Selgrootud: määratlus, peamised rühmad ja näited
Selgrootud: lihtne määratlus, peamised rühmad (lülijalgsed, molluskid, cnidariad jt) ja iseloomulikud näited — kiire ülevaade selgrootute mitmekesisusest ja elupaikadest.
Selgrootu on loom, kellel ei ole selgroogu ega selgroogu. See vastandub selgroogsetele: kui loom ei ole selgroogne (kala, roomajad, kahepaiksed, linnud või imetajad), on ta selgrootu.
Allolev nimekiri toob välja peamised selgrootute rühmad, kuid selgrootuid on äärmiselt mitmekesine hulk — enamik loomaliike maailmas kuulub selgrootute hulka. Paljudel neist on täiesti erinevad kehaehituse lahendused: mõnedel puudub kõva skelett täielikult, teistel on väliskest ehk eksoskelett, kolmandatel on pehme, segmenteeritud keha.
Selgrootute loomade peamised hõimkonnad (rühmad) on:
- Annelida: segmenteeritud ussid — näiteks muldussid ja teised ussid. Annelidid on tihti segmenteeritud keha ja ringlevate ning pikisuunaliste lihastega, mis võimaldavad neil liikuda ja kaevata.
- Lülijalgsed: (arachnid, koorikloomad, putukad jt); suurim selgrootute rühm.
- Brachiopodid: lambikoored.
- Bryozoa: meremattid või samblaloomad (mõnikord näevad nad välja nagu korallid).
- Cnidariad: meduusid, mereanemoonid, hüdroloogid.
- Sipsikloomad: meritähed, merisiilid, merikurgid.
- Molluskid: (maod, peajalgsed, kahepoolmelised jt); suur rühm selgrootuid.
- Nematoda: ümarussid
- Porifera: käsnad
- Platyhelminthes: lameussid
- Rotifers: pisikesed "rattaloomad", mis elavad elupaikades, näiteks tiigivees.
Peamised tunnused ja kehaehitus
Selgrootutel puudub selgroolülidest koosnev sisemine selgroog. Selle asemel väljenduvad toetavad ning kaitsvad struktuurid eri rühmades erinevalt:
- Eksoskelett: paljudel lülijalgsestel (näiteks putukatel ja koorikloomadel) on keha välispinnal kõva kest ehk eksoskeleton, mis pakub kaitset ja kinnitust lihastele.
- Pehme keha: käsnadel, meduusidel ja paljudel teistel rühmadel puudub kõva võresüsteem ning keha on pehme või geelistunud.
- Sisemine tugi: mõnedel molluskitel on sisemine või väliskest (näiteks kest), mis annab tugevuse ja kaitse.
Levik, elupaigad ja ökoloogiline roll
Selgrootud elavad peaaegu kõigis Maa elupaikades: meresügavustest järvede ja magevee, maapealsete elupaikade ning isegi ekstreemsete habitatiteni (nt soojaveekehad, maapõue). Nad on ökosüsteemides kriitilise tähtsusega:
- toiduahelate põhielemendid (näiteks planktonilised selgrootud ja putukad),
- tolmeldajad (paljud putukad),
- lagundajad ja orgaanilise aine töötlejad (nt ussid),
- mullastruktuuri ja -viljakuse mõjutajad (näiteks muldussid).
Paljunemine ja areng
Selgrootute paljunemisviisid on mitmekesised: seksuaalne paljunemine on laialt levinud, mõned rühmad paljunevad ka aseksuaalselt (pilu kaudu, lõhustudes või pungitades). Areng võib toimuda otsese või mitme elustaadiumiga (näiteks putukatel on vastne, nukk ja täiskasvanu; merelastel võivad olla larvaalsed etapid, mis erinevad täiskasvanu morfoloogiast).
Miks on selgrootud olulised ja inimtegevuse mõju
Selgrootud tagavad paljude ökosüsteemide toimimise ja on majanduslikult olulised (kalandus, lestenduspuhas, tolmeldamine). Samas mõjutavad nad inimest ka negatiivselt: mõned on parasiidid või tõrjeobjektid. Inimtegevus — saastamine, elupaikade hävitamine, kliimamuutus ja invasiivsed liigid — ohustavad mitmeid selgrootute rühmi.
Kuidas ära tunda selgrootuid?
Mõned lihtsad tunnused:
- puudub kõhugraafine selgroog;
- keha võib olla segmenteeritud või koosneda eraldi kehajaotustest (pea, rind, tagakeha);
- kõva välimine kest (eksoskelett) viitab lülijalgsustele;
- merelised vormid nagu käsnad ja meduusid on pehme kehaga ja ei sarnane selgroogsetega.
Lisainfo
Putukatel ja teistel lülijalgsetel ei ole luid, kuid neil on keha välisküljel skelett, mida nimetatakse eksoskeletiks.
On veel 18 selgrootute rühma, enamasti vähem tähtsamad: vt loomade hõimkondade loetelu lisateabe ja täieliku klassifikatsiooni kohta.


A ämblik
Küsimused ja vastused
K: Mis on selgrootu?
V: Selgrootu on loom, kellel ei ole selgroogu ega selgroogu. See erineb selgroogsetest loomadest, kellel on selgroog.
K: Millised on selgrootute peamised hõimkonnad (rühmad)?
A: Selgrootute peamised hõimkonnad on Annelida (segmentidega ussid), Arthropodid (arachnid, koorikloomad, putukad jt), Brachiopodid (lambikoored), Bryozoa (meremattjad või samblaeloomad), Cnidariad (meduusid, mereanemoonid ja hüdrolooma), okasnahksed (meritähed, merisiilid ja merikurgid), molluskid (kõhtjalgsed, peajalgsed, kahepoolmelised jt), Nematoda (ümarussid), Porifera (käsnad), Platyhelminthes (lameussid) ja Rotifers ("rattajalgsed"). On veel 18 väiksemat rühma.
K: Kuidas on lülijalgsete skelett?
V: Lülijalgsetel, näiteks putukatel, ei ole luid, kuid neil on keha välisküljel eksoskelett. See eksoskelett kaitseb looma siseorganeid.
K: Millises keskkonnas võib roomajaid leida?
V: Rotifers on pisikesed "ratasloomad", kes elavad sellistes elupaikades nagu tiigivesi.
Otsige