Flora (taimestik) – botaaniline määratlus, tüübid ja näited
Avasta flora (taimestik): botaaniline määratlus, taimestike tüübid, piirkondlikud ja ajaloolised florad ning näited ja identifitseerivad floraraamatud botaanika huvilistele.
Botaanikas on taimestikul (mitmuses floras või florae) kaks põhitähtsusega tähendust. Esimene tähendus viitab kogu taimestikule mingis piirkonnas või ajaperioodil — eriti looduslikult esinevale või põlisele taimestikule. Vastav termin loomastiku kohta on fauna. Teine tähendus viitab raamatule või muule teosele, mis kirjeldab mingi piirkonna või ajajärgu taimeliike eesmärgiga võimaldada nende identifitseerimist.
Termin flora pärineb ladina keelest: Flora oli Rooma mütoloogias lillede jumalanna. Tänases teaduskeeles kasutatakse seda sõna nii ökoloogias kui taksonoomias.
Mõisted ja erinevus vegetatsiooniga
Termin "flora" keskendub liikide loetelule ja taksonoomiale — millised taimed mingis paigas või ajas esinevad. See erineb mõiste "vegetatsioonist", mis kirjeldab taimkate koos selle struktuuri, koosluse ja ökoloogiliste suhetega. Näiteks võib ühel alal olla samasugune vegetatsioon (näiteks okasmets), kuid erinev floora sõltuvalt kliimast ja geograafiast.
Tüübid ja jaotused
Taimed rühmitatakse florasse mitme kriteeriumi alusel:
- Geograafiline floora — üleilmne, mandrine või kohalik (nt Eesti floora, Põhja-Euroopa floora).
- Habitaadiline floora — näiteks mägised ja tasandikulised elupaigad, rabade, ranniku või kiviktaimede floora.
- Ajaline floora — ajaloolise ajastu taimestik, sh fossiilne taimestik, mis kirjeldab mineviku taimeliike.
- Funktsionaalne floora — nt meditsiinilised taimed, põllukultuuride floora jne.
Floristilised uurimused ja florad (teosed)
Floristilised uurimused hõlmavad liikide kogumist, määramist ja leviku uurimist. Teaduslikud ja populaarteosed, mida nimetatakse flora-deks, sisaldavad tavaliselt kirjeldusi, määramisvõtmeid ja levikuandmeid, et võimaldada taimede identifitseerimist. Tuntud näited rahvusvahelisest tasandist on mitmesugused piirkondlikud florad, mis koondavad liiginimekirju ja võtmeid (näiteks "Flora Europaea" või "Flora of North America").
Fossiilne floora
Fossiilne taimestik annab teavet varasemate geoloogiliste perioodide taimeliikide kohta ning aitab mõista kliimamuutusi ja taimede evolutsiooni. Sellised uurimused tuginevad fossiilsetele lehtedele, seemnetele, puit- või pollenifragmentidele ja võimaldavad rekonstruerida endiste maastike floora koostist.
Mikroobne floora ja terminoloogia
Mõnikord on bakteriaalsed ja muud mikroobsed organismid liigitatud floora hulka — näiteks bakterifloora või mikrobiota teatud kontekstides. Tänapäeval eelistatakse mikrobioloogias sagedamini terminit "mikrobiota" või "mikrobioom", et vältida segadust taimefloora ehk makrofüütidega.
Leviku ja floora kujunemine
Floora koosseis sõltub mitmetest teguritest: kliimast, mulla omadustest, geoloogilisest ajaloost, ökoloogilistest kontaktidest, liikide dispersioonist ning inimtegevusest. Erinevused kliimas (nt temperatuur ja sademed) kujundavad laialdaselt piirkondliku floora iseloomu; sama ala history võib määrata, millised liigid on endeemilised või puuduvad.
Endeemia ja võõrliigid
Mõned piirkonnad sisaldavad palju endeemilisi liike — taimeliike, mis esinevad ainult seal. Teisalt mõjutavad inimese poolt sisse viidud võõrliigid (invasive species) kohalikke florasid, muutes koosluste struktuuri ja vähendades mõnikord kohalike liikide arvukust või väljasuremisriski.
Näited ja kohalised flooraed
Praktilised näited aitavad mõista floora mitmekesisust. Näiteks Eesti ja Põhja-Euroopa floora kuulub valdavalt boreaal- ja lahepoolsete okasmetsade ning segametsade koosseisu, kus tüüpilised liigid on:
- Pinus sylvestris (mänd), Picea abies (kuusk), Betula pendula ja Betula pubescens (kaseliigid)
- Allpool kasvavad turbasammalate, mustika (Vaccinium myrtillus) ja kanarbiku (Calluna vulgaris) tüüpilised liigid
Regionaalsed florad dokumenteerivad selliseid liike, nende levikut ja ökoloogilist rolli, ning on aluseks looduskaitsele ja keskkonnajuhtimisele.
Kaitse ja tähtsus
Floora uurimine on tähtis bioloogilise mitmekesisuse mõistmiseks ja kaitseplaneerimiseks. Florade andmed aitavad tuvastada ohustatud liike, planeerida kaitsealasid ning hinnata kliima- ja maakasutuse muutuste mõju taimedele. Botaanilised herbaariumid ja digitaalsed andmebaasid (koondades herbaariumi näidiseid ja levikuandmeid) on floristiliste uuringute alus.
Bakteriaalsed organismid on mõnikord arvatud floora hulka [1] [2]. Teinekord kasutatakse termineid bakterifloora ja taimefloora eraldi.
Saare taimestiku lihtsustatud skeem - kõik taimeliigid on esile toodud kastides.
Seotud leheküljed
Küsimused ja vastused
K: Mida tähendab botaanikas flora?
V: Botaanikas on flora kaks tähendust. Esimene viitab lilledele, lillejumalusele ja taimede elustikule mingis piirkonnas või ajaperioodil (eriti looduslikult esinevale või põlisele taimestikule). Teine tähendus viitab raamatule või muule teosele, mis kirjeldab mingi piirkonna või ajajärgu taimeliike eesmärgiga võimaldada nende identifitseerimist.
K: Kust pärineb mõiste "taimestik"?
V: Termin "flora" pärineb ladina keelest. Flora oli Rooma mütoloogias lillede jumalanna.
K: Kuidas rühmitatakse taimi floratesse?
V: Taimed on rühmitatud floradesse piirkonna, ajajärgu, erilise keskkonna või kliima alusel. Piirkonnad võivad olla geograafiliselt erinevad elupaigad, näiteks mägised ja tasandikud, ja ajastud võivad olla ajaloolised, nagu fossiilne taimestik.
K: Kas bakteriaalsed organismid kuuluvad mõnikord floora hulka?
V: Jah, bakteriaalsed organismid kuuluvad mõnikord floora hulka [1] Arhiveeritud 2006-04-30 Wayback Machine'is [2] Arhiveeritud 2007-07-15 Wayback Machine'is. Teinekord võib neid aga nimetada eraldi bakteriflooraks ja taimeflooraks.
Küsimus: Mis on loomastik?
V: Fauna on vastav termin loomastikule, kui viidatakse botaanikale ja selle taimestiku uurimisele mingi piirkonna või ajajärgu piires.
K: Milliseid elupaigatüüpe võib kasutada taimede rühmitamisel floora järgi?
V: Taimede rühmitamisel floratesse võib neid liigitada vastavalt piirkonnale (geograafiliselt erinevad elupaigad, näiteks mäestik vs. tasandik), perioodile (ajalooline ajastu, näiteks fossiilne taimestik), erilisele keskkonnale või kliimale.
Otsige