Tuleökoloogia
Tuleökoloogia käsitleb tulekahju mõju ökosüsteemidele, kus see esineb. Uuritakse tulekahjude tulemusi ja ka seda, mis neid põhjustab.
Paljudes ökosüsteemides aitab tulekahju hoida elupaiku tervena. Sellised elupaigad on näiteks Põhja-Ameerika preeria- ja [[šaparral]] ökosüsteemid ning Lõuna-Aafrika savann. Nendes ökosüsteemides aitab tulekahju elupaika uuendada. Nendes kohtades on paljud taimed ja puud kohanenud ja vajavad tuld, et hästi kasvada või et nende seemned saaksid idaneda ja alustada ökoloogilist suktsessiooni.
Kui tulekahjud peatatakse, kogunevad kuiv puit ja surnud taimed. Põõsad ja puud, mis hakkavad kergesti põlema, hakkavad kasvama. Kui see ala lõpuks põlema läheb, muudab see metsatulekahju suuremaks ja kahjulikumaks ning seda on raskem kontrollida.
Ameerika Ühendriikides on kampaaniad pannud inimesi uskuma, et metsatulekahjud on alati halb loodusele. See tuleneb vanast uskumusest, et ökosüsteemid kasvavad stabiilse süsteemi suunas ja sellised häired nagu tulekahjud peatavad selle ja hävitavad looduse harmooniat. Kuid me oleme vahepeal õppinud, et mõnes piirkonnas on tulekahju vajalik, et süsteem toimiks korralikult; tulekahju aitab ka paljude elupaikade bioloogilisele mitmekesisusele kaasa. Taimed ja loomad nendes elupaikades on kohanenud, et kaitsta end tule eest, ja mõnikord on tulekahju vajalik nende ellujäämiseks.
Siiski võib tulekahju tappa inimesi või põletada hooneid. Nüüd tehakse mõnikord kontrollitud põlenguid, et tulekahju oleks seal, kus seda on vaja, kuid ei lasta seda sinna, kus see võib tekitada kahju inimestele või nende varale.
San Bernardino mägedes põlev vana tulekahju (pilt tehtud rahvusvahelisest kosmosejaamast)
Eukalüptipuude järelkasv neli kuud pärast põlengut.
Seotud leheküljed
- Metsatulekahju
- Bushfire
Küsimused ja vastused
K: Mis on tulekahjuökoloogia?
V: Tuleökoloogia on tulekahju mõju uurimine ökosüsteemidele ning tulekahjude põhjuste uurimine.
K: Millised on näited elupaikade kohta, kus tuli aitab neid tervena hoida?
V: Näiteid elupaikade kohta, kus tuli aitab neid tervena hoida, on näiteks Põhja-Ameerika preeria- ja kaparraalökosüsteemid ning Lõuna-Aafrika savann.
K: Kuidas aitab tuli neid elupaiku uuendada?
V: Nendes elupaikades on paljud taimed ja puud kohanenud nii, et nad vajavad tulekahju, et hästi kasvada või et nende seemned saaksid idaneda ja alustada ökoloogilist suktsessiooni. Ilma tulekahjuta kogunevad kuiv puit ja surnud taimed.
K: Miks usuvad inimesed, et metsatulekahjud on alati halb loodusele?
V: Varem uskusid inimesed, et ökosüsteemid kasvavad stabiilse süsteemi suunas ning sellised häired nagu tulekahjud peatavad selle protsessi ja hävitavad looduse harmooniat. Nüüd teame aga, et mõnes piirkonnas on tulekahjud vajalikud, et süsteem saaks korralikult toimida; need aitavad kaasa ka bioloogilisele mitmekesisusele.
K: Kuidas saab kontrollitud põlenguid kasutada?
V: Kontrollitud põlenguid tehakse mõnikord nii, et tulekahju jääb sinna, kus seda on vaja, kuid mitte sinna, kus see võib tekitada kahju inimestele või nende varale.
K: Kuidas on taimed ja loomad kohanenud, et end tule eest kaitsta?
V: Taimed ja loomad nendes elupaikades on kohanenud tulekahju eest kaitsmise viisidega, mõned liigid sõltuvad sellest isegi ellujäämiseks.
