Mänd (perekond)
Männid on suur ja oluline okaspuude perekond Pinaceae. Kewi kuningliku botaanikaaia ja Missouri botaanikaaia taimede nimekirjas on loetletud 126 männi liiki ja mõned sünonüümid.
Männid elavad peaaegu kogu põhjapoolkeral. Põhja-Ameerikas elavad nad Arktika lõunaosas kuni Nicaragua ja Hispaniola saareni. Euroopas elavad nad Portugalist ja Šotimaast kuni Venemaani. Aasias elavad nad Venemaast Jaapanini ja Filipiinideni. Nad elavad ka Himaalajas, mõnes Aafrika põhjaosas ja Mallorcal (Mallorca) põhja pool asuvates kargetes mägedes.
Männid on pikaealised, saavutades tavaliselt vanuse 100-1000 aastat, mõned isegi rohkem. Kõige pikaealisem on Great Basini harilik mänd (Pinus longaeva). Üks selle liigi isend, keda nimetatakse Methuselaks, on üks maailma vanimaid elusorganisme, kes on umbes 4600 aastat vana. Seda puud võib leida California Valgetes mägedes.
Loblolly mänd (Pinus taeda): isased käbid
Täiskasvanud Monterey männi käbi metsapõrandal
Cones
Männidel on tavaliselt ühel ja samal puul nii isased kui ka emased käbid (ühekojalised). Isased käbid on väikesed, tavaliselt 1-5 cm pikkused, ja need on olemas ainult lühikest aega, tavaliselt kevadel. Nad langevad kohe, kui nad on oma õietolmu maha lasknud. Emakate käbide valmimine pärast tolmeldamist võtab 1,5-3 aastat (sõltuvalt liigist), kusjuures tegelik viljastumine lükkub ühe aasta võrra edasi. Küpsuse saavutamisel on emaste käbide pikkus 3-60 cm. Igal käbisel on arvukalt spiraalselt paigutatud soomuseid, igas viljakas soomuses on kaks seemet; käbise põhjas ja tipus olevad soomused on väikesed ja steriilsed, ilma seemneteta. Seemned on enamasti väikesed ja tiivulised ning hajuvad tuulega. Mõned neist levivad lindude kaudu.
Küpsuse saabudes avanevad käbid tavaliselt seemnete vabastamiseks, kuid mõnel linnustunud liigil (nt valgepõsk-männi puhul) vabanevad seemned ainult siis, kui lind käbisid lahti murrab. Teiste liikide puhul säilitatakse seemneid suletud ("serotiinsetes") käbides mitu aastat, kuni keskkonna mõjul käbid avanevad ja seemned vabanevad. Serotiinsuse kõige tavalisem vorm on püriskentsus, mille puhul vaik seob käbisid kinni, kuni need sulavad metsatulekahju toimel.
Küsimused ja vastused
K: Mis on mändide perekonnanimi?
V: Männid kuuluvad perekonda Pinaceae.
K: Mitu männi liiki on loetletud Kew'i kuningliku botaanikaaia ja Missouri botaanikaaia taimede nimekirjas (The Plant List of the Royal Botanic Gardens, Kew and Missouri Botanical Garden)?
V: The Plant List of the Royal Botanic Gardens, Kew and Missouri Botanical Garden loetleb 126 männi liiki.
K: Kus kasvab Great Basini harilik mänd, maailma vanim elav puu?
V: Great Basini harilik mänd, maailma vanim elav puu, kasvab California Valgetes mägedes.
K: Millistes maailma osades elavad männid?
V: Männid elavad peaaegu kogu põhjapoolkeral, Põhja-Ameerikas, Euroopas, Aasias, mõnes Aafrika põhjapoolses osas ja Mallorca (Mallorca) põhjaosas kargetel mägedel.
K: Kui kõrgeks kasvavad männid tavaliselt?
V: Männid on pikaealised puud (harva suured põõsad), mis tavaliselt saavutavad 5-70 meetri kõrguse.
K: Milline on mändide vanusevahemik?
V: Männid võivad elada 100-1000 aastat, mõned isegi kauem.
K: Milline on maailma vanim elav puu?
V: Great Basin'i hariliku männi (Pinus longaeva) isendi nimi on "Methuselah", mis on maailma vanim elav puu, mille vanus on hinnanguliselt 4600 aastat.
