugurakke (gamete), mis viljastudes moodustavad uue sporofüüdi. Säilivad erinevused:

• Seemneteta vaskulaarsed taimed (nt sõnajalgtaimed) paljunevad sporega — neil on selgelt väljendunud sporofüüt, kuid puuduvad seemned.
• Seemnega taimed (gümnospermid ja angiospermid) toodavad seemneid, mis sisaldavad embrüot ja varuainesid — see on edukas kohastum põua ja karmimate tingimustega.

Peamised rühmad (näited)

• sõnajalgtaimed — seemneteta vaskulaarsed taimed, millel on lehtedele ja võrsetele spetsialiseerunud organid;
• nõgesed ja teised õistaimede ehk õistaimed — angiospermid (suletud seemnega taimed) on tänapäeva taimede liigirikkaim rühm;
• okaspuud ja teised gümnospermad — seemnega, kuid viljatu viljastamisega (avatud seemnekestad);
• muud varasemad vaskulaarsed rühmad, mis on tänasesse liigilistesse süsteemidesse liigendatud (nt klubimürgtaimed/siisarnased rühmad).

Märkus: originaalloendis võib esineda ebatäpsusi (nt samblikud ei kuulu vaskulaarsete taimede hulka).

Füsioloogiline ja ökoloogiline tähtsus

Vaskulaarsed taimed on maaökosüsteemide peamised tootjad: nad püüavad päikeseenergiat fotosünteesiga, toodavad orgaanilist ainet ja moodustavad enamiku taime biomassist. Puud ja põõsad annavad struktuuri metsadele, mõjutavad kliimat (CO2 sidumine), pakuvad elupaiku paljudele organismidele ning on olulised inimese jaoks majanduslikult (puit, toidukultuurid, ravimtaimed jt).

Kokkuvõte

Vaskulaarsed taimed eristuvad mittesoonsetest taimedest juhtkoe olemasolu ja sporofüüdi domineerimise poolest. Ksüleemi ja floemi olemasolu annab neile suurema suuruse, keerukamate organite ja elutsüklite arengu ning võimaldab laialdast adaptsiooni erinevatesse elupaikadesse — alates metsadest kuni rohumaade ja põldudeni.

Küsimused ja vastused

K: Mis on veresoonelised taimed?

K: Millised on erinevad veresoontaimede liigid?

K: Mille poolest erinevad veresoonelised taimed mittesoonelistest taimedest?

K: Milline on veresoonte taimede peamine põlvnemisfaas?

K: Kuidas toimub veetransport veresoontaimedes?

K: Millised on küseemi ja kloemi funktsioonid?

K: Miks nimetatakse veresoontaimi sageli kõrgemateks taimedeks?

Otsing