Kiivi (vili): päritolu, sordid ja tervislikud omadused

Avasta kiivi päritolu, peamised sordid (Hayward, kuldne jpt) ja tervislikud omadused — rikkalik C- ja K-vitamiin, kaalium ja kiudained ning näpunäited valikuks ja kasutamiseks.

Kiivi (Actinidia deliciosa) on puuvili. See on ovaalse kujuga. Seestpoolt on see roheline, millel on väikesed mustad seemned, mida saab süüa. Kiivil on karvane pruun koor, mis on söödav, kuid tavaliselt eemaldatakse. Koor on suhteliselt õhuke. Kiivi on pärit Lõuna-Hiinast.

Puuvili sai 1959. aastal nime kiivi järgi, mis on lind ja Uus-Meremaa sümbol. Enne seda oli selle ingliskeelne nimi Chinese gooseberry.

Kiivi on tervislik ja sisaldab palju vitamiine ja mineraalaineid. Kiivid sisaldavad rohkelt C-vitamiini, K-vitamiini, kaaliumi ja kiudaineid. Kiivis on rohkem C-vitamiini kui samaväärses koguses apelsinis.

Päritolu ja ajalugu

Kiivi tõuseb algselt Lõuna-Hiinast ja Levantlikust Aasiast. 20. sajandi algul viidi ta Uus-Meremaale ja sealt levis ta edasi Euroopasse, Põhja-Ameerikasse, Austraaliasse ja Vahemere piirkonda. 1959. aastal hakati Uus-Meremaal turundama vilja nimega „kiwi“, mille nime järgi praegune nimetus ka sai.

Tüübid ja sordid

Kiivid jagunevad mitmeks liigiks ja sortideks. Peamised ja kommertsiaalselt olulised on:

• Hayward – kõige levinum roheline kiivisort (Actinidia deliciosa), mahlane ja veidi hapukas.
• Kuldne kiivi (näiteks sort 'Zespri Gold', sageli Actinidia chinensis) – magusam ja pealt läikivama, vähem karvane koorega, sisu kollakas-kuldne.
• Teised sordid nagu chico, Saanichton 12 ja mitmed hübriidid – on aretatud maitse, tekstuuri ja külmakindluse parandamiseks.

Paljud uued sordid on tekkinud pookimise ja risttolmlemise teel, et parandada saagikust, maitseomadusi ja haiguskindlust.

Kasvatus ja tootmine

• Kiivipõõsad on ronitaimed, mis vajavad toestust ja tugevat lõikust hooldamiseks.
• Enamik sortidest nõuab isas- ja emastaime (dioikne liik), et toimuks tolmlemine ja viljastumine.
• Kasvuks sobib mõõdukas kliima, kus suved on soojad ja talved mitte liiga külmad; mõningad sordid taluvad külma paremini.
• Korjatakse viljad tavaliselt siis, kui need on küpsemata aga täisküpsuse moodi — lõplik küpsemine toimub pärast koristust.

Toiteväärtus ja tervislikud omadused

Kiivi on toitaineterikas ja madala kalorisisaldusega puuvili. Peamised kasulikud komponendid:

• Rohke C-vitamiin – immuunsüsteemi toetamiseks ja antioksüdandina.
• K-vitamiin – oluline vere hüübimiseks ja luude tervisele.
• Mineralist: kaalium, väikeses koguses magneesium ja fosfor.
• Kiudained – soodustavad seedimist ja aitavad kõhulahtisuse/ kõhukinnisuse korral.
• Mittespetsiifilised ensüümid nagu aktinidiin – hõlbustab valkude lagundamist (kasutatakse lihamarinaadides) ja võib enneolematu värskuse tunda kurgus tekitada tundlikel inimestel.
• Folaadid ja antioksüdandid (nt C-vitamiin ja E-vitamiini sarnased ühendid).

Kasutamine köögis

Kiivit võib süüa toorelt, kuid seda kasutatakse ka paljudes retseptides:

• salatites ja smuutides
• magustoitudes, nagu pavlovad, jogurti- ja kohupiimakreemid
• moosid ja želee
• salsad (sobib hästi vürtsikate või tsitruseliste maitsetega)
• lihamarinad — tänu aktinidiinile pehmendab kiivi liha kiiremini kui mõned teised puuviljad

Koor on söödav (karedamates sortides karvane) — kui soovite koort kasutada, pese kiivi korralikult ja soovi korral hõõru karvad pehmeks või vali vähem karvane sort.

Säilitamine ja küpsemine

• Kindlasti hoida külmikus, et aeglustada küpsemist (ideaalne temperatuur 0–2 °C).
• Kui soovite kiive kiirelt küpsetada, pange neid paberkotti koos banaani või õunaga — need eritavad etüleeni, mis kiirendab küpsemist.
• Korjates tuleks vilja jätta veidi kõvemaks; maanteel ja kaupluses müüdavad kiivid sageli jäetakse lõppküpsemiseks kodus.

Võimalikud ohud ja vastunäidustused

• Mõnedel inimestel esineb kiiviallergia või suu- ja kurguärritus (põhjustatud ensüümist aktinidiinist või seotud õietolmuallergiast tulenevast suukaudse allergia sündroomist).
• Kiivi sisaldab K-vitamiini, mis võib mõjutada antikoagulantide (näiteks varfariin) toimet — ravimite koostoimeid arutage arstiga.
• Harva võib esineda nahaärritust või seedetrakti häireid ülitundlikkuse korral.

Nõuanded tarbijale

• Valige kile või käega katsudes kergelt spetsiifiliselt pehme, kuid mitte liiga pehme puuvili, kui soovite seda kohe süüa. Kõvad eksemplarid vajavad kodus paar päeva küpsemiseks.
• Pese kiivi enne koorimist, eriti kui plaanite koort süüa.
• Hoia kiive teiste õunte ja banaanide kõrval, kui tahad kiiret küpsemist; pikemaks säilitamiseks hoia külmikus eraldi.

Kiivi on mitmekülgne ja toitainerikas puuvili, mis sobib hästi nii värskes kui ka kuumtöödeldud kujul. Tema eriline maitse ja tekstuur teevad sellest populaarse lisa smuutidele, salatitele ja magustoitudele.

Küsimused ja vastused

Küsimus: Mis on kiivi?

K: Kust see puuvilja pärineb?

K: Millised on selle toiteväärtused?

K: Kui palju kiivitüüpe on olemas?

K: Millised riigid toodavad kõige rohkem kiivisid?

K: Milliseid vitamiine see sisaldab?

K: Milliseid muid tervisele kasulikke omadusi see pakub?

Otsing