Mis on taimestik — määratlus, tüübid ja näited ökosüsteemides
Taimestik tähendab piirkonna taimkatet või taimekooslust — kõiki pinnal ja veekogudes kasvavaid taimi ning nende mõju maastikule. See hõlmab kogu taimede poolt kaetud maapinda ja on üks biosfääri põhielemente, kuna taimed toodavad orgaanilist ainet, fikseerivad süsinikku ja reguleerivad vee-, energia- ning aineringet ökosüsteemides.
Taimestik võib tähendada erinevates teemades natuke erinevaid asju: üldises mõttes viitab see kasvavale taimkattele ja selle ruumilisele levikule; floristikas ja taksonoomias võidakse rõhutada liigilist koosseisu (flora). Oluline on eristada mõisteid: „taimestik/vegetatsioon“ kirjeldab peamiselt taimkatte tüüpi, struktuuri ja funktsiooni; „flora“ tähendab tavaliselt piirkonnas esinevate liikide loetelu.
Taimestiku all ei mõelda alati ainult ühte aspekti — see hõlmab eluvorme, struktuuri, ruumilist ulatust, "looduslikkust" ja muid botaanilisi või geograafilisi omadusi. Samas kasutatakse termineid mõnikord ka rangemalt: näiteks phytosotsioloogias ja floristikauuringutes rõhutatakse liigilist koosseisu (taimestiku koosseisuna).
Tüübid ja näited ökosüsteemides
- Metsad — ürgmetsad, segametsad, okasmetsad ja põõsastikud; moodustavad sageli mitmekihilise struktuuri (latvakiht, põõsakiht, heitlehine allikas ja rohustik).
- Niidud ja rohumaad — looduslikud ja niidetavad kooslused, olulised tolmeldajatele ja karjatamisele.
- Märgalad ja rabametsad — veerikkad kooslused, kus esineb spetsialiseerunud taimestik (nt sambla- ja turbasambla liigid).
- Ranniku- ja mangroovipõõsad — rannikuäärseid mangroovipõlde ja soolase veega seotud kooslusi, mis kaitsevad rannikuid ja hoiavad elurikkust.
- Kõrbede ja steppide taimestik — vähe vett nõudvad liigid, sageli maapinnakoorikuid või hõredaid rohumaid (kõrbemullakoorikud).
- Põllumajandus- ja linnataimestik — nisupõllud, kultuuraed, muruplatsid ja teetammidele tekkivad umbrohumaid näited inimese mõjudest ja majandustegevusest.
Struktuur ja funktsioon
Vertikaalne struktuur: taimestikul on sageli kihistus — latvakiht (puud), põõsakiht, rohustik ja pinnase samblad/siirdesed. Iga kiht täidab eri ökoloogilisi funktsioone (valguse püüdmine, mikrohabitaadi loomine, toitainete ringlus).
Funktsionaalsed rühmad: puud, põõsad, kõrrelised, rohttaimed, samblad ja samblikud — iga rühm täidab erilisi rolle (nt kõrrelised stabiliseerivad mulda, rohttaimed annavad toitu herbivooridele).
Ökoloogilised funktsioonid: primaarproduktiivsus (orgaanilise aine tootmine), süsiniku sidumine, veehaldussüsteemide reguleerimine, mullaehitus, elupaikade ja toiduahela tagamine ning bioloogilise mitmekesisuse säilitamine.
Mõõtmine ja uurimismeetodid
- Floristlikud inventuurid ja liiginimekirjad (kes ja kus kasvab).
- Phytosotsioloogia — taimede koosluste kirjeldus ja klassifikatsioon.
- Taimestiku kaardistamine ja maapealsed transektid või prooviplaanid.
- Kaugseiresatelliidi andmed ja õhupildistamine suured piirkondlikud mustrid tõlgendamiseks.
- Eksperimendid ja pikaajalised vaatlusprogrammid, mis näitavad muutusi kliima või inimtegevuse tõttu.
Inimtegevus, ohud ja kaitse
Inimtegevus mõjutab taimestikku mitmel moel: metsade raie, põllumajandus, linnastumine, reostus, mittepõlised invasiivsed liigid ja kliimamuutused. Need protsessid võivad vähendada liigirikkust, muuta koosluste struktuuri ja vähendada ökosüsteemiteenuseid.
Kaitsevõtted hõlmavad kaitsealasid, taastamisprojekte (nt metsade ja märgalade taastamine), säästvat maaharimist ja invasiivsete liikide kontrolli. Taastekkimine (restoration ecology) ja elurikkuse säilitamine on olulised, et säilitada taimestiku pakutavad teenused tulevastele põlvedele.
Taimestik võib viidata väga erinevatele ruumilistele skaaladele ja kooslustüüpidele — alates ürgmetsadest ja rannikuäärsetest mangroovipõldudest kuni rabametsade, kõrbemullakoorikute, teeäärsete umbrohumaarid, nisupõldude, kultuuraedade ja muruplatsideni. Kõik need näited kuuluvad taimestiku mõiste alla ning näitavad, kui mitmekesine ja funktsiooniderikas taimkate võib olla.
Õhuvaade haava-kuuse segametsast Alaskal
Küsimused ja vastused
K: Mida tähendab taimestik?
V: Taimestik tähendab piirkonna taimestikku või taimekooslust.
K: Mida hõlmab taimede poolt kaetud taimestik?
V: Taimestik hõlmab kogu taimede poolt kaetud maapinda ja on biosfääri põhielement.
K: Kas taimestik viitab mõnele konkreetsele botaanilisele või geograafilisele tunnusele?
V: Ei, kui te ütlete taimestik, siis ei mõtle te mingeid konkreetseid botaanilisi või geograafilisi omadusi.
K: Mida tähendab taimestik?
V: Flora viitab üksnes liigilisele koosseisule, mis erineb taimestikust.
K: Millise ruumilise skaala ulatusele võib taimestik viidata?
V: Taimestik võib viidata väga erinevatele ruumilistele skaaladele, mille hulka kuuluvad ürgsed punapuumetsad, rannikuäärsed mangroovipuud, rabametsad, kõrbemullakoored, teeäärsed umbrohuplatsid, nisupõllud, kultuuraedade ja muruplatside alad.
K: Kas taimestik piirdub mingite eluvormide või struktuuridega?
V: Ei, taimestiku eluvormidele või struktuuridele ei ole mingeid konkreetseid piiranguid.
K: Mis on biosfääri põhielement?
V: Taimestik on biosfääri põhielement.
