Ronitaimed – määratlus, liigid, ronimisviisid ja näited

Ronitaimed on taimed, mis ronivad üles puudele ja muudele kõrgetele objektidele. Paljud neist on viinapuud, mille varred keerlevad ümber puude ja okste, kuid ronimisviise on palju erinevaid. Ronimine võimaldab taimel pääseda paremini valgusele, levida ja mõnikord väldib ka maapinnal toimuvaid varitsusi (nt närilised või varjud).

Mõiste ja levik

Ronimise harjumus on arenenud iseseisvalt paljudes taimeliikides. Enamikul juhtudel olid ronitaimed mitmekesisemad (neil oli rohkem liike) kui nende mitt-ronivatel sõsarrühmadel. Ronimine on edukas strateegia: hinnanguliselt sisaldab üle 130 taimeperekonna ronitaimi ja mõnedes troopilistes metsades võivad viinapuude liigid moodustada üle 40% liigilisest mitmekesisusest.

Peamised ronimisviisid

Ronimine on arenenud iseseisvalt mitmes sugukonnas ja kasutab väga erinevaid mehhanisme. Botaanikud jagavad ronitaimed üldiselt kahte suurt rühma ja allpool on peamised ronimisviisid koos näidetega:

• Keerduvad varred — varred heegeldavad või keerdavad end tugistruktuuri ümber. Paljudel viinapuudel on karedad varred või allapoole suunatud harjased, mis aitavad neil haarduda.
• Humal (mida kasutatakse õlle maitsestamiseks) on kaubanduslikult oluline põõsas.
• Hommikupea, Ipomoea-liigid.
• Honeysuckle (öösilmad ja sarnased liigid).
• Võrsete, mokkade ja spetsialiseerunud kohmrite kasutamine — teatud liigid kasvatavad võrseid või mokkasid, mis haakuvad ümbrusega.
• Keerduvad varred (nt Clematis'e liigid).
• Võrseid võivad olla spetsialiseerunud võrsed (nt Vitaceae), lehed (nt Bignoniaceae) või isegi õisikud (nt Passiflora).
• Kleepuvad padjakesed või niidid, mis kinnituvad tugevalt tugile (näiteks Parthenocissus, Virginia creeper).
• Okad või muud konksulised struktuurid (nt ronimisroos) või konksulised oksad (nt Artabotrys hexapetalus).
• Klammerduvad või liimuvad juured (nt iibe, Hedera liigid).

Erilised näited ja anomaaliad

Pieris phillyreifolial on kummaline ronimisviis. Tegemist on puitsaadusliku põõsaga, mille varred ronivad ilma selgelt nähtavate juurte, okaste või varte abil. Tema varred lähevad kiudse koorega puude (näiteks kaljuküpressi) koore pragudesse; tüvi lameneb ja kasvab mööda puukoore all olevat pinnaosa ülespoole, seejärel arenevad sealt oksad, mis ulatuvad puu tippu.

Veel eriline rühm on sõnajalgade sugukonda kuuluv Lygodium, mida sageli nimetatakse "ronitaimedeks". Selle sugukonna puhul ei roni vars, vaid rulluvad voldid (lehed) — voldid rulluvad otsast lahti ja võivad teoreetiliselt kasvada väga pikaks, moodustades pealistes pungi või levides mööda teisi taimi, kaljuseinu ja aiu.

Puittaimed ja rohttaimed

Enamik viinapuid on õitsevad (spermatofüüdid). Neid võib jaotada puittaimedeks ehk liaanideks (näiteks vistrik, kiivi ja harilik iibe) ning rohtseteks viinapuudeks (mittepuulised), nagu hommikupea. Puittaimedel on püsivam puitunud vars, mis võimaldab neil püsida aastaid, rohttaimedel aga lühem elutsükkel ja tihti kiireim kasv hooajal.

Ökoloogiline tähendus ja majanduslik tähtsus

Ronitaimed mängivad tähtsat rolli elupaikade struktuuris: nad loovad peidukohti ja toitu loomadele ning mõjutavad valguse jaotust puistutes. Mõned liigid on rahvuslikult ja majanduslikult olulised (nt humal, kiivi). Samas võivad mõned ronitaimed muutuda invasiivseks ja kahjustada puid või kultuurtaimede struktuuri, kui nende kasv jääb kontrolli alla.

Hooldus ja juhtimine

• Haljastuses kasutatakse ronitaimi seinte, pergolate ja aiakattena — valida tuleks sobivad liigid, arvestades kasvuulatuse ja kinnitumismehhanismiga (nt klammerduvad juured võivad kahjustada krohvitud seina).
• Invasiivsete või agressiivsete viinapuude korral on oluline regulaarne lõikus ja vajadusel juurpallide eemaldamine, et vältida nende ülekasvu ja naabetaimede häirimist.
• Paljud ronitaimed eelistavad tugevat aluskonstruktsiooni (võrk, aed, puu), mille juurde nad saavad end kinnitada — haljastuses tuleks arvestada sellega, et mõnel liigil võivad tekkida rasked kaalutõkked.

Kokkuvõte

Ronitaimed on mitmekesine ja laialt levinud taimerühm, mille ronimisviisid on väga erinevad: keerduvad varred, võrsetest või lehtedest tekkinud köied, kleepuvad padjad, konksud ja klammerduvad juured. Nad on olulised nii looduse kui inimese aedades ning nende tundmine aitab valida õigeid liike haljastuseks ja kontrollida potentsiaalseid probleeme.

Näited

• Bougainvillea
• Calabash
• Campsis
• Chayote
• Clematis
• Harilik iivakivi
• Kurgi
• Cyclamen

• Viinamarja
• Honeysuckle
• Hortensia
• Kudzu
• Luffa
• Lygodium
• Hommikune ilu
• Nepenthes
• Passionfruit
• Mürgine luuderohi
• Solanum
• Magus hernes
• Virginia roomavõsa
• Vitis
• Metsik viinamarja
• Wisteria

Ronimisroos

Küsimused ja vastused

K: Mis on ronitaimed?

K: Mitmes taimeperekonnas on ronitaimi?

K: Mis vahe on viinapuudel ja viinapuudel?

K: Mis on näide kaubanduslikult tähtsast viinapuudest?

K: Kas kõik ronitaimed on õitsevad taimed?

K: Kas ronitaimede seas on ka mõni kummaline rühm?

K: Kuidas ronib fetterbush ilma klammerduvate juurte või kõõluseta?

Otsing