Preeria: rohumaade elupaik, taimed ja loomastik (stepp)

Preeria — mitmekesine rohumaade elupaik (stepp): tutvu selle taimede, linnu- ja suureloomastiku, elutingimuste ning ökoloogilise tähtsusega.

Preeria on elupaigatüüp, kus kasvavad peamiselt rohttaimed, kuid ka õitsvad taimed ja aeg-ajalt põõsad või üksikud puud. Seda tüüpi elupaiku leidub kogu maailmas, kuid neil on erinevad nimed, näiteks Aasias on need steppid. Sõna preeria tähendab Põhja-Ameerikas üldiselt rohumaad. Sageli on preerias palju loomi, kes kas eelistavad preeriat või saavad elada ainult preerias. Mõned neist on hästi tuntud Ameerika piisonid (mida nimetatakse ka pühvliteks) ja pronghorn-antiloobid. Lindude hulka kuuluvad bobolink ja niidurüdi.

Preeria tüübid

• Pikkrohu preeria – leidub enamasti niiskemates piirkondades (näiteks Põhja-Ameerika idapoolsemad alad). Taimed võivad kasvada kõrgeks ja mulla viljakus on sageli suur.
• Segarohtu preeria – asub ülejäänud alal pikkrohu ja lühikese rohu preeria vahel; siin on nii kõrgeid kui ka madalaid rohttaimi.
• Lühikerohtu preeria – esineb kuivemates läänepoolsetes piirkondades; taimestik on madalam ja kohaneb põuda taluma.

Kliima ja pinnas

Preeriad paiknevad tavaliselt piirkondades, kus sademete hulk on mõõdukas või väike ja kus hooajalised temperatuurikõikumised võivad olla suured. Sademed on tihti ebaregulaarsed ja suvel võib esineda pikki perioode kuiva ilma. Paljud preeriad on tuntud väga viljaka pinnase poolest (nt mustmull ehk chernozem), mis tekib sügavate juurestike lagunemisel ning säilitab head niiskuse- ja toitainetaset.

Taimestik ja ökoloogilised protsessid

Preeriataimestik koosneb peamiselt erinevatest roht- ja heintaimedest ning rohke mitmekesisusega õistaimedest (forbid). Sageli iseloomustavad preeriat:

• sügavad ja tugevad juured, mis hoiavad mulda ning võimaldavad taimel kuivaperioodidega toime tulla;
• tugevad hooajalised tsüklid: kevadine kasv, suvine kuivaperiood ja sügisene taastumine;
• looduslikud tegurid nagu põlengud ja kariloomade söötmine (grazing), mis takistavad metsa taimestiku laienemist ja aitavad säilitada rohukatet.

Loomastik

Preeriad on elupaigaks paljudele loomaliikidele. Lisaks tuntud suurloomadele nagu Ameerika piisonid ja pronghorn, elavad seal sageli:

• väikemahulised uruloomad, nt preeriakoerad (prairie dogs), kes loovad õhutus- ja toitumisvõimalusi teistele liiki;
• kiskjad nagu kojoot, rebane ja haid (mäheke);
• paljud linnud, sealhulgas rändlinnud, suurte pesitsuskolooniatega liigid ning seemnete ja putukate abil toituvad liigid (näiteks bobolink ja niidurüdi);
• putukad ja tolmeldajad, kes mängivad olulist rolli taimede paljunemises ja toitainete ringluses.

Roll ökosüsteemis ja inimtegevuse mõju

Preeriad hoiavad olulist rolli süsiniku sidumises, erosiooni vähendamises ja vee ringluses. Samas on nad olnud inimtegevuse tõttu tugevalt mõjutatud:

• paljud looduslikud rohumaad on muudetud põllumaaks (nisu, mais, soja) või kasutusele võetud intensiivseks karjatamiseks;
• habitaadi killustumine, invasiivsed taimed ja liigne karjatamine võivad vähendada liikide mitmekesisust;
• põlengute vältimine iseäranis inimtegevuse tõttu võib muuta taimkatte koosseisu ja viia puudestumisega seotud järkjärgulise metsastumisele või vastupidi.

Kaitse ja taastamine

Paljudes piirkondades tehakse tööd preeria kaitseks ja taastamiseks: looduskaitsealad, säilitustöö projektid, taastamisseemnete kasutamine ja juhitud põletuste taastamine. Taastamistel on sageli eesmärgiks:

• suurendada algsete taimeliikide osakaalu;
• taastada loomade elupaiku ja tagada kütusekontrolliga looduslike põlengute funktsioon;
• taastada looduslikke süsinikuvarusid ning parandada pinnase tervist.

Kultuur ja majandus

Preeriad on ajalooliselt olnud olulised nii põlisrahvastele kui ka kaasaegsele põllumajandusele. Paljud traditsioonilised kogukonnad kasutasid preeriat toidu ja loomade elupaigana. Tänapäeval on preeriad väärtuslikud nii toidu tootmiseks kui ka bioloogilise mitmekesisuse hoidmiseks, mistõttu on oluline leida tasakaal majandustegevuse ja looduskaitse vahel.

Lühidalt: preeria on dünaamiline ja elurikas rohumaade elupaik, mis sõltub tulekahjudest, kariloomadest ja kliimatingimustest. Selle kaitse ja jätkusuutlik kasutamine on vajalik nii looduse kui ka inimühiskonna huvides.

Lühikese rohuga preeria

Lühikese rohuga preeria asub kuivematel aladel ja on tavaliselt ühe kuni kahe jala (0,3-0,6 meetri) kõrgune ning taimede vahel on rohkem ruumi. Ameerika lääneosa (Texase keskosast kuni Kanadasse, kuivast poolkõrbust ida pooleldi) on täielikult lühikese rohuga preeria. Suur osa sellest alast on muudetud karjamaadeks, kus karjatatakse lehmi ja lambaid. Jõgede lähedal asuvaid alasid niisutatakse põllukultuuride kasvatamiseks. Mõned algupärased kohalikud taimed on endiselt laialt levinud.

Lääne niidurüdi laulmine

Lühikese rohuga preeria

Lühikese rohuga preeria asub kuivematel aladel ja on tavaliselt ühe kuni kahe jala (0,3-0,6 meetri) kõrgune ning taimede vahel on rohkem ruumi. Ameerika lääneosa (Texase keskosast kuni Kanadasse, kuivast poolkõrbust ida pooleldi) on täielikult lühikese rohuga preeria. Suur osa sellest alast on muudetud karjamaadeks, kus karjatatakse lehmi ja lambaid. Jõgede lähedal asuvaid alasid niisutatakse põllukultuuride kasvatamiseks. Mõned algupärased kohalikud taimed on endiselt laialt levinud.

Lääne niidurüdi laulmine

Otsing