Kontrollitud põletamine
Kontrollitud põleng (mõnikord nimetatakse ka ettenähtud tulekahju) on tulekahju, mis on sihipäraselt algatatud ja mida hoitakse kontrolli all. Seda teevad inimesed, kes on koolitatud tulekahju kontrollimiseks, kasutades õiget varustust ja õigeid ilmastikutingimusi. Seda tehakse selleks, et aidata keskkonda või muuta piirkond inimeste jaoks ohutumaks.
See ei ole sama, mis harjutustulekahju, kus tuletõrjemeeskond võib süüdata tulekahju majas või muus hävitatavas hoones. Nad kasutavad seda harjutamiseks, et õppida, kuidas turvaliselt põlevasse majja siseneda ja kuidas kustutada majapõlengut. Kontrollitud põlenguid seevastu tehakse väljas metsas või preerias.
Tilgutuspõleti kasutamine kontrollitud põlemise alustamiseks (2005)
Põhjused
Kontrollitud põlengul võib olla mitu põhjust. Mõnes piirkonnas võib olla liiga palju kuiva puitu ja surnud taimi. Kui seal tekkis tulekahju, mida ei kontrollitud (näiteks süütamine, õnnetus või välgulöök), võib see tulekahju muutuda ohtlikuks. Seega, kui seal on koolitatud inimesed ja põletamine toimub ettevaatlikult, siis ei ole tulekahju nii kuum ja ei lähe kontrolli alt välja.
Teine põhjus on looduse aitamine. Mõned taimed vajavad tuld, et nende seemned saaksid kasvama hakata, mõned loomad eelistavad elada kohtades, mis on hiljuti põletatud, ja mõnikord aitab see vabaneda umbrohust. Samuti on maapinnale jääv tuhk kiire väetis ja aitab pinnasesse tagasi tuua toitaineid.
Mõnikord tehakse seda selleks, et aidata inimesi. See võib puhastada ala võsast ja muuta selle nägemise ja liikumise lihtsamaks. Jahimehed-koguhoidjad tegid seda selleks, et ajada ulukit piirkonda, kus nad saavad looma toiduks tappa. See on muutumas haruldaseks.
Meetodid
Tulekolmnurgast on teada, et tulekahju vajab kütust, hapnikku ja soojust. Tulekahju kontrollimiseks on vaja kõrvaldada üks neist kolmest asjast, et tulekahju kustuks. Selleks, et hoida tulekahju seal, kus see peaks olema, võib tulekahju lämmatada, eemaldades hapniku. Või seda võib pihustada veega, eemaldades soojuse. Ja tulekahju lõpeb, kui kütust enam ei ole.
Üldiselt käivitatakse kõigepealt tagantjärele tulekahju. See on tuli, mis põleb tuule poole ja liigub aeglaselt. See on väiksem ja ohutum tulekahju, mida on lihtsam kontrollida. Seda võib alustada raja või oja või muu tulekahju katkestuse kõrval, mis takistab tulekahju liikumist tuule poole.
Pärast seda, kui tagatuli on paigas, käivitatakse peatuli. See põleb allatuult (liigub tuulega kaasa). See põleb kiiremini ja kuumemalt. Kui see jõuab tagatule kohale, ei ole tule jaoks enam kütust ja see kustub.
Seadmed
Nimekiri võib sõltuda sellest, milline rühm põletustöid teeb, kuid sageli sisaldab see järgmist:
- tilgutuspõleti - see süütab tule, tilgutades tuld murule, kui inimene kõnnib mööda.
- veepihusti - tavaliselt kantakse seljakoti kujul, millega saab vett pihustada tulekahju peale, et hoida seda piirkonnas, kus see peaks olema
- klapp - lai kummitükk käepidemel, mida saab klappida tule peale, kustutades selle.
- labidas - seda saab kasutada mulla üles kaevamiseks ja tulekatkestuse loomiseks, mis ei lähe põlema.
Küsimused ja vastused
K: Mis on Controli põlemine?
V: Kontrollitud põleng on tulekahju, mis on sihilikult süüdatud ja mida hoiavad kontrolli all koolitatud isikud, kes kasutavad selleks sobivaid seadmeid ja ilmastikutingimusi.
K: Kes tavaliselt teostab kontrollitud põlengut?
V: Kontrollitud põlengut viivad tavaliselt läbi koolitatud isikud, kellel on teadmised tulekahju kontrollimisest.
K: Miks toimub kontrollitud põleng?
V: Kontrollitud põlengut tehakse selleks, et aidata keskkonda või muuta piirkond inimeste jaoks ohutumaks.
K: Kuidas erineb kontrollitud põleng harjutustuletusest?
V: Harjutustulekahju on tulekahju, mis on alustatud hävitatavas hoones, mida tuletõrjujad kasutavad selleks, et õppida, kuidas ohutult siseneda põlevasse majja ja kuidas kustutada majapõlengut. Kontrollitud põlengud toimuvad aga väljas metsas või preerias.
K: Millist varustust kasutatakse kontrollitud põlengul?
V: Isikud, kes teostavad kontrollitavat põlengut, kasutavad asjakohaseid seadmeid, nagu põletid, veepaagid, voolikud ja labidad.
K: Kuidas võetakse kontrollitud põletamisel arvesse ilmastikutingimusi?
V: Koolitatud isikud arvestavad kontrollitud põlengu jaoks soodsaid ilmastikutingimusi, et vältida tulekahju kontrolli alt väljumist.
K: Kus kontrollitavaid põlenguid tavaliselt teostatakse?
V: Kontrollitud põlenguid tehakse tavaliselt metsades või preeriates, mis on metsatulekahjudele vastuvõtlikud alad.
