Vihmamets

Omadused

Troopiliste vihmametsade omadused on järgmised:

1. Maa on enamasti alla 700 meetri allapoole merepinda.
2. Kliima:
1. Suur sademete hulk
2. Kõrge temperatuur
3. Võrdsus: ei ole suuri erinevusi
3. Taimestik: 90% või rohkem angiospermide
1. Kõrged lagedad puud
2. Lianad (ronitaimed)
3. Epifüüdid
4. Lehed suured, täielikud, tilkuvate otstega lehed.
5. Lilled ja viljad suured
6. Tolmeldamine peamiselt putukate poolt
7. Leguminaceae on kõige levinum taimeperekond.
8. Igihaljad: lehed võivad maha tulla, kuid mitte hooajaliselt.
4. Loomad
1. Suur mitmekesisus: palju erinevaid liike
2. Paljud putukad, mis söövad taimi, ja paljud taimede putukavastased kaitsevahendid.
3. Paljud arboreaalsed (puul elavad) imetajad

Viis kihti

Troopilistes vihmametsades domineerivad tavaliselt erinevad taimed ja loomad erinevatel tasanditel. Ülemine kiht on esilekerkiv kiht. Seejärel on lagedate puude kiht. Kõrghaljastuse all on aluspõhi. Aluspõhi koosneb väiksematest puudest, viinapuudest ja põõsastest. Järgmist kihti nimetatakse põõsakihiks ja selles on peamiselt põõsad. Kõige alumine kiht on metsapõhi. Selle moodustavad maapinnal olevad väikesed taimed.

Tekkiv kiht

Tekkiv kiht on maapinnast kõige kaugemal. Kõrgel puude otsas istuvad kotkad. Nende teravad silmad otsivad pidevalt väikeseid ahve ja muid saakloomi. Puude otsas lendavad pidevalt liblikad, papagoid, tuukanid ja sajad muud värvilised linnud.

Katuse kiht

Metsakatus on nagu tohutu roheline katus metsa kohal. Puud kasvavad õhukesed ja sirged, nagu päikest otsivad sambad. Nad ei pane oksi välja enne, kui nad on väga kõrged. Siis sirutuvad nad nagu vihmavarjud päikesevalguses. Puud on nii tihedalt koos, et väga vähe valgust tungib madalamatesse kihtidesse. Selles kihis elab palju erinevaid ahve, linde ja putukaid. Loomad, kes kutsuvad seda kihti koduks, ei puutu sageli kogu oma elu jooksul kunagi maapinda. Nad leiavad kõik, mida nad vajavad, lagedest. Vesi on kättesaadav puude tüvedest, kui seda ei ole, siis võivad seda vajadust rahuldada varikatuses kasvavad lehed ja epifüüdid. Loomad söövad puude lehti ja vilju, putukaid või teisi loomi. Kõrged varikatuse puud peavad saama päikesevalgust kõrgel õhus ja saama siiski toitaineid õhukesest pinnasest metsapõrandal olevast õhukesest pinnasest. Nende juured ei ulatu sügavale mulda, sest seal ei ole midagi, kuhu taimed jõuaksid. Selle asemel levivad juured igas suunas piki maapinda või vahetult selle all. Nii saavad nad kiiresti ära kasutada põrandale langenud taimedest ja loomadest saadud toitaineid.

Aluspõhja kiht

Alusmets on tavaliselt pime ja niiske koht, mis asub lagedate puude all. Seal on väga vähe valgust ja puudub tuul, sest neid blokeerib varikatusega. Taimed varikatuse all peavad suutma elada väga vähese päikesevalgusega. Selle kihi moodustavad põõsad, suured rohelised taimed ja väikesed puud. Sageli kasvavad nad ainult avatud kohtades, kus suur puu on maha kukkunud. Teised taimed, näiteks viinapuud, kasvavad suurte puude peal.

Põõsaste kiht

Põõsakute kiht koosneb peamiselt põõsastest. See sisaldab enamikku vihmametsade orhideedest, sest orhideed kasutavad vett metsapõrandast, aluspõhja taimestikku ja päikesevalgust, mis peegeldub varikatuse lehtedelt. See on vihmametsade väikseim kiht, kuid sisaldab siiski üle 84% vihmametsade orhideedest. Tavaliselt on põõsakihis väga pime, välja arvatud väikesed päikesepiirkonnad, mis tulevad läbi esilekerkiva kihi tühjade kohtade. Hoolimata sellest, et päikesevalguse hulk on väike, on põõsakihis väga niiske [märg ja soe]. Põõsakihis elavad paljud putukad, näiteks skorpionid, mardikad ja tarantlid. Paljud inimesed liigitavad vihmametsa 4, mitte 5 kihti. Nad peavad põõsakihti aluskihi osaks.

Metsapõhi

Maapinda nimetatakse metsapõrandaks. Madusid, tapiire, jaaguare, tamanduasid ja gorillasid on vaid mõned siin elavatest liikidest. Vihmametsade põrandal on pime. Ka putukad, hiiglaslikud tuhatjalgsed, ämblikud, sipelgad ja mardikad on siin väga arvukad. Vihmametsade põrand on sageli väga avatud ja seal on lihtne kõndida. See on tingitud sellest, et põrandale jõuab nii vähe valgust, et seal saavad kasvada väga vähesed taimed.

Taimed ja loomad

Üks taimeliik vihmametsas ei vaja mulda. Neid taimi nimetatakse epifüütideks ehk õhutaimedeks. Õhutaimed elavad puude okstel, mille juured on õhus. Niiskes vihmametsas koguvad nad vett neile langevast vihmast.

Üks õhutaimede liik on lill nimega orhidee. Vihmametsades on tuhandeid erinevaid orhideeliike. Mõned õhutaimed säilitavad vett basseinides oma juurte sees ja ümber. Need basseinid võivad saada konnade ja salamandrite elupaigaks. Tavaliselt peavad konnad munema tiikidesse, kuid mõned vihmametsade puukonna konnad munevad oma munad õhutaimede basseinidesse. Nii ei pea konnad kunagi maapinnale laskuma." Mõned taimed on tehtud inimeste jaoks ravimiks.

Vihmametsades elab miljoneid putukaliike. Külm ei lähe kunagi piisavalt külmaks, et neid tappa. Seal on mesilasi, liblikaid, termiite, mardikaid ja paljusid kärbesliike. Kõikjal on sipelgaid. Üks sipelga liik on armeesipelgas. Armee sipelgatel ei ole pesi. Nad marssivad iga päev rivis välja, et jahti pidada teistele putukatele, keda nad söövad. Öösel haakuvad nad kokku, et moodustada oma kuninganna ja vastsete ehk sipelgapoegade ümber elav pesa.

Maod elavad puudel ja metsapõrandal. Nad söövad konni, mune, linde, putukaid ja väikseid loomi. Mõned maod, nagu näiteks Ladina-Ameerika fer-de-lance, on mürgised, teised aga mitte. Üks suur mürgine madu on Lõuna-Ameerika anakonda. See on üks maailma suurimaid madusid. Ta tapab oma saagi, mähkides end ümber looma ja pigistades seda, kuni see ei saa hingata.

Ahvid on vihmametsades väga levinud loomad. Enamik neist elab oma elu katusekorrusel ja aluspinnal. Neil on pikad käed, et kiikuda oksalt oksale, ja mõned kasutavad saba, et söömise ajal puude küljes kinni hoida. Nad on kiired ja vilkad, hüppavad kergesti puu otsast puu otsa. Erinevad ahvid söövad erinevaid asju. Nad võivad süüa pähkleid, lilli, juurikaid ja konni. Nende häälitsusi ja ulgumist kuuleb kogu vihmametsas, isegi kui neid ei ole puude vahel näha.

Vihmametsade lagedes elab palju värvilisi linde ja ka metsapõrandal elavaid loomi. Tapir on metsloom, mis näeb välja nagu suur siga. Tegelikult on ta hobuse ja ninasarviku sugulane. Nad elavad Lõuna-Ameerika ja Aasia vihmametsades, kus nad söövad lehti, oksi ja puuvilju. Tapirid kuuluvad loomade hulka, keda jahivad vihmametsade suurkiskjad. Jaguarid, leopardid ja tiigrid on vihmametsade suurimad kiskjad. Nendel kassidel on ilusad karusnahad, mida on aastaid kütitud karusnahakaubanduse eesmärgil. Eriti populaarsed olid karusnahkadeks jaaguari ja leopardide täpilised mantlid. Tänapäeval püüab enamik riike oma suurkiskjaid kaitsta, kuid paljusid neist kütitakse ikka veel ebaseaduslikult.

Need on vaid mõned vihmametsade loomadest ja taimedest. Umbes pooled kogu maailma erinevatest taime- ja loomaliikidest elavad vihmametsades. Paljudel taimedel ja loomadel, eriti putukatel, ei ole isegi teaduslikke nimesid, sest bioloogid ei ole neid kunagi klassifitseerinud.

Marssivad armee sipelgad


Valge orhidee

Vihmametsade inimesed

Vihmametsades on tuhandeid aastaid elanud paljud hõimud. Need metsaelanikud kuuluvad tavaliselt ühte kahest rühmast. Nad on tavaliselt jahimehed/kogujad või põletusmajandusega tegelevad põllumehed.

Jahimehed/kogujad

Jahimehed/kogujad elavad nagu igas teises maailma piirkonnas. Nad tapavad loomi ja koguvad seda, mida mets annab neile toiduks. Erinevalt Arktikast on tööriistad alati kättesaadavad. Erinevalt kõrbes on vesi alati kättesaadav. Inimesed ei vaja riideid, mis kaitseksid neid ilmastiku eest. Mets pakub isegi võimalust jahti lihtsamaks teha. Paljud inimesed jahivad mürgitatud nooltega. Mürgid pärinevad metsa taimedest. See muudab loomade tapmise lihtsamaks.

Põletusmajandusega tegelevad põllumajandustootjad

Enamik metsarahvast on põletusmajandusega tegelevad põllumehed. Nad kasvatavad väikestel raietel põllukultuure, samuti jahivad ja koguvad metsas. See tagab neile aastaringselt toidu. Nad alustavad piirkonna puude ja muude taimede raiumisest (raiumisest). Nad lasevad surnud taimedel ära kuivada ja põletavad need seejärel. Põletatud taimede tuhk läheb mulda ja muudab selle mõneks ajaks viljakaks. Seda nimetatakse põletusmeetodiks.

Väikesel raielangil kasvatatakse paar aastat toiduaineid, seejärel liigub pere või rühm edasi ja raiub uue põllu. Vana põld jäetakse metsa poolt kinni kasvama. Mõne aasta pärast näeb see taas välja nagu seda ümbritsev vihmamets.

Selline põllumajandus ei kahjusta vihmametsa, kui seda teevad vaid mõned inimesed. Väikesed raied muutuvad taas vihmametsaks, ilma et see kahjustaks. Maad kasutatakse ja taaskasutatakse, et seda teinekord uuesti kasutada. Pärast inimeste lahkumist kasvab vihmamets hõlpsasti uuesti, et täita lagedad alad. See on tänapäeval muutumas. Tänapäeval on vihmametsad vähenemas, sest liiga paljud inimesed põletavad neid.

Vihmametsad on ohus

Vihmametsadega seoses on tõsiseid probleeme, mis tuleb lahendada. Vihmametsi raiutakse liiga kiiresti. Igal aastal hävitatakse umbes Lääne-Virginia suurune ala. See on probleemiks kõigile.

Vihmametsad on nii suured ja tihedad, et seal elas või käis aastaid väga vähe inimesi. Tänapäeval on see aga muutumas. Miljonid vaesed, sageli näljased inimesed elavad maailma vihmametsade lähedal. Need inimesed otsivad meeleheitlikult paremat elu ja nad arvavad, et leiavad selle metsadest.

Asunikud pääsevad vihmametsadesse, sest moodsad masinad on avanud teed sügavale džunglisse. Teed ehitavad tavaliselt ettevõtjad, kes tahavad metsas puid raiuda või mineraale kaevandada. Valitsused ehitavad teisi teid kaubanduse jaoks ja selleks, et asunikud saaksid metsa siseneda. Vaesed inimesed tulevad tuhandete kaupa teedega metsa ja võtavad maad, et kasvatada toitu. Nad põletavad puud ja taimed maha, et teha põllu. Siis istutavad nad põllukultuure toiduks ja müügiks. Nende ümber teevad teised põllumehed sama, nii et metsa ei jäägi enam tagasi kasvama.

Uued talud suudavad vilja kasvatada vaid paar aastat kehvas pinnases. Seejärel müüvad põllumehed maa karjakasvatajale või lahkuvad ja raiuvad uue maatüki. Muld on nii vilets, et seal ei kasva isegi rohi, millega saaks karja toita rohkem kui paar aastat. Selleks ajaks on maapind kõva ja seal kasvab vaid mõni umbrohi. Vihmamets on hävitatud ja maaga ei saa midagi teha.

Kui see jätkub piisavalt kaua, hävitatakse metsad ja talunikel ei ole kohta, kuhu liikuda. Siis surevad need inimesed nälga, sest siis ei ole enam maad, kus nad saaksid toitu kasvatada. Nende sundimine metsa raiumise lõpetamiseks ei aita, sest nad nälgiksid lihtsalt praegu, mitte hiljem. Neile inimestele tuleb leida uusi viise, kuidas elada vihmametsade maal ilma neid hävitamata.

Samuti ei tea keegi, kuidas vihmametsade hävitamine muudab Maad. Me teame, et puude kadumisel sajab vähem vihma. See võib põhjustada mõnede jõgede, mis varustavad vihmametsade ümbruses asuvaid linnu veega, kuivamist osa aastast. Samuti paiskab puude põletamine õhku süsinikku. Süsinik neelab päikese soojust. Kas nii paljude puude põletamine muudab õhku ja muudab maakera kliima soojemaks? Eksperdid vaidlevad selle üle, kuid see võib juhtuda.

Vihmametsad on ka paljude inimestele kasulike asjade allikaks. Juba iga neljas poest ostetud ravim on leitud vihmametsadest. Kohv, šokolaad, banaanid, mais, tee, maguskartul, Brasiilia pähklid, kautšuk ja tapiokk on kõik pärit vihmametsadest. Vihmametsade puudest võetakse väga väärtuslikku puitu. Mahagonipuu, teak ja palsapuit pärinevad sealt. Neid puid ei saa kasvatada ilma paksude, niiskete ja soojade vihmametsadeta. Seega kahjustaks vihmametsade kadumine ka teisi inimesi peale nende, kes peavad seal elama.

Troopilised vihmametsad paiknevad ekvaatori ümber (null kraadi laiust), peamiselt Vähktroopiku (23,5° põhjalaiust) ja Kaljukitse (23,5° lõunalaiust) vahelisel alal. Seda 3000 miili (4800 km) laiust riba nimetatakse "troopikaks".

Seotud leheküljed

• Bioloogiline mitmekesisus
• Turbasoode mets
• Kongo vihmametsad