Paleosoikum: varajase elu ajastu, kambrium ja Pangea (541–252 M.a.)

Paleosoikumi (või paleosoikumi) ajastu on varaseim faanerosoikumi kolmest ajastust. Selle nimi tähendab varajast elu. See kestis umbes 541 kuni 252 miljonit aastat tagasi (mya) ja lõppes suurima väljasuremisjuhtumiga, perm-triassiaja väljasuremisjuhtumiga.

Paleosoikumi alguseks oli eluvormide plahvatus. Kambriumi plahvatus tähistab ajastut, mil muistsetes meredes tekkis tuhandeid uusi eluvorme. Sellel ajastul toimus palju olulisi sündmusi, sealhulgas enamiku selgrootute rühmade areng, elu vallutamine maismaal, kalade, roomajate, putukate ja taimede areng, superkontinendi Pangea moodustumine ja vähemalt kaks erinevat jääaega. Maa pöörles kiiremini kui tänapäeval, mistõttu päevad olid lühemad ja lähemal olev kuu põhjustas tugevamaid loodeid.

Paleosoikumi kuus perioodi:

• Kambrium (541–485 M.a.) — paiknevale ajastule on iseloomulik Kambriumi plahvatus, mil meredes arenesid välja paljud uued kehaehitused ja biomineralisatsioon (karbid, kestad). Ranniku- ja läbirändavad madalad mered olid täis trilobiite, arkaeotsüaatide tüüpi pargi-ruumi vastu, primitiivseid karpide moodustajaid ning esimesi suuremaid korallilaadseid kooslusi. Suured osakestekogused tekitasid rikkalikke fossiilikirjeid, mis annavad olulist teavet varajase elu mitmekesisuse kohta.
• Ordovitsium (485–444 M.a.) — järgneva suurema mitmekesistumise lainega (Great Ordovician Biodiversification Event) suurenes ookeanielustiku rühmade arv ja keerukus. Tekkisid arenenud molluskid (luukestad ja käpalised), graptoliidid ja selgrootute uued vormid. Ordovitsi lõpuosas põhjustas laialdane kliimajahenemine ja Gondwana mandri kokkukuhjumine ulatusliku glatsiaalse seisu ning seejuures toimus oluline väljasuremisaeg.
• Silur (444–419 M.a.) — pärast ordovitsia jäätumist stabiliseerus kliima ja mereveetase kerkis. Siluri ajastul arenesid välja esimesed laialdaselt levinud maismaataimed (madalad maapealsed samblad ja varajased vaskulaar-taimed) ning maismaal hakkasid levida jääbloorseid putukalaadsed selgrootud. Samuti toimus kalaarengu edasiminek ning väikesed mageveekogud said elupaigaks uutele kalakujudelt.
• Devon (419–359 M.a.) — sageli nimetatakse seda ajastut ka "kalade ajastuks": arenenud hamba- ja ujukuga kalad, nende seas lohisevad ja ujuvad ka lõhe- ja selgroogsed esivanemad. Devoni lõpus ilmusid esimesed neljajalgsete eelkäijad (tetrapodid), mis hakkasid aeg-ajalt maismaal liikuma, ning tekkisid esimesed metsad ja kõrgemad taimerühmad (varajased puude-sarnased vormid, õisiku- ja seemneriikliku eelkäiad). Devi lõpuperioodil toimus mitu väljasuremisfaasi, mis mõjutasid eriti merefaunat.
• Karboon / Karboon (Karboon; 359–299 M.a.) — tuntud ka kui kivisöeajastu: niisketes, soo- ja mangroovi-laadsetes maastikes tekkisid laiad metsakompleksid, mis hiljem andsid suured kivisöe ladestised. Õhuhulka suurenemine võimaldas kasvada suurte putukate ja kahepaiksete arvukusel. Karbooni ajastul toimus ka intensiivne maismaa loomade mitmekesistumine ning ilmusid esimesed selgelt äratuntavad roomajate eelkäijad. Lõunapoolkeral (Gondwana) hakkas algama ulatuslik jäästumine, mis jätkus permiaegse kliimamuutusega.
• Perm (299–252 M.a.) — permiaeg tõi mandrite järjestikuse liikumise ja lõpuks Pangea ühtese superkontinendi kujunemise. Paljud elurühmad kohanesid kuivemate ja hooajaliste tingimustega; esinesid laialdased savanni- ja kõrbelaadsed alad. Permis mitmekesistusid eelkõige erinevad roomajate ja sünapsidsete loomade (hõlpsamini tuvastatavad imetajate eellased) rühmad. Ajastu lõppes maailma suurima tuntud väljasuremisega — väljasuremisjuhtumiga, mida tuntakse ka kui perm-triassiaja väljasuremisjuhtumit, milles kadus suur osa merelistest ja maismaa liinidest.

Paleosoikumi kliima oli ajaliselt väga muutlik: esines kõrgeid meretaseme perioode, mil madalad episontaalsed mered katavad suuri maismaaosi, kuid ka jäiseid perioode (nt ordovitsia ja hilisem karboon–permia jääaeg). Selle aja jooksul jätkus plaatide liikumine ning mandrite paigutus ja kliima mõjutasid tugevalt evolutsioonilisi suundumusi. Fossiilne materjal — trilobiidid, brahhüopoodid, korallid, kalade ja kahepaiksete varased jäänused — annavad täna põhjaliku ülevaate elu varasematest etappidest.

Majanduslikult on paleosoikumi tagajärjed olulised: eriti karbooni kivisöekihtidest ning vanematest settekivimitest on saadud energiaressursse ja maavarasid. Paleosoikumi uurimine aitab meil mõista nii bioloogilist mitmekesisuse kujunemist kui ka planeedi geoloogilist ja kliimalugu.

Küsimused ja vastused

K: Mis on paleosoikumi ajastu?

K: Mida tähendab selle ajajärgu nimi?

K: Kui kaua see kestis?

K: Millal see lõppes?

K: Mis oli selle perioodi suurim väljasuremisjuhtum?

K: Mitu ajastut on fanerosoikumis?

Otsing