Okaspuutaimed: määratlus, liigid, levik ja puidu kasutus

Okaspuud on käbiseemnetaimed. Enamik neist on puud, mõned aga põõsad. Ametlikult kuuluvad nad seltsi Pinophyta (samuti nimetatakse Coniferophyta) osakonda.

Okaspuud on gümnospermid — käbiseemnetaimed, kellel on hästi arenenud vaskulaarsed koed (juur-, varre- ja lehetransporti võimaldav koeaparaat). Enamik elupaikades on nad puittaimed ja väga sageli moodustavad suured pindalad tihedaid metsaökosüsteeme.

Traditsiooniliselt on elusad okaspuud koondatud perekonda Pinales, kuid tänapäevased taksonoomilised süsteemid jaotavad okaspuud mitmesse sugukonda ja perekonda sõltuvalt omavahelistest sugulussuhetest. Tüüpilised ja laialt tuntud näited, mida sageli okaspuude hulka liidetakse, on seedrid, küpressid, kuused, kadakad, kaurid, pärnad, männid, punapuud, kuused ja jugapuud.

Märkus: loetelus on mõningaid ebatäpsusi — näiteks pärnad ei ole okaspuud, vaid lehtpuud; mõni nimi võib esineda ka kahekordselt (kuused ja kuused on samanimeline kinnitus loetelus). Täpsemalt jagunevad okaspuud sugukondadesse nagu Pinaceae (männid, kuused, seedrid), Cupressaceae (küpressid, kadakad), Taxaceae (jugapuud), Araucariaceae, Podocarpaceae jt, sõltuvalt taksonoomilisest käsitusest.

Morfoloogia ja paljunemine

Okaspuude iseloomulik tunnus on lehtede kujulised nõelad või skaaljad lehed ning suguline paljunemine käbide kaudu. Enamik liike on kahekojalised: väiksemad meessõlmed toodavad õietolmu, naissõlmed (käbid) kannavad seemnekodasid ja arenedes küpsed käbid vabastavad või paljundavad seemneid — tiivakeste abil levituvad paljud liigid tuule abil. Paljud okaspuud tolmlevad peamiselt tuule kaudu (anemofooria).

Mõned arvud ja tähelepanuväärsed faktid: okaspuud võivad elada äärmiselt kaua ja kasvada väga kõrgeks — maailma vanimad teadaolevad puud (nt Bristlecone pine’e sugukonna isendid) võivad olla üle 4000–5000 aasta vanad, kõrgeimad okaspuud (nt Pseudotsuga menziesii ja Sequoia) võivad ulatuda üle 80–100 m kõrgusele.

Levik ja elupaigad

Okaspuuliike leidub peaaegu kõikjal maailmas. Palju liike domineerib külmades ja mõõdukates laiuskraadides, eriti boreaalse metsavööndi ehk taigas, kus nad moodustavad suurimaid metsapindu. Samas esinevad teatud sugukonnad ja perekonnad ka troopilistes ja parasvöötme mägedes (Lõuna-Ameerika, Kagu-Aasia, Vahemere piirkond jm). Okaspuud sobivad väga erinevatesse elupaikades: soostelt aladelt kuiva kivisel pinnasel kasvavate puigde ja kuni kõrgete mäestike niiskete vihmametsadeni.

Majanduslik ja kultuuriline tähtsus

Okaspuudel on suur majanduslik tähtsus. Nende puidu kasutatakse laialdaselt ehituses, mööblitööstuses, pakendite ja vineeri tootmisel ning paljude igapäevaste toodete valmistamisel. Paljud okaspuuliigid on olulised ka paberitööstuse tooraine allikana — puit kasutatakse paberi valmistamiseks. Okaspuude puidule osutatakse sageli kui pehmepuiduks, kuid puidu omadused (kõvadus, tihedus, vastupidavus) erinevad oluliselt liikide lõikes — näiteks männipuit on pehme ja töödeldav, samas mõned okaspuud (nt teatud cedarid) on vastupidavamad ja rikkalikuma aroomiga.

Lisaks puidule kasutatakse okaspuude tooteid: vaikude ja vaiguliste ainetena saadakse kemikaale ja lakke; männivaigu destillatsioonist saadakse terpentini; okaspuude okastest ja okasest pärinevatest ekstraktidest valmistatakse eeterlikke õlisid. Okaspuud on ka tähtsad dekoratiiv- ja haljastusliigid, neist kasvatatakse kuuse- ja mändpuid jõulupuudeks.

Ökoloogiline roll ja ohud

Okaspuud on ökoloogiliselt väga olulised: nad siduvad atmosfääri süsinikku, hoiavad mulda erosioonist, loovad elupaiku loomastikule ning mõjutavad vee ringlust metsades. Samal ajal seisavad okaspuud silmitsi mitmete ohudega: intensiivne lageraie, metsahõre, invasiivsed kahjurid ja haigused, kliimamuutus ning õhusaaste mõjutavad paljude liikide seisundit. Muutuvad kasvutingimused kahjustavad eriti piirialade metsavööndeid ja kõrgeimate puude alarühmi.

Kaitse ja majanduse tasakaal

Paljusid okaspuuliike ja -metsi kaitstakse looduskaitsealade kaudu ning kasutatakse säästlikku majandamist (sertifitseeritud metsamajandus, uuendused, istutamine). Oluline on ühendada majanduslik kasutus ja bioloogilise mitmekesisuse säilitamine, vältides liigset lageraiet ning toetades taastamistöid ja kahjuritõrjet.

Ligikaudu liiki okaspuulisi on teada vastavalt taksonoomilistele hinnangutele; hinnangud jäävad sageli vahemikku 600–700 elavat liiki, sõltuvalt sellest, kuidas liigid ja alamliigid on defineeritud.

Küsimused ja vastused

K: Mis on okaspuud?

K: Mis on Pinophyta või Coniferophyta jaotis?

K: Kas okaspuid võib leida kogu maailmas?

K: Millised on okaspuude tüüpilised näited?

K: Milline on okaspuude majanduslik väärtus?

K: Kuidas tavaliselt nimetatakse okaspuude puitu?

K: Mitu elavat liiki on okaspuude (Coniferae) liigis?

Otsing