Metsatulekahjud: mis need on — põhjused, mõju ja ennetus

Metsatulekahjud: põhjused, mõju ja ennetus — õppige tulekahjude tekkepõhjus, riskijuhtimine, avastamine ja kontrollpõletuse roll ning kuidas kaitsta inimesi ja loodust.

Metsatulekahju on üldmõiste, mis hõlmab metsatulekahjusid, rohumaapõlenguid, põlenguid, võsatulekahjusid ja mis tahes muid taimestikutulekahjusid maapiirkondades. Metsatulekahjud võivad toimuda nii väikeses kui ka väga suure ulatusega ning kesta päevaist nädalateni või veel kauem, sõltuvalt ilmastikutingimustest ja kütuse kättesaadavusest.

Metsatulekahjusid esineb kõigil mandritel, välja arvatud Antarktikas. Need võivad tekkida looduslikult ja spontaanselt (näiteks välgu tõttu) või olla põhjustatud inimtegevusest — juhuslikult (näiteks hooletust suitsu­tekitamisest või masina sädemetest) või tahtlikult (süüteo tagajärjel). Fossiilsed andmed ja inimajalugu näitavad, et metsatulekahjud toimuvad aeg-ajalt; näiteks Suur hapnikusündmus ja maismaataimede levik muutsid Maa tuleplaneediks ning mõjutasid tulelevikute sagedust ja ulatust.

Põhjused ja vallandajad

Põhjused jagunevad tavaliselt kaheks:

• Looduslikud põhjused: välk, vulkaaniline aktiivsus, väga kuivad ja kuumad tingimused, millal süsi või muu kütus võib iseenesest süttida.
• Inimtegevusest tingitud põhjused: hooletus lõkkega, suitsuase, masinate sädemed, elektrikontaktid, lahtine leek, kokkupõrked ja tahtlik süütamine.

Tule levikut mõjutavad tegurid

• Kütus: kuivad puud, okkad, puded ja pinnaselt kättesaadav kuiv taimne materjal võimaldavad leegil kiiresti liikuda.
• Ilmastik: tugev tuul aitab tuld jahtida soojusenergiat edasi kanda; madal niiskus ja kõrge temperatuur kiirendavad põletamist.
• Maastik: tule kiirus suureneb laskumistel ja nõlvadel – leek kipub liikuma ülesmäge kiiremini.
• Tule käitumine: pinnatuli (surface fire), võrstu- või latvatuur (crown fire) ja põlemise üleminekud (spotting ehk emberstardid) määravad leviku ja raskusastme.

Mõjud loodusele ja ühiskonnale

Metsatulekahjud võivad tekitada suurt kahju, kuid neil on ka ökoloogilisi rolle:

• Negatiivne mõju: inimohvrid, kodude ja infrastruktuuri häving, majanduslikud kaotused, pinnase erosioon, veevarustuse halvenemine, õhukvaliteedi langus ning terviseprobleemid (ähvardavad õhusaaste ja hingamisteede haigused).
• Ökoloogilised muutused: suured ja intensiivsed põlengud võivad hävitada elupaiku, vähendada liigirikkust ja soodustada invasiivseid liike.
• Positiivne/loomulik roll: paljud ökosüsteemid on tulekohased — teatud taimeliikide seemned avanevad või idanemine kiireneb pärast tuld ning tule kaudu eemaldub vananenud kasvustik, mis loob ruumi uuele kasvule.

Kliimamuutuste roll

Kliimamuutused (soojenev ilm, sagedasemad kuivad perioodid, muutuvad tuule- ja sadememustrid) suurendavad paljudes piirkondades metsatulekahjude sagedust, intensiivsust ja hooaja pikkust. See omakorda suurendab riske inimasustuse lähedal asuvatele aladele.

Ennetamine, avastamine ja haldamine

Metsatulekahjudega võitlemiseks kasutatakse mitmeid ennetus- ja juhtimisstrateegiaid:

• Maastikuhaldus: kütteainete vähendamine (põõsaste, surnud puude eemaldamine), raied ja planeeritud ümberistutused.
• Kontrollitud põletamine: mõned haldajad kasutavad teadlikult väiksemaid põletusi kütteaine koguse vähendamiseks ja ökosüsteemi tasakaalu hoidmiseks — see on aga vastuoluline ja nõuab ranget planeerimist ning järelevalvet. Kontrollitud põletamine on meetod, mida kasutatakse paljudes kohtades, kuid selle rakendamine sõltub kohalikest oludest ja seadustest.
• Varajane avastamine: vaatetornid, kohalike elanike teatamissüsteemid, droonid, termilised kaamerad ja kosmosesatelliidid aitavad tulekahjusid kiiresti tuvastada.
• Haridus ja seadustamine: avalik teavitustöö, suitsu- ja lõkkeohutuse reeglid, ehitusstandardid riskipiirkondades ning range järelevalve hooajalistel piirangutel.

Kustutamine ja kiire reageerimine

Võitlemisel kasutatakse järgnevaid viise:

• Maavõitlejad: metsapõlengu rühmad, kes loovad tulemäetisi (firelines), puhastavad õõnsusi ja kustutavad levele pääsevaid lõkkeid.
• Õhutatavad jõud: helikopterid ja lennukid teevad vee- ja pidurdusainete (retardant) kohaletoimetamisi raskesti ligipääsetavates kohtades.
• Tehnika ja logistikalahendused: päästeautod, rasketöömasinad, veeallikate ja varustuse planeerimine ning side- ja juhtimissüsteemid.
• Pikaajaline taastamine: maapinna stabiliseerimine, uuendamine ja invasiivsete liikide tõrje pärast põlengut.

Kogukond ja isiklik ettevalmistus

Elanikud ja kogukonnad saavad palju ära teha riski vähendamiseks ja turvalisuse parandamiseks:

• Koosta evakueerimisplaan ja harjuta seda pereliikmetega.
• Valmista hädaolukorra kott (vesi, toit, ravimid, dokumendid, taskulamp jne).
• Loo kodu ümber „defensible space“ — hoia teatud kauguselt majast ära kuiv kütteaine (kuivanud taimestik, varjualused jm).
• Paigalda ja hoolda suitsuandurid, hoia väliahi ja korstnad puhtad.
• Kaitse kodu leegitakistitega (ember-resistant materjalid, laged ja ventilatsioonide kaitse).
• Jälgi kohalikke hoiatusi ning tea, kus on varjualused ja evakuatsiooniteed.

Poliitika ja rahvusvahelised koostöövõimalused

Metsatulekahjud ei tunne riigipiire — rahvusvaheline koostöö aitab tehnoloogia, ressursiabi ja parimate praktikate jagamise kaudu peatada ja hallata suurt plahvatust. Samuti vajab tõhus ennetus ja reageerimine regulatsioone, rahastust ning kogukondade kaasamist.

Lõppkokkuvõttes on metsatulekahjud keerukas loodus- ja inimtegevuse produkt, mis nõuab tasakaalustatud lähenemist: kaitset inimelude ja vara eest, ökoloogilist mõistmist ning teaduslikult juhitud haldamismeetmeid.

Taimede kohanemine

Põlenguohtlike ökosüsteemide taimed on sageli kohanenud kohalike tingimustega. Sellised kohandused hõlmavad füüsilist kaitset kuumuse eest, suurenenud kasvu pärast tulekahju ja tulekahju soodustavaid ja konkurentsi kõrvaldavaid põlevaid materjale. Näiteks perekonna Eucalyptus taimed sisaldavad tulekahju soodustavaid põlevaid õlisid ja kõvasid sklerofülllehti, mis peavad vastu kuumusele ja põuale. See muudab nad domineerivaks vähem tulekindlate liikide üle. Tihe koor, alumiste okste väljalangevus ja kõrge veesisaldus välisstruktuurides võivad samuti kaitsta puid temperatuuri tõusu eest. Tulekindlad seemned ja pärast tulekahju idanevad varuvõrsed soodustavad liikide säilimist, nagu "pioneerliigid", mis on spetsialiseerunud ökoloogilise suktsessiooni taaskäivitamisele pärast tulekahju.

Suits, söestunud puit ja kuumus võivad stimuleerida seemnete idanemist. Põlevate taimede suits soodustab oranži butenoliidi sisaldust, mis soodustab seemnete idanemist.

Lääne-Sabahi rohumaad, Malaisia männimetsad ja Indoneesia Casuarina metsad on arvatavasti tekkinud varasemate tulekahju perioodide tagajärjel. Chamise (Kalifornia greasewood-põõsa) surnud puidu allapanu on madala veesisaldusega ja tuleohtlik ning põõsas võrsub pärast tulekahju kiiresti. Sequoia tugineb perioodilistele tulekahjudele, et vähendada konkurentsi, vabastada seemneid oma käbidest ning puhastada pinnast ja varikatust uue kasvu jaoks. Mõned neist on kohanenud ja sõltuvad ellujäämiseks ja kasvamiseks madala intensiivsusega pinnatulekahjudest. Bahama mändide optimaalne tulekahjude sagedus on iga 3-10 aasta tagant. Liiga sagedased tulekahjud soodustavad rohttaimede levikut ja harvad tulekahjud soodustavad teisi puuliike.

Ökoloogiline suktsessioon pärast metsatulekahju boreaalses männimetsas Hara soo kõrval, Lahemaa rahvuspark, Eesti. Pildid on tehtud üks ja kaks aastat pärast tulekahju.

Küsimused ja vastused

K: Mis on metskana?

K: Kus tekivad metsatulekahjud?

K: Mis põhjustab metsatulekahjusid?

K: Kas metsatulekahjud on esinenud ajalooliselt?

K: Millised on metsatulekahjude eelised?

K: Millised on metsatulekahjude negatiivsed mõjud?

K: Milliseid strateegiaid kasutatakse metsatulekahjude ennetamiseks, avastamiseks ja kustutamiseks?

Otsing