Karbid
Kahepoolmelised on suur molluskite klass, mida tuntakse ka pelecypodidena.
Neil on kõva lubjakoor, mis koosneb kahest osast ehk "klappidest". Pehmed osad on karbi sees. Koorik on tavaliselt kahepoolselt sümmeetriline.
On olemas üle 30 000 kahepoolmeliste liikide, sealhulgas fossiilsed liigid. Elavaid liike on umbes 9200, mis kuuluvad 1260 perekonda ja 106 perekonda. Kõik nad elavad vees, enamik neist meres või mahlases vees. Mõned elavad magevees. Kõik on filtrisööjad: nad on evolutsiooni käigus kaotanud oma radula. Mõned neist on lihasööjad, kes söövad palju suuremaid saakloomi kui teiste kahepoolmeliste poolt söödavad pisikesed mikrovetikad.
Kõige tuntumad näited kahepoolmelistest kaladest on karbid, rannakarbid, kammkarbid ja austrid.
Maailma suurim karbi (187 cm), Sphenoceramus steenstrupi fossiil Gröönimaalt Kopenhaageni Geoloogiamuuseumis.
Suur hulk kahepoolmelisi karploomi, mille sifoonid on nähtavad.
Hiidkarbi (Tridacna gigas) tühi kest.
Shell
Kahepaiksetel loomadel on kaks karbi või klappi, mis on omavahel ühendatud hingehammastega. Need on valmistatud lubjarikkast mineraalist, kaltsiidist või aragoniidist. Klappe katab periostrakum, mis on orgaaniline sarvjas aine. See moodustab karbi tuttava värvilise kihi.
Koored hoitakse tavaliselt kinni tugevate adductorlihaste abil. Kammkarbid võivad oma lihaseid kasutada klappide klappimiseks ja ujumiseks.
Toiduained
Kahepoolmeline võtab vastu vett, milles on plankton ja muud ujuvad asjad.
Mõnedel (kuid mitte kõigil) molluskitel on mantli osa, mida nimetatakse sifooniks (toruks). Sifoonid, kui need on olemas, on paarikaupa, üks imemiseks ja teine väljutamiseks.
Kõik, mis on piisavalt väike, et mahtuda selle inkurrentse sifooni avasse, siseneb kahepoolmelisse kalasse. Kui ujuv materjal siseneb, jääb see kinni limasesse lima, mis on kahepoolmelise karbi pinnal. Toit liigub alla suhu, mis asub sifoni teisel pool. Toit seeditakse kahepoolmelise maos ja soolestikus ning kõik, mis ei ole seeditud, läheb koos veega teise sifoni kaudu välja.
Siphoonid on molluskite haudumisel tekkinud mugulad. Need, mis elavad aluspinnal (sette kohal), nagu kammkarbid ja austrid, ei vaja neid.
Söötmise tüübid
On olemas neli söötmistüüpi, mis on määratletud nende kidade struktuuri järgi:
- Protobrants kasutavad oma ctenidiaid ainult hingamiseks ja labiaalpalmid toitumiseks.
- Septibranchidel on mantliõõnde läbiv vahesein, mis pumpab toitu sisse.
- Filibranchid ja lamellibranchid püüavad toitu limaskesta kattega ctenidia; filibranchid ja lamellibranchid eristuvad selle järgi, kuidas ctenidia on ühendatud.
Liikumine
Kaevamine
Rühmana on kahepaiksed kohandatud tungima pehmesse pinnasesse, näiteks muda ja liiva, ja liikuma seal horisontaalselt. Tavalised näited selle kohta on rabakarbid, mis suudavad end suure kiirusega liiva sisse kaevata, et põgeneda vaenlaste eest, ja kukeseened.
Ujumine
Kammkarbid ja viilkarbid võivad ujuda, et põgeneda kiskja eest, klappides oma klapid kokku, et tekitada veejuga. Kukeseened võivad ohu eest hüpata oma jalaga. Kuid need meetodid kurnavad looma kiiresti ära. Räbakarbid võivad sifoonid ära murduda, et hiljem tagasi kasvada.
Kaitseväe eritised
Viilukoored võivad ohu korral toota mürgist eritist, ja sama perekonna viirukikooredel on ainulaadne hapet tootev organ.
Võrdlus brachiopoodidega
Kahepoolmelised on pealiskaudselt sarnased brachiopoodidega, kuid nende kahe rühma kestade ehitus on täiesti erinev. Brachiopoodidel on kaks klappi keha selja- ja kõhupinnal, samas kui kahepoolmelistel on need vasakul ja paremal küljel.
Kahepoolmelised ilmusid kambriumi plahvatuse lõpus ja suurenesid paleosoikumis ning domineerisid brachiopoodide üle mesosoikumis. Seega arvati, et kahepoolmelised on paremini kohanenud vee-eluga kui brachiopoodid, mis põhjustas brachiopoodide väljatõrjumise ja tõrjumise väiksematesse niššidesse.
Kuid pärast perm-triassiaja väljasuremisjuhtumit toimus kahepoolmeliste puhul tohutu kohanemisvõime, samal ajal kui sulgjalgsed hävitati, kaotades 95% oma mitmekesisusest.
"Brachiopoodide oletatav asendumine karbikarpidega ei ole järkjärguline ja järjestikune. See on ühe sündmuse tulemus: permiaja väljasuremine (mis mõjutas põhjalikult sulgjalgseid ja suhteliselt vähe karbid)".
Tulemuseks oli see, et kahepoolmelised kalad võtsid üle soovitavad rannikualade elupaigad. Brachiopodid elavad nüüd sügavamates vetes, kus toitu on vähem.
Küsimused ja vastused
K: Mis on kahepoolmelised karploomad?
V: Kahepoolsed on molluskite klass, mida nimetatakse ka pelecypodideks ja millel on kõva lubjakoor, mis koosneb kahest osast ehk "klappidest".
K: Milline on kahepoolmelise karbi ehitus?
V: Kahepoolmeliste karp koosneb kahest osast ehk "klappidest", mis on kõvad ja lubjarikkad.
K: Mitu liiki kahepoolmelisi karploomi on olemas?
V: Kahepoolmeliste karpide liike on üle 30 000, sealhulgas fossiilseid liike.
K: Kus elavad kahepoolmelised karploomad?
V: Kõik kahepoolmelised elavad vees, enamik neist meres või mahlases vees. Mõned elavad magevees.
K: Mida kahepoolmelised karploomad söövad?
V: Kõik kahepoolmelised on filtrisööjad, mis tähendab, et nad söövad pisikesi mikrovetikaid. Mõned neist on siiski lihasööjad ja söövad palju suuremaid saakloomi.
K: Millised on mõned näited kahepoolmelistest kaladest?
V: Karbid, rannakarbid, kammkarbid ja austrid on mõned tuntud näited kahepoolmelistest kaladest.
K: Kui palju on elusolevaid kahepoolmelisi liike?
V: Kahepoolmeliste karploomade liike on umbes 9200 ja neid on 1260 perekonnas ja 106 perekonnas.
