Ronitaimed
Ronitaimed on taimed, mis ronivad üles puudele ja muudele kõrgetele objektidele. Paljud neist on viinapuud, mille varred keerlevad ümber puude ja okste. On olemas veel üsna palju teisi ronimisviise.
Ronimise harjumus on arenenud palju kordi. Enamikul juhtudel olid ronitaimed mitmekesisemad (neil oli rohkem liike) kui nende mittekroniseeruvatel sõsarrühmadel.
See on peamine uuendus, mis on olnud väga edukas. Üle 130 taimeperekonna sisaldab ronitaimi. Viinapuude liigid võivad moodustada üle 40% troopiliste metsade liigilisest mitmekesisusest.
See on arenenud iseseisvalt mitmes taimeperekonnas, kasutades mitmeid erinevaid ronimisviise: Botaanikud jagavad ronitaimed üldiselt kahte suurde rühma:
- Puud, mis keeravad oma varred ümber tugipunkti. Paljudel viinapuudel on karedad varred või allapoole suunatud harjased, mis aitavad neil paremini haarduda.
- Humal (mida kasutatakse õlle maitsestamiseks) on kaubanduslikult oluline põõsas.
- Hommikupea, Ipomoea liigid.
- Honeysuckle
- Viinapuud, mis kasutavad võrseid, mokkasid ja muid meetodeid.
- keerduvad varred (nt Clematis'e liigid)
- kasutades võrseid, mis võivad olla spetsialiseerunud võrsed (Vitaceae), lehed (Bignoniaceae) või isegi õisikud (Passiflora).
- kasutades niite, mille otsas on kleepuvad padjad. Need kinnituvad üsna tugevalt tugi külge, (Parthenocissus: Virginia creeper).
- kasutades okkaid (nt ronimisroos) või muid konksulisi struktuure, näiteks konksulisi oksi (nt Artabotrys hexapetalus).
- klammerduvate juurte (nt. iivis, Hedera liigid) poolt.
Ronimisvõsul (Pieris phillyreifolia) on kummaline harjumus. Tegemist on puittaimestikuga, mis ronib ilma juurte, okaste või okasteta. Tema varred lähevad kiudse koorega puude (näiteks kalju küpressi) koore pragudesse. Tüvi lamedneb ja kasvab ülespoole puu välise koore alla. Seejärel saadab fetterbush välja oksad, mis tekivad puu tipu lähedale.
Enamik viinapuid on õitsevad taimed. Need võib jagada puittaimedeks ehk liaanideks, nagu näiteks vistrik, kiivi ja harilik iive, ja rohttaimedeks (mittepuuliste), nagu näiteks hommikupeenra.
Üks kummaline ronitaimede rühm on sõnajalgade sugukond Lygodium, mida nimetatakse "ronitaimedeks". Tüvi ei roni, vaid pigem ronivad voldid (lehed). Voldid rulluvad otsast lahti ja teoreetiliselt ei lakka kunagi kasvamast; nad võivad moodustada pungi, kui nad rulluvad üle teiste taimede, kaljuseinte ja aedade.
Lianas
Viinapuu, mis keerleb ümber terasest fikseeritud redeli
Lüli
Bine vs. Vine
Bine (Fockea: veejuured)
Viinapuu (Brunnichia: puittaimestik)
Näited
- Bougainvillea
- Calabash
- Campsis
- Chayote
- Clematis
- Harilik iivakivi
- Kurgi
- Cyclamen
- Viinamarja
- Honeysuckle
- Hortensia
- Kudzu
- Luffa
- Lygodium
- Hommikune ilu
- Nepenthes
- Passionfruit
- Mürgine luuderohi
- Solanum
- Magus hernes
- Virginia roomavõsa
- Vitis
- Metsik viinamarja
- Wisteria
Ronimisroos
Küsimused ja vastused
K: Mis on ronitaimed?
V: Ronitaimed on taimed, mis ronivad üles puudele ja muudele kõrgetele objektidele. Paljud neist on viinapuud, mille varred keerlevad ümber puude ja okste. On ka muid ronimisviise, mis on mitmes taimeperekonnas iseseisvalt välja arenenud.
K: Mitmes taimeperekonnas on ronitaimi?
V: Üle 130 taimeperekonna sisaldab ronitaimi.
K: Mis vahe on viinapuudel ja viinapuudel?
V: Liinid keerutavad oma varred ümber toe, samas kui viinapuud kasutavad ronimiseks võrseid, mokkasid või muid meetodeid.
K: Mis on näide kaubanduslikult tähtsast viinapuudest?
V: Humal (mida kasutatakse õlle maitsestamiseks) on kaubanduslikult oluline viinapuu.
K: Kas kõik ronitaimed on õitsevad taimed?
V: Jah, enamik viinapuid on õitsevad taimed, mida võib jagada puittaimedeks ehk liaanideks ja rohttaimedeks (mittepuittaimedeks).
K: Kas ronitaimede seas on ka mõni kummaline rühm?
V: Jah, sõnajalgade sugukond Lygodium, mida nimetatakse "ronitaimedeks", on ronitaimede kummaline rühm, kus ronitaimed rulluvad pigem otsast lahti, kui et vars ise ronib üles objektidele.
K: Kuidas ronib fetterbush ilma klammerduvate juurte või kõõluseta?
V: Fetterbush ronib nii, et tema vars tungib kiulise koorega puude, näiteks kalju küpressi, koore prao sisse ja lamedaks, et kasvada ülespoole peremeespuu välise koore alla, enne kui saadab oksad puu tipu lähedale.
