Kiwi }}
Kiwi on Uus-Meremaa lind. Nad kuuluvad perekonda Apteryx perekonnast Apterygidae. Kiivit on mitut liiki ja alamliiki. Kiivi on Uus-Meremaa sümbol. Uus-Meremaa inimesi kutsutakse hüüdnimega "kiivit".
Neil on pikk nokk ja pruunid suled. Suled näevad välja nagu karvkate. Kiivit ei oska lennata ja nende tiivad on nii väikesed, et neid ei ole tavaliselt näha. Kiivit ei näe hästi, kuid nad kuulevad väga hästi. Nad on kõige väiksemad silerinnalised linnud.
Mängi meediat
Life
Kiivid on öised (öised) linnud. Nad söövad peamiselt selgrootuid, nagu ussid ja putukad. Kiivit hoiavad territooriumi, kus nad elavad üksi või koos oma paarilisega. Oma territooriumile ehitavad nad mitu väikest koobast, kus nad magavad või munevad. Kiivit on monogaamilised; isane ja emane püsivad koos, kuni üks neist sureb. Isane ja emane elavad samal territooriumil ja kasvatavad oma lapsi koos. Emane kiivi muneb 1-3 muna. Ema munad on võrreldes emade suurusega kõige suuremad kõigist linnuliikidest. Kiivit on suguküpsed 2-aastaselt ja võivad elada üle 20 aasta. Üks loomaaias peetav kiivi saavutas isegi 35 aasta vanuse.
Munad
Emane pruun kiivi muneb tohutuid mune, mis moodustavad peaaegu kuuendiku tema enda kehakaalust. Nende munade haudumine võtab 11 nädalat, mis on kõige pikem aeg kõikide lindude puhul. Võrdluseks: kollarindiliste tibude munad kestavad vaid 11 päeva ja kanade munad 21 päeva.
Elupaik
Kiivit eelistavad elada koopas, mille nad rajavad metsaaladele. Nad teevad oma koopad kas maa sisse nagu jänesed, puude juurte vahele või varjatud varjatud kohtadesse, näiteks õõnsatesse palkidesse. Kiivit vooderdavad oma koopad lehtedega, et need oleksid mugavamad ja soojemad. Mõnikord varjavad nad oma koopa sissepääsu oksahunnikute abil. Kiivit võivad oma territooriumil omada rohkem kui kümmet erinevat koopaid ja vahetavad mõnikord nende vahel.
Kiivit ohustavad paljud imetajad. Kiivipoegade jaoks on suurimaks ohuks metskitsed. Kaslased ja koerad tapavad täiskasvanud kiivit.
