Kiivi (Apteryx) – Uus-Meremaa sümbol, lennuvõimetu lind: liigid & omadused

Avasta kiivi (Apteryx) – Uus-Meremaa sümbol: lennuvõimetud, unikaalsed liigid, pikk nokk, pruunid suled ja huvitavad käitumisomadused. Lugege liike & fakte.

Kiivi on Uus-Meremaa lind, kuuludes perekonda Apteryx perekonnast Apterygidae. Kiivid (inglise keeles "kiwi") on Uus‑Meremaa embleem ja rahvuslik sümbol; Uus‑Meremaa inimesi kutsutakse hüüdnimega "kiivit". Kiividel on eriline välimus ja käitumine, mis eristab neid paljudest teistest lindudest.

Välimus ja anatoomia

Kiividel on kuni 30–45 cm pikkused kehahõlmad ja kaal sõltuvalt liigist ligikaudu 1–3,5 kg. Neil on pruunid või hallikad suled, mis meenutavad pigem karvkatet kui tavalist linnusulestikku. Suled on tihedad ja pehmed, seljal sageli kirjud toonid. Kiivide tiivad on väga väikesed ja tähenduslikult taandunud — nad ei oska lennata. Iseloomulik tunnus on pikk ja õhuke nokk, millel on haruldaselt ninaavad nokatipu juures, mistõttu nad saavad haistmismeele abil maapinnast sääsevastest ja teistest lihaselistest saakloomadest jälgi tabada.

Liigid ja levik

Kiivit jagunevad mitmeks liigiks ja alamliigiks, neist tuntumad on:

• väike kiivi (Apteryx owenii) — üks väiksemaid liike, leidub piiratud arvukusega saartel ja kaitsealadel;
• põhja‑pruun kiivi (Apteryx mantelli) — levinud Põhja‑saarel;
• Okarito (rowi) kiivi (Apteryx rowi) — väga haruldane, elab peamiselt Okarito lahe piirkonnas;
• suurem pruun või lõuna‑kiivi (Apteryx australis) — esineb Lõuna‑saarel, mõnel alaliigil on piiratud levik;
• suurkirjust kiivi ehk roroa (Apteryx haastii) — suurem ja heledama sulestikuga liikk.

Erinevad liigid elavad metsades, põõsastikes, niitudel ja rannikualadel — olenevalt liigist on eelistused veidi erinevad.

Eluviis ja toitumine

Kiivid on valdavalt öised (nocturnal) ning nad otsivad toitu maapinnalt, püüdes usse, putukaid, liike, teisi selgrootuid, seemneid ja mõnikord marju. Nad kasutavad proovi‑nokka, et „põhjastada“ mulda ja leida saaki, ning haistmismeel on neil hästi arenenud — nad suudavad lõhnata maapinnalt toidujääke. Kuigi kiivid ei lenda, liiguvad nad hästi maapinnal ja on osavad ka kaevamises ja peidukohtade leidmises.

Paljunemine

Kiivid moodustavad sageli püsivaid paarisuhteid. Pesa tehakse maasse kaevatud urgu, puuõõnde või tihedasse rohukamarasse. Kiivide munad on suhteliselt suured võrreldes emase kehaga — üks muna võib olla kuni 15–20% emase kehakaalust. Inkubeerimine toimub paljudel liikidel valdavalt isase poolt, kestvuse poolest sõltub liigist ja tingimustest.

Pimedus, kuulmine ja orienteerumine

Kiivid ei näe hästi, kuid neil on väga tundlik kuulmine ja tugev haistmismeel. Nende sulestik ja kehaehitus on kohanenud eluviisiga pimedas ööelus ning nad suhtlevad tihti üksteisega öiste häälte ja helidega.

Kaitse ja ohud

Paljud kiiviliigid on ohustatud või kaitserežiimil. Peamised ohud on sisse toodud röövloomad (nagu hiired, rotid, ookuleerivad naaritsad, koerad ja kassid), samuti elupaikade kadu ja killustatus. Uus‑Meremaa on läbi viinud mitmeid kaitseprogramme: elupaikade taastamine, röövlooma tõrje, aretus- ja ümberkolimisprogrammid ning Operation Nest Egg (pesade ohutuse tagamiseks ja haudete kasvatamiseks), mis on aidanud mitmete populatsioonide taastumisel.

Kultuuriline tähendus

Kiivi on Uus‑Meremaa kultuuri ja identiteedi oluline osa. Linnu nimi on laenatud ka rahvuslikuks hüüdnimeks "kiwi" või "kiivit" inimestele. Kiivi kujutatakse sageli riiklikes sümbolites ning see lind on tähtis ka maoori pärimuses ja lugudes.

Kiivid on rohkem kui lihtsalt huvitavad elukad — nad on eriline ja hädavajalik osa Uus‑Meremaa looduskeskkonnast ning nende säilimine nõuab jätkuvat kaitsetööd nii kohaliku kogukonna kui ka rahvusvahelise abi toel.

Otsing