Metsapõleng
Metsatulekahju on üldmõiste, mis hõlmab metsatulekahjusid, rohumaapõlenguid, põlenguid, võsatulekahjusid ja mis tahes muid taimestikutulekahjusid maapiirkondades.
Metsatulekahjusid esineb kõigil mandritel, välja arvatud Antarktikas. Need võivad tekkida looduslikult ja spontaanselt, kuid paljud neist on põhjustatud inimeste poolt, kas juhuslikult või tahtlikult. Fossiilsed andmed ja inimajalugu näitavad, et metsatulekahjud toimuvad aeg-ajalt. Suur hapnikusündmus ja maismaataimede levik muutsid Maa tuleplaneediks.
Metsatulekahjud võivad tekitada ulatuslikku kahju varale ja inimelule, kuid neil on ka mõningaid kasulikke mõjusid loodusaladele. Mõnede taimeliikide kasv ja paljunemine sõltub tulekahju mõjust, kuigi suurtel metsatulekahjudel võib olla ka negatiivne ökoloogiline mõju.
Metsatulekahjude ennetamise, avastamise ja likvideerimise strateegiad on aastate jooksul olnud erinevad. Üks vastuolulisemaid meetodeid on kontrollitud põletamine: Inimesed lubavad või süütavad väikeseid tulekahjusid, et põletada osa võimaliku metsatulekahju kütusest ära. Kuigi mõned metsatulekahjud põlevad kaugetes metsarajoonides, võivad need põhjustada ulatuslikku kodude ja muu vara hävitamist hoonestatud alade ja hoonestamata looduse vahelises vööndis.
Metsatulekahju Angel Islandil
Metsatulekahju Bitterrooti rahvusmetsa piirkonnas Montanas
Taimede kohanemine
Põlenguohtlike ökosüsteemide taimed on sageli kohanenud kohalike tingimustega. Sellised kohandused hõlmavad füüsilist kaitset kuumuse eest, suurenenud kasvu pärast tulekahju ja tulekahju soodustavaid ja konkurentsi kõrvaldavaid põlevaid materjale. Näiteks perekonna Eucalyptus taimed sisaldavad tulekahju soodustavaid põlevaid õlisid ja kõvasid sklerofülllehti, mis peavad vastu kuumusele ja põuale. See muudab nad domineerivaks vähem tulekindlate liikide üle. Tihe koor, alumiste okste väljalangevus ja kõrge veesisaldus välisstruktuurides võivad samuti kaitsta puid temperatuuri tõusu eest. Tulekindlad seemned ja pärast tulekahju idanevad varuvõrsed soodustavad liikide säilimist, nagu "pioneerliigid", mis on spetsialiseerunud ökoloogilise suktsessiooni taaskäivitamisele pärast tulekahju.
Suits, söestunud puit ja kuumus võivad stimuleerida seemnete idanemist. Põlevate taimede suits soodustab oranži butenoliidi sisaldust, mis soodustab seemnete idanemist.
Lääne-Sabahi rohumaad, Malaisia männimetsad ja Indoneesia Casuarina metsad on arvatavasti tekkinud varasemate tulekahju perioodide tagajärjel. Chamise (Kalifornia greasewood-põõsa) surnud puidu allapanu on madala veesisaldusega ja tuleohtlik ning põõsas võrsub pärast tulekahju kiiresti. Sequoia tugineb perioodilistele tulekahjudele, et vähendada konkurentsi, vabastada seemneid oma käbidest ning puhastada pinnast ja varikatust uue kasvu jaoks. Mõned neist on kohanenud ja sõltuvad ellujäämiseks ja kasvamiseks madala intensiivsusega pinnatulekahjudest. Bahama mändide optimaalne tulekahjude sagedus on iga 3-10 aasta tagant. Liiga sagedased tulekahjud soodustavad rohttaimede levikut ja harvad tulekahjud soodustavad teisi puuliike.
Ökoloogiline suktsessioon pärast metsatulekahju boreaalses männimetsas Hara soo kõrval, Lahemaa rahvuspark, Eesti. Pildid on tehtud üks ja kaks aastat pärast tulekahju.
Seotud leheküljed
- Bushfire
- Tulekahju ökoloogia
Küsimused ja vastused
K: Mis on metskana?
V: Metsatulekahju on mõiste, mida kasutatakse mis tahes taimestikutulekahju kohta looduses, sealhulgas metsatulekahjud, rohumaapõlengud, võsatulekahjud ja võsatulekahjud.
K: Kus tekivad metsatulekahjud?
V: Metsatulekahjusid esineb kõigil mandritel, välja arvatud Antarktikas.
K: Mis põhjustab metsatulekahjusid?
V: Metsatulekahjud võivad tekkida looduslikult ja spontaanselt, kuid paljud neist on põhjustatud inimeste poolt, kas juhuslikult või tahtlikult.
K: Kas metsatulekahjud on esinenud ajalooliselt?
V: Jah, fossiilsed andmed ja inimajalugu näitavad, et metsatulekahjud on esinenud aeg-ajalt.
K: Millised on metsatulekahjude eelised?
V: Metsatulekahjudel on loodusaladel teatav soodne mõju, sest mõned taimeliigid sõltuvad tulekahju mõjust, et kasvada ja paljuneda.
K: Millised on metsatulekahjude negatiivsed mõjud?
V: Suurtel metsatulekahjudel võib olla ka negatiivne ökoloogiline mõju.
K: Milliseid strateegiaid kasutatakse metsatulekahjude ennetamiseks, avastamiseks ja kustutamiseks?
V: Metsatulekahjude ennetamise, avastamise ja mahasurumise strateegiad on aastate jooksul olnud erinevad, kuid üks vastuolulisemaid meetodeid on kontrollitud põletamine, mille puhul inimesed lubavad või süütavad väikeseid tulekahjusid, et põletada ära osa võimaliku metsatulekahju kütusest.
